3-14-264/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedRaino Ott esitas 23. jaanuaril 2014 Viru Vanglale taotluse hüvitada talle 22. jaanuaril 2014 läbiotsimise käigus rikutud pulkdeodorandi Gilette maksumus. Viru Vangla jättis 3. märtsi
Legislator headnote
AI generated3-14-264/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Raino Ott esitas 23. jaanuaril 2014 Viru Vanglale taotluse hüvitada talle 22. jaanuaril 2014 läbiotsimise käigus rikutud pulkdeodorandi Gilette maksumus. Viru Vangla jättis 3. märtsi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-264
Haldusasi
Raino Oti kaebus Viru Vangla tekitatud kahju
hüvitamiseks summas 3,84 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Raino Oti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Raino Ott
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a otsus ja jätta Raino Oti kaebus
rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
9. november 2015).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Raino Ott esitas 23. jaanuaril 2014 Viru Vanglale taotluse hüvitada talle 22. jaanuaril 2014
läbiotsimise käigus rikutud pulkdeodorandi Gilette maksumus. Viru Vangla jättis 3. märtsi
2014. a otsusega nr 6-16/21-2 R. Oti taotluse rahuldamata.
2. R. Ott esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus hüvitada Viru
Vangla tekitatud kahju summas 3,84 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
2.1. Kaebaja kambris toimus 22. jaanuaril 2013 läbiotsimine, mille läbiviimiseks kaebaja
kambrist eemaldati. Kambrisse tagasi jõudes märkas kaebaja, et terve kambri põrand ja kapis
olevad riided on valge ollusega määritud. Selgus, et läbiotsimise käigus lõhuti ära kaebajale
kuulunud pulkdeodorant Gilette.
2.2. Kaebaja ei ole talle kuulunud deodoranti ise ära lõhkunud, kuna see on talle vajalik. Vangla
on otsust tehes arvestanud ainult valvurite, kes karistuse kartuses oma tegu ei tunnista, ütlustega.
2.3. Deodorant ei olnud tervenisti ära kasutatud, sellega oleks saanud läbi ajada veel paar kuud.
Kuna vangla ei saa talle asemele anda täpselt sama palju kulunud deodoranti, tuleb hüvitada uue
deodorandi maksumus.
3. Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a otsusega R. Oti kaebus rahuldati ning Viru Vanglalt
mõisteti kaebajale välja 3,84 eurot. Ühtlasi mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 15
eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt:
3.1. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 ja
§ 8 lg-st 1, lisaks tuleb arvesse võtta ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-d 1 ja 4. Kaebaja
nõuab talle läbiotsimise käigus lõhutud pulkdeodorandi hüvitamist. Vastustaja hinnangul oli
pulkdeodorant katki juba enne 22. jaanuaril 2014 toimunud läbiotsimist. Seega on praegusel
hetkel vaidlus sellest, kas pulkdeodorant lõhuti läbiotsimise käigus või oli ta katki juba enne
seda.
3.2. Läbiotsimise teostanud valvuri seletuse kohaselt avas ta pulkdeodorandi ning valas selle
katkised higipulga tükid enda käele, veendumaks, et higipulga sees midagi keelatud ei ole. Pärast
pani ta tükid pulga sisse tagasi ning sulges karbi. Halduskohus leidis, et ei ole usutav, et pärast
deodorandi avamist ja selle sisu välja valamist, mida ei saa lugeda deodorandi otstarbeliseks
kasutamiseks, võis kaebajale kuulunud deodorant sellise tegevuse käigus puruneda. Halduskohus
mainis, et pulkdeodorandi purunemist läbiotsimise käigus ei saa lugeda läbiotsimisega
kaasnevaks paratamatuseks. Samuti ei ole alust arvata, et deodorant oli praktiliselt otsa saamiseni
kulunud.
3.3. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse, mõistis ta Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 3,84
eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle
kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli 26. märtsi 2014. a määruse alusel riigilõivu tasumisest
vabastatud. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab
kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda
osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja
riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seetõttu tuleb Viru Vanglalt riigituludesse
välja mõista tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uue
otsuse, millega kaebus jäetaks rahuldamata ja hüvitis välja mõistmata. Alternatiivselt on Viru
Vangla esitanud taotluse välja mõistetud hüvitise vähendamiseks materiaalõiguse ebaõige
kohaldamise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
4.1. Hüvitise väljamõistmine kaebajale ei ole õiguspärane. Halduskohtu otsuse põhjendused on
vastuolulised. Otsuses on tuvastatud, et pulkdeodorant oli katki juba enne selle avamist.
Arusaamatu on väide, et läbiotsimise käigus ei kasutatud pulkdeodoranti otstarbekohaselt.
4.2. Alternatiivselt on Viru Vangla seisukohal, et välja mõistetud hüvitis on põhjendamatult suur.
Vaidlust ei ole selle üle, et pulkdeodoranti oli kasutatud. Seega ei saanud tema väärtus enam 3,84
eurot olla. Deodorandi näol on tegemist äratarvitatava asjaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse §
52 lg 1 esimese alternatiivi tähenduses – tegu on vallasasjaga, mis otstarbekohasel kasutamisel
lakkab olemast. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 4, VÕS § 127 lg-st 1 ja § 132 lg-st 3 tuleb
äratarvitatava asja kahjustamise korral arvestada asja, käesoleval juhul deodorandi, kulumisega.
Välistatud peaks olema väidetava kannatanu rikastumine kahju hüvitamise läbi. Halduskohus ei
ole asja lahendades asja tegelikku väärtust kindlaks teinud, kuigi vastustaja viitas sellele juba
esimeses astmes. Viru Vangla on seisukohal, et pulkdeodorandi jääk pudeneb tükkideks siis, kui
ta on otsatarvitamiseni kulunud ehk tema väärtus on nullilähedane.
5. R. Ott ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7. Kaebaja on nõudnud läbiotsimise käigus lõhutud pulkdeodorandi hüvitamist. Seega on antud
haldusasjas vaidluse raskuskese tuvastamaks, millise ajahetke seisuga pulkdeodorant ära lõhuti –
kas see oli lõhutud juba enne läbiotsimist või toimus see läbiotsimise käigus.
8. Kaebaja väidab, et deodorant oli enne läbiotsimist terve ning seda oleks eesmärgipäraselt
saanud veel mitu kuud kasutada. Teisalt nähtub läbiotsimise teostanud valvurite seletustest, et
pulkdeodorant oli katki juba enne seda, kui hakati selle sisuga tutvuma (vt valvurite seletust tl
21). Valvurid on märkinud, et pulkdeodoranti avades loksus seal sees midagi ning kui see oli
avatud, valas valvur oma käele deodorandis olnud tükid. Ringkonnakohtu hinnangul saab
pulkdeodorant enne avamist loksuda ainult juhul, kui pakendis olev pulk on juba enne avamist
katki, st paljudeks tükkideks. Seega ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu väideta, nagu oleks
deodorandi sisu katki läinud selle väljavalamise tõttu deodorandi karbist. Kuna asjas sisuliselt
puuduvad tõendid selle kohta, millises seisus oli kaebajale kuuluv pulkdeodorant enne
läbiotsimise toimumist 22. jaanuaril 2014, ei saa kohus tõsikindlalt väita, millisel ajahetkel
pulkdeodorandi lõhkumine toimus. Ei ole välistatud, et see võis aset leida, kui otsiti läbi kambris
olevaid muid esemeid, samas on seegi väide oletuslik ning sellele tuginedes ei saa väita, et
kambri läbiotsimise ja pulkdeodorandi lõhkumise vahel on põhjuslik seos, kuna selle võisid
katkestada muud kohtule mitte teada olevad asjaolud, mis võisid esineda ka enne läbiotsimist.
Seega on ringkonnakohtule antud asjas esitatud tõendite pinnalt usutavam, et pulkdeodorandi
katkiminek ei ole põhjuslikus seoses kambris toimunud läbiotsimisega.
Asjaolu, et kaebaja andis pulkdeodorandi katkiminekust vanglaametnikele kiiresti teada, ei
tähenda seda, et pulkdeodorandi lõhkumine tõesti ka läbiotsimise käigus aset leidis.
9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning Tartu
Halduskohtu 30. mai 2014. a otsus tühistada. Kaebuse esitamisel oli kaebaja 15-eurose riigilõivu
tasumisest menetlusabi korras vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene