1-11-14154/93 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-14154

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 9. septembri 2015

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andrei Barzii ja tema kaitsja advokaat Valli

Murde, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 9. septembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Valli

Murdele tema poolt määruskaebemenetluses Andrei Barziile riigi õigusabi osutamise

eest.

3.1

Mõista Andrei Barziilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt

osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

3.2

Andrei Barziil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank

AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal

nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Andrei

Barzii, 1-11-14154, menetluskulud“.

3.3

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Barziid karistati Harju Maakohtu 05.01.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

6 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 06.12.2011

otsusega mõistetud kergem karistus 2 kuud 28 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega

mõistetud karistusega ja liitkaristuseks A. Barziile kujunes 6 aastat 3 kuud vangistust. Karistusaeg

algas 16.05.2011 ja lõpeb 16.08.2017.

2. Tartu Maakohtu 09.09.2015 määrusega jäeti A. Barzii tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

A. Barzii käitumisest vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest saab järeldada, et ta on

asunud paranemise teele. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogrammid

„Õige Hetk“ ja „Eluviisitreening,“ samuti õppis ta riigikeelt ning osaleb majandustöödel. Kõiki

läbitud tegevusi peab A. Barzii väga kasulikeks. Hetkel tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Pärast vabanemist garanteerib A. Barziile elukoha kuueks kuuks MTÜ Teekond „Poole tee kodu.“

Puuduvad küll alaline elukoht ning ka töökoht, kuid keskus on nende leidmisel abiks.

2.2

Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leidis kohus, et A. Barzii vabastamine ligi

kaks aastat enne karistusaja lõppu ei ole siiski põhjendatud ja seda eelkõige tulenevalt tema

varasemast elukäigust. A. Barziid on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja ta viibib neljandat

korda kinnipidamisasutuses. Talle senini mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, sest

kinnipeetav on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Käesolevat karistust kannab A. Barzii

narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud salajase varguse,

avaliku varguse, röövimiskatse ning narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Kuriteod on

muutunud ühiskonnaohtlikumaks, narkootiliste ainete kogused on suurenenud ning ained on

tervisele ohtlikumad. A. Barzii karistusandmetest nähtub, et ta on kolmel korral kriminaalhooldusel

olnud ja sel ajal uue kuriteo toime pannud. Asjaolu, et õigusrikkumised on jätkunud ka katseajal, ei

veena kohut, et kriminaalhooldus võiks olla piisavalt distsiplineeriv vahend A. Barzii mõjutamiseks

ja seega on karistuse eesmärki võimalik tema puhul saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega.

Samuti ei ole praeguseks ära kantud karistus proportsioonis toimepandud kuritegudega.

3.-4. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused A. Barzii ja tema kaitsja V. Murde, kes

taotlevad selle tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

3. A. Barzii märgib, et prokurör suhtub tema isikusse eelarvamusega, tuues esile tema

kriminaalse mineviku ja jättes tahaplaanile positiivsed faktid. Samuti on kohtunik määruses pannud

rõhu tema varasemale elukäigule. Ta tunnistab ja kahetseb aga siiralt korda saadetud tegusid ning

leiab, et vanglas läbitud programmid ja töötamine on kardinaalselt muutnud tema ellusuhtumist, nt

on ta järjekindlalt maksnud oma võlgasid. See kaalub üle minevikus sooritatu. Samuti ei ole kusagil

ära märgitud tema abiellumist, mis aga näitab tema stiimulit sulanduda seaduskuulekasse

ühiskonda. Ka on mainimata, et tal on vana ema, kellel on terviseprobleemid ja kes vajab tema abi.

3.1

Kinnipeetava arvates fakt, et rehabilitatsioonikeskus on nõus kindlustama teda elu- ja

töökohaga ning ühtlasi ka vastutama tema sotsiaalprogrammidesse suunamise eest, on otseses

vastuolus prokuröri väitega „ühiskonna riivatud õiglustundest,“ kuna MTÜ Teekond on

ühiskondlikult kõrgelt hinnatud organisatsioon.

3.2

A. Barzii peab valeks, et tema poolt programmide läbimine, ellusuhtumise kardinaalne

muutumine, tööharjumuste omandamine ja võlgade maksmine ei avalda kohtusüsteemile mingit

positiivset muljet ega anna kindlust kinnipeetava õiguskuulekuses. Milleks siis kõik see, kui arvesse

võetakse ikkagi ainult varasemat elukäiku?

4. Kaitsja V. Murde märgib, et tema kaitsealune on jätkuvalt seisukohal, mille kohaselt tuleks

ta vabastada ennetähtaegselt, sest KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid on

saavutatud. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et A. Barzii on asunud paranemise teele ning tema

mõtlemine ja käitumine on muutunud positiivseks. Näiteks oskas ta leida kontakti MTÜ-ga

Teekond, millega on sõlmitud teenuse osutamise leping. Kaitsealune loodab, et keskuses töötavad

spetsialistid abistavad teda resotsialiseerumisel eesmärgiga jätkata oma elu seaduskuulekalt. A.

Barzii läbis kõik vangla määratud sotsiaalprogrammid ja leiab, et osalemine sotsiaalprogrammides

oli temale väga kasulik, sest aitas paremini hinnata enda varasemat elukäiku. Kaitsealune ei ole

kordagi rikkunud distsiplinaarreegleid, mis kinnitab, et ta suudab ja oskab korraldustele alluda.

4.1

Kaitsja hinnangul jättis maakohus arvestamata, et kaitsealusel on väga tihedad suhted oma

lähedastega, kelleks on ema ja abikaasa koos lapsega, kes kõik elavad Saksamaal. Lähedased

avaldasid valmisolekut kaitsealust igakülgselt toetada. Seega nähtub ülaltoodust, et kõik KarS § 76

lg 3 asjaolud on kaitsealuse suhtes positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise asjaolud. A. Barzii arvates

ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuriteo asjaolud kaaluvad üles teised KarS § 76 lg-s 3

ettenähtud tingimused. Kaitsealune kinnitas kohtuistungil, et suudab hinnata oma varasemat

elukäiku ja mõistab hästi, kui negatiivne ja kahjulik see teiste inimeste suhtes oli. Samas leiab A.

Barzii, et ärakantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu

korraldamiseks. Kinnipeetav on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku

käitumisreegleid, sest tema ülalpidamisel ja hoolitsemisel on alaealine kasulaps. Kaitsealune

mõistab, et varem elas ta ainult enda jaoks, mis väljendus kergekäelises suhtumises

töökohustustesse ning riskeerivas ja hoolimatus elustiilis. Seega kohus ületähtsustas toimepandud

kuriteo asjaolusid. Kaitsealune on seisukohal, et just allutamine MTÜ Teekond reeglitele koos

kriminaalhoolduse järelevalvega oleks talle väga kasulik, sest nii keskuse spetsialistide kui ka

kriminaalhooldaja abiga läbiks ta vajalikud sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle

täiendavalt vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seadusekuulekaks eluks vabaduses.

4.2

Kaitsja arvates nähtub ülaltoodust, et kohus ei ole A. Barzii ennetähtaegse tingimisi

vangistusest vabastamise otsustamisel täitnud KarS § 76 lg-s 3 ettenähtud tingimusi, s.o jättis

arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Järelikult ei ole määrus KrMS § 145 lg 3 p 1 mõttes

piisavalt põhjendatud. KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline,

kui kohtuotsuses puudub põhjendus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebustega,

nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Barzii tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu põhistused on piisavad ning

kohtumääruse tühistamiseks edasikaebuses toodud argumentidel puudub alus. Vaidlustatud lahendis

toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt A. Barzii ja tema

kaitsja väidetest märgib ning rõhutab täiendavalt vaid järgmist.

6. Esmalt märgib apellatsioonikohus, et täielikult asjakohatu on kaitsja määruskaebuse väide,

mille kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7

mõttes, s.o kohtulahendis puudub põhjendus. Kriminaalkolleegium leiab, et kohtumäärus on selge,

kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ning selles on tähelepanu pööratud kõigile süüdimõistetu

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kaalu omavatele asjaoludele. Kaitsja

ja tema kaitsealuse mittenõustumine maakohtu põhistustega ei ole käsitletav põhjenduste

puudumisena. Järgnevalt käsitlebki kolleegium edasikaebuse argumente lähemalt.

7. Määruskaebustes heidetakse ette, et maakohus ei võtnud määruse tegemisel piisavalt arvesse

A. Barziid positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus sellise märkusega ei nõustu.

Kohtumäärusest selguvalt on esimene kohtuaste ära nimetanud nii süüdimõistetu vangistusaegse

eeskujuliku käitumise (sh individuaalses täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogrammide läbimise,

riigikeele õppimise, majandustöödel osalemise, distsiplinaarkaristuste puudumise) kui

vabanemisjärgselt temale avaneva võimaluse asuda elama MTÜ Teekond keskusesse „Poole tee

kodu.“ Loetletud asjaolude pinnalt on esimene kohtuaste järeldanud, et A. Barzii on vanglas teinud

olulisi pingutusi korrigeerimaks oma isikut. Seejärel on maakohus aga igati õigustatult hinnanud

süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna, s.o pidanud

tarvilikuks arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat

elukäiku. Ringkonnakohus selgitab siinjuures lähemalt, et kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb

mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid;

süüdimõistetu isiku raames vaadeldakse tema süü suurust, isikuomadusi jms; lõpuks, varasema

elukäigu all mõeldakse süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Siinjuures

on kohtutel õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest ka vaid toimepandud kuriteo

raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil, nagu käesoleval juhul ongi teinud Tartu

Maakohus.

8. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus A. Barzii tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise eeldusi täidetuiks. Nimelt kannab kinnipeetav karistust raske esimese

astme kuriteo, s.o narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, millega

ohustatavaks õigushüveks on rahvatervis ning millise kuriteo läbi suureneb narkootikumide

käitlejate ring. Selleliigiline kuritegu ei olnud A. Barziil ka esmakordne, kusjuures märkimisväärselt

on süüdimõistetut kriminaalkorras kokku karistatud koguni kuuel korral. Samuti on A. Barzii

kandnud nii reaalset vanglakaristust kui talle on antud võimalusi läbida oma karistusajad vabaduses.

Tema suhtes teostatud kriminaalhooldused on aga päädinud uute kuritegudega. Ringkonnakohtu

hinnangul räägib A. Barzii varasem käitumine selgelt sellest, et eelnevad karistused ei ole temale

oodatud mõju avaldanud. Seega puudub kolleegiumil veendumus, et kantav karistus oleks

praeguseks hetkeks juba olnud varasematest mõjusam ja suunanud teda oma käitumist muutma.

Seetõttu on põhjendatud karta süüdimõistetu kuritegeliku käitumise korduvust selgi korral. Taolist

seisukohta kinnitab Tartu Vangla esitatud iseloomustus, millest nähtuvalt leiab kinnipidamisasutus,

et A. Barzii vabastamisel on ohustatud ühiskond tervikuna, s.o kaaskodanikud, kellele ta müüb

narkootikume. Oht seisneb narkootikumide levikule kaasaaitamises ja ka füüsilises vägivallas. Oht

on kõige tõenäolisem konfliktsituatsioonides ja kui on majanduslikud raskused.

9. Ringkonnakohut ei mõjuta vastupidisele seisukohale ka määruskaebuste veel käsitlemata

väited. A. Barzii kinnitused kahetsusest ja lubadusest edasiselt käituda seaduskuulekalt ei ole tema

eelneva elu taustal veenvad. Sellisele arvamusele asumisega ei vähenda kolleegium kuidagi

vangistuses läbitavate eriliigiliste programmide olulisust. Kolleegiumi hinnangul on aga selge, et

korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku muutumist tunduvalt enne talle mõistetud karistusaja

lõppu ei saa jaatada vaid tõdemusega, et ta vangistuse piiratud tingimustel käitub õiguskuulekalt ja

järgib temale koostatud täitmiskava. Samuti ei omista apellatsioonikohus A. Barzii abiellumisele ja

tema perekondlikele kohustustele nii suurt kaalu, et sellest saaks järeldada isiku jäädavat

parenemist.

9.1

Ringkonnakohus leiab, et A. Barzii edasise seaduskuulekuse jaatamiseks ei piisa ka

asjaolust, et tema suhtes rakendataks kriminaalhooldust ning teda aitaks MTÜ Teekond abivalmis

personal. Varasemad luhtunud kriminaalhooldused näitavad ilmekalt, et A. Barzii üle kontrolli

teostamine ei ole määrava tähendusega ning süüdimõistetu end sellest takistada ei lase.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

11. A. Barzii kaitsja advokaat V. Murde esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

määruskaebuse koostamisele 2 tundi, mille eest ta taotleb tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1,

§ 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsuse (muudetud 30.09.2014

otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1

nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Barzii kanda.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas