3-15-2476/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

08.10.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2476

Haldusasi

U.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.08.2015 otsuse nr 13-

7/00595-12

tühistamiseks,

vastutusmenetluse

läbiviimise

lõpetamiseks

kohustamiseks

ja

vastutusotsuse

andmise

keelamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — U.V., volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur

Kivistik

Eeldatud vastustaja — Maksu- ja Tolliamet

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ja kaebuse

tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale ning Maksu- ja

Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu

kaudu

viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas U.V. suhtes 10.07.2015 taotlusega nr 13-7/595-1

Food Mill UÜ (registrikood 12288124) maksuvõla sissenõudmiseks vastutusmenetlust.

2. Maksuhaldur kohustas 17.07.2015 korraldusega nr 13-7/595-7 U.V.t ilmuma isiklikult maksuhalduri

ametiruumidesse teabe andmiseks. Vahetult enne selgituste andmist (12.08.2015) esitas U.V. suuliselt

taotluse vastutusmenetluse lõpetamiseks.

3. MTA jättis 31.08.2015 otsusega nr 13-7/00595-12 U.V. 12.08.2015 taotluse rahuldamata.

4. U.V. esitas 30.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, eesmärgiga vältida kaebaja suhtes

vastutusotsuse andmist (tl 3 pöördel). Kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) tühistada MTA

31.08.2015 otsus nr 13-7/00595-12; 2) kohustada MTA-d lõpetama kaebaja suhtes läbiviidav

vastutusmenetlus või alternatiivselt kohustada MTA-d kaebaja 12.08.2015 taotlust uuesti otsustama; 3)

keelata MTA-l kaebaja suhtes vastutusotsuse andmine (tl 6).

4.1 Kaebuse kohaselt on vastutusmenetluses maksuvõla sissenõudmise objektiks OÜ-le Food Mill

tehtud maksuotsusest tulenevad maksuvõlad. Maksuotsuses on määratud maksusummad OÜ UV MNGT

tehingute eest. OÜ UV MNGT on 15.08.2014 ühinenud OÜ-ga Food Mill, kes on 15.11.2014 otsuse

alusel ümber kujundatud usaldusühinguks ärinimega Food Mill UÜ. Kaebaja oli UV MNGT OÜ

juhatuse liige perioodil 04.12.2012–05.08.2014. OÜ-le Food Mill on tehtud kaks maksuotsust:

1) 23.09.2014 maksuotsus perioodi 2014. aasta juuni kuni juuli osas; 2) 16.01.2015 maksuotsus perioodi

2012. aasta detsember kuni 2014. aasta august osas. 16.01.2015 maksuotsusega määratud maksuvõlga

asuti Food Mill UÜ-lt sisse nõudma 16.04.2015, mil tehti pangakonto arestimise korraldus.

UÜ Food Mill pankrotimenetlus lõpetati 26.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1753 pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu. MTA ei ole nõudnud pankroti väljakuulutamist ega vaidlustanud

pankroti lõpetamise kohtumäärust. Food Mill UÜ täisosanikult Unionmark OÜ-lt ei ole maksuvõlga

sisse nõutud.

4.2 Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on motiveerimata ning õigusvastane. Asjaoludest tulenevalt oli

MTA kohustatud kaebaja taotluse rahuldama. MTA on ebaõigesti tõlgendanud maksukorralduse seaduse

(MKS) § 96 lõiget 5. Vastutusotsuse andmise eeldus on täitmata, kuivõrd UÜ-le Food Mill ei ole välja

kuulutatud pankrotti ning UÜ-lt Food Mill ei ole maksuvõlga sisse nõutud kolme kuu jooksul. Alates

26.06.2015 (mil lõpetati UÜ Food Mill pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu)

ei olnud usaldusühingult maksuvõla sissenõudmine faktiliselt enam võimalik. Usaldusühingu võla eest

vastutab täies ulatuses täisosanik. Kuna UÜ Food Mill UÜ täisosaniku Unionmark OÜ suhtes ei ole

maksuhaldur maksuvõla sissenõudmist üldse läbi viinud, on täitmata vastutusotsuse andmise eeldus

(MKS § 96 lg 5). Kuna maksuvõla sisse nõudmiseks praegusel juhul seaduses sätestatud eeldused

puuduvad, kuulub maksuvõlg kustutamisele.

Kaevatavas otsuses ei võeta seisukohta, kas kaebajale saab või ei saa anda vastutusotsust. Otsuses ei

analüüsita, kas täisosanikult pidi või ei pidanud kolm kuud maksuvõlga sisse nõudma, kas kolme kuu-

sissenõudmine UÜ suhtes on või ei ole täidetud. Seega on otsus motiveerimata. Riigikohus on asunud

seisukohale, et aldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS) § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik

selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud.

Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema

õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti

motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on

seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on

õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt

antud (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97).

Vastutusmenetluse eesmärgiks saab olla vaid vastutusotsuse andmine. Kui menetluse käigus selguvad

asjaolud, mis kinnitavad vastutusotsuse andmise võimatust, tuleb menetlus koheselt nende asjaolude

ilmnemisel lõpetada. Sellises olukorras rikub menetluse jätkamine kaebaja õigust efektiivsele

menetlusele, menetluse jätkamine toob kaebajale üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Menetluse

eesmärgitu jätkamine raiskab ka asjatult riigi ressursse.

4.3 Kaebeõiguse osas leiab kaebaja järgmist. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-84-11 tehtud lahendis (p 22)

selgitanud, et HKMS § 45 lõike 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis

peavad esinema üheaegselt, järgmised: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku

õigusi riivav; teiseks, õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või

kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või hilisem õiguste kaitse

oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming

sooritatakse.

Vastutusotsuse andmine on kaebaja õiguseid riivav. Kuigi vastutusotsuse andmise eelduse

mittetäitmisele saab kaebaja tugineda ka hilisemal haldusakti (vastutusotsuse) tühistamise vaidluses, on

käesoleval juhul asjaoludest tulenevalt otstarbekas keelata vastutusotsuse andmine, kuna hilisem õiguste

kaitse koormab liialt kaebajat (tekitab ebamõistlikke kulutusi). Kui on ilmnenud vastutusotsuse andmise

võimatus, tuleb menetlus kohaselt lõpetada, kuna menetluse jätkamine toob kaebajale kaasa

pöördumatud tagajärjed, s.o tekitab kaebajale üleliigseid kulutusi ning ebamugavusi (mis on vastuolus

MKS § 10 lõikega 3 ja HMS § 5 lõikega 2).

5. Ühes kaebusega taotletakse ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Esialgse õiguskaitse korras

palub kaebaja kohtul peatada MTA poolt Food Mill UÜ maksuvõla sissenõudmise vastutusmenetlus

kaebaja suhtes — keelata vastutusotsuse andmine ning peatada vastutusmenetluse läbiviimine kuni

kohtulahendi jõustumiseni.

Taotluse kohaselt ei muudaks vastutusmenetluse läbiviimine kaebaja õiguste hilisemat kaitset

võimatuks, sest õigusvastase vastutusotsuse tegemisel saaks seda vaidlustada. Siiski esineb põhjendatud

õiguskaitsevajadus, et ära hoida selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtumenetlust on

võimatu. Kaebaja peab menetluse jätkamisel kulutama oma aega ja rahalisi vahendeid. Kuna

vastutusotsuse menetluses saab lisaks isiku vastutusele esitada vastuväiteid ka vastutusotsuse aluseks

olevale maksuotsusele (äriühingule maksu määramise õiguslikud ja faktilised alused), on tegemist väga

suure töömahuga ning esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab seda ära hoida. Kui vastutusotsuse

vaidluse tulemusel selgub vastutusotsuse andmise õigusvastasus, on kaebaja poolt panustatud töö ja raha

tarbetud ning kaebajale võivad olla tekkinud tarbetult koormavad tagajärjed. Kaebaja juhib ka

tähelepanu, et haldusmenetluses ei saa kaebaja vastustajalt kulusid sisse nõuda, seega on põhjendamatu

jätta kohtumenetluse ajaks kaebuse esitajale kohustust sooritada tegevusi, mis hilisemal kohtumenetluse

tulemusel võivad osutuda tarbetuks. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama,

on halduskohtute väga suurt töökoormust teades põhjust eeldada kaebajat kaitsva jõustunud

ringkonnakohtu või Riigikohtu otsuse saamist mitte varem kui 2016. aastal või isegi 2017. aastal. Seega

oleksid jõustunud otsuse ajaks saabunud tagajärjed pöördumatud.

Kaebaja on seisukohal, et antud juhul puudub menetluse peatamisel avalik huvi. Üksnes olulise avaliku

huvi olemasolu ei too veel kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Kui esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tooks kaebaja jaoks kaasa rasked ja kõrvaldamatud tagajärjed,

õigustab vaid eriti suur avalik huvi taotluse rahuldamata jätmist.

Vastutusotsuse andmine ja menetluse läbiviimine on õigusvastane. Seega on kaebus perspektiivikas ning

esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud.

6. Kohus küsis 01.10.2015 kohtunõudega (tl 20) MTA-lt seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

kohta.

7. MTA leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta (tl 25–26). Kaebus on

perspektiivitu. Keelamiskaebuse võib esitada juhul kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti

või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel. Praegu ei ole vaidlust asjaolus, et kaebaja saab enda õigusi kaitsta hilisemas

vastutusotsuse vaidlustamise menetluses, kui selline otsus maksuhalduri poolt anda otsustatakse.

Hilisema õiguste kaitsmise võimaluse ja haldusmenetluses hüpoteetiliselt tekkida võivate kulutuste

vahel puudub põhjuslik seos. Keelamiskaebuse esitamise obligatoorne eeldus ei ole täidetud

(vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-84-11, p 22).

Kohtupraktika aktsepteerib haldusmenetluses esitatud seisukohtade taasesitamist kohtumenetluses ja

nende eest menetluskulude välja mõistmist, mistõttu on hilisema haldusakti vaidlustamise korral tagatud

võimalus kulutuste kompenseerimiseks. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kaebaja on juriidilisi

teadmisi omav maksuspetsialist, mistõttu ei ole haldusmenetluses esindaja palkamine vajalik ja seeläbi

õigusabile kulutuste kandmine vajalik. Igasugune haldusmenetlus on menetluse adressaadi jaoks seotud

teatava aja ja rahakuluga, kuid haldusmenetluse adressaadil lasub selles osas talumiskohustus. Näiteks

maksumenetluses väljendub see eeskätt kaasaaitamiskohustuse näol (MKS § 56).

MKS § 96 lõike 5 teksti grammatiliselt tõlgendades nähtub, et vastutusotsust ei ole lubatud teha enne,

kui sissenõudmise algusest on möödunud kolm kuud ja selle aja jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga

sisse nõuda. Seda nõuet maksuhaldur rikkunud ei ole. Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur peaks

nimetatud kolme kuu jooksul aktiivselt sissenõudmistoiminguid tegema, sätte sõnastusest ei nähtu.

Eelnev ei oleks ka loogiline — miks peaks maksuhaldur kolm kuud aktiivselt sissenõudmistoiminguid

tegema, kui enne kolme kuu möödumist on selge, et isikult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda.

26.06.2015 määrus nr 2-15-1753 kinnitab, et UÜ-lt Food Mill ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda

(vt ka pankrotiseadus (PankrS) § 31 lg 4). Seega on vastutusmenetluse senine käik kooskõlas MKS § 96

lõikega 5. Arvestades, et kaebaja poolt viidatud Unionmark OÜ kustutati äriregistrist 30.04.2015, siis ei

olnud maksuhalduril võimalik nimetatud isiku suhtes sissenõudmist alustada (MKS § 39 lg 1). Seega ei

ole maksuhaldur rikkunud MKS § 96 lõikes 5 sätestatud kohustust. Tegemist on avaliku teabega,

mistõttu oli see kättesaadav ka kaebajale.

Puuduvad pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Kaebaja poolt välja toodud aja ja rahakulu on olemuselt

hüpoteetilised ehk tõendamata. Kulutuste kandmine ei ole ilmtingimata vajalik. Ei nähtu, et hüpoteetiline

aja ja rahakulu oleks näiteks selline, et kaebaja igapäevane toimetulek saaks pöördumatult kahjustatud.

Seega ei ole tõendatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks mõni pöördumatu

tagajärg.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

sisaldab endas peidetud eesmärki saavutada venitamisega olukord, kus kaebajale vastutusotsuse

tegemine muutub võimatuks. Pärnu Maakohus rahuldas 26.06.2015 määrusega nr 2-15-6548

PankrS § 29 lõike 8 alusel võlausaldaja (MTA) taotluse võlgniku (UÜ Food Mill) likvideerimise tähtaja

pikendamiseks ja pikendas nimetatud tähtaega kuue kuuni. Nimetatud tähtaeg saabub 26.12.2015. Peale

UÜ Food Mill likvideerimist ei ole maksuhalduril võimalik enam kaebajale kui UÜ Food Mill endisele

juhatuse liikmele vastutusotsust teha. Kui vastutusmenetlus peatataks ja/või vastutusotsuse andmine

keelataks, siis saabuks enne käesoleva vaidluse lõppu tähtaeg, mil UÜ Food Mill likvideeritakse. Seega

muudaks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega vastutusotsuse tegemise võimatuks.

Olukorras, kus kohtud ei ole 30.09.2015 kaebuse lubatavuse ega põhjendatuse osas lõplikku seisukohta

kujundanud, oleks selline teguviis selgelt vastuolus avaliku huviga tagada maksude laekumine vastavalt

maksuseadustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks

esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja

jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad

õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab

vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka

hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata

(HKMS § 249 lg 3).

9. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub

õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks ning kaebusega ei ole ka võimalik saavutada

kaebuse eesmärki.

Kaebaja on vaidlustanud MTA keeldumist lõpetada vastutusmenetlus. Sealjuures on kaebaja selgitanud,

et kaebuse eesmärgiks on vältida kaebaja suhtes vastutusotsuse andmist (tl 3 pöördel). Olgugi, et kaebaja

on kaebuse eesmärgi saavutamiseks muuhulgas kaebuses sõnastanud ka kohustamisnõude (sh

alternatiivse kohustamisnõude), on nii esitatud keelamisnõue kui kohustamisnõuded vaadeldavad

keelamiskaebustena.

Kohustamiskaebuse tulemiks saab olla kahte liiki kohustamisotsus. Ühel juhul saab kohus kohustada

vastustajat kindla sisuga haldusakti andma või konkreetselt kindlaks määratud toimingut sooritama.

Teisel juhul saab kohus kohustada vastustajat haldusakti andmist või toimingu tegemist sisuliselt

kaaluma või eelnevat menetlust läbi viima. Sealjuures on kohustamiskaebus efektiivne

õiguskaitsevahend kaebajale soodustuse andmisest keeldumise või haldusorgani tegevusetuse või

viivituse korral. Keelamiskaebus on vaadeldav kohustamise eriliigina, mille toime on küll sarnane

kohustamisotsuse omaga, ent mis on suunatud veel andmata haldusakti andmise keelamisele

(ümberpööratult haldusmenetluse lõpetamise kohustamisele enne haldusakti andmist), sooritamata

toimingu sooritamise keelamisele (ümberpööratult haldusorgani kohustamisele toimingut mitte tegema)

või jätkuva toimingu jätkamise keelamisele (ümberpööratult haldusorgani kohustamisele jätkuvat

toimingut lõpetama). Ehkki alternatiivselt on kaebaja esitanud nõude kohustada vastustajat

vastutusotsuse menetluse lõpetamist uuesti otsustama, on sellegi nõude sisu suunatud haldusmenetluse

lõpetamise kohustamisele (s.o haldusmenetluse lõpule viimise keelamisele) ning seetõttu vaadeldav

keelamiskaebusena. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ühtegi muud eesmärki kohustamisnõuete

esitamiseks peale maksuhalduril vastutusotsuse tegemise vältimise. Esitatud kohustamisnõuded ei saa

oma sisult ülaltoodut arvestades seega olla muud kui keelamiskaebused.

Keelamiskaebuse esitamist reguleeritakse HKMS § 45 lõikega 1. Halduskohtule esitatud

keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb Riigikohtu hinnangul (lahend asjas

nr 3-3-1-84-11 p 22) aga lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lõikest 1 ja HKMS-st nende

koostoimes. HKMS § 45 lõikes 1 sätestatakse, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on

põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi

ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lõikes 1 sätestatakse,

et isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt

või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. HKMS § 45 lõike 1 järgi on keelamiskaebuse

esitamiseks seatud seega teatud menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad Riigikohtu viidatud

seisukohalt esinema üheaegselt: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi

riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või

kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste

kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või

toiming sooritatakse. RVastS § 5 lõige 1 on lähedane HKMS § 45 lõikele 1, kuid erinevalt HKMS § 45

lõikest 1 ei sätestata RVastS § 5 lõikes 1, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv

haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Muus osas ei ole RVastS § 5 lõikel 1 ja HKMS § 45 lõikel

1 sisulist erinevust. HKMS § 45 lõike 1 ja RVastS § 5 lõike 1 alusel esitatud keelamiskaebuse saab

Riigikohtu osundatud seisukohalt tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel põhjendusega, et kaebajal

puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Praegusel juhul on vastustaja alustanud kaebaja suhtes vastutusotsuse menetlust, mille kaebaja õigusi

riivavaks lõpptulemuseks saab olla haldusakt (vastutusotsus). Selles menetluses on kaebajal kõik

menetlusosalise õigused. Muu hulgas on kaebajal võimalik vastutusotsust tühistamiskaebusega

vaidlustada, taotledes vastutusotsuse vaidlustamisel ka esialgset õiguskaitset. Kohus ei kahtle, et

vastutusotsuse tegemise menetlus võib kaebajale osutuda ebamugavaks ja koormavaks, ent kaebaja

ebamugavustunne ja rahalised kulud (näiteks esindajale) ei kujuta endast siiski vastutusotsuse

menetluses ohtu sellistele pöördumatutele tagajärgedele, mis hilisema haldusakti vaidlustamise

võimalusest sõltumata looks kaebajale õiguse keelamiskaebuse esitamiseks. Seega pole kohtu hinnangul

HKMS § 45 lõike 1 vähemalt üks eeldustest antud konkreetsel juhul täidetud ning kaebajal ei saa

keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigust olla (HKMS § 121 lg 2 p 1).

10. Esitatud tühistamiskaebus tuleb kohtul samuti tagastada, kuna kaebajal ei ole ka tühistamiskaebuse

rahuldamise korral võimalik kaebuses märgitud eesmärki saavutada (HKMS § 121 lg 2 p 2). Isegi kui

kohus tühistaks kaevatava MTA 31.08.2015 otsuse nr 13-7/00595-12, ei aitaks see kaebajal kuidagi

vältida talle vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuse menetluse jätkumist kaevatava MTA otsuse

tühistamine ei peataks.

11. Kuivõrd keelamiskaebuse esitamiseks on vähemalt üks vajalikest eeldustest täitmata, ei ole

keelamiskaebus lubatav, tühistamiskaebusega ei saavutaks kaebaja aga kaebuses loodetud eesmärki.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et osaliselt puudub kaebajal käesoleva kaebuse esitamiseks kaebeõigus,

osaliselt ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2

punktide 1 ja 2 alusel.

12. Kuivõrd kaebus tagastatakse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud

riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik