Legislator Case Law & Legislation
3-14-264/26 AI generated

3-14-264/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-264/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Raino Ott esitas 23. jaanuaril 2014 Viru Vanglale taotluse hüvitada talle 22. jaanuaril 2014 läbiotsimise käigus rikutud pulkdeodorandi Gilette maksumus. Viru Vangla jättis 3. märtsi

Legislator headnote

AI generated

3-14-264/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Raino Ott esitas 23. jaanuaril 2014 Viru Vanglale taotluse hüvitada talle 22. jaanuaril 2014 läbiotsimise käigus rikutud pulkdeodorandi Gilette maksumus. Viru Vangla jättis 3. märtsi

Keywords

AI generated
olfactory trademark waiver of statement of reasons vat fraud investigation waiver of oral hearing face covering ban customs fraud
AI generated
3-13-2417/16
Raino Ott palus 24. septembri 2013. a taotluses, et Viru Vangla võimaldaks tal raamatukogu vahendusel oma kambris tutvuda raamatuga „Vanglate organisatsioon ja juhtimine“ (2012) (tl 8). Viru Vangla teatas 25. septembri 2013. a vastuskirjaga, et nimetatud väljaanne ei kuulu kinnipeetavatele laenutatavate teavikute hulka (tl 9).
3-14-316/17
19. märtsil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Raino Oti kaebus Viru Vangla tegevuse peale. vanglateenistuse vahendust ajakirjade tellimise mittelubamises. Ühes kaebusega esitas R. Ott
3-15-2411/14
K. B esitas Viru Vanglale taotlused 27.05.2015 (tl 10); 28.05.2015 (tl 10 p); 29.05.2015 (tl 11); 01.06.2015 (tl 11p); 02.06.2015 (tl 12); 03.06.2015 (tl 12p); 04.06.2015 (tl 13); 05.06.2015 (tl 13p); 08.06.2015 (tl 14); 09.06.2015 (tl 14p); 10.06.2015 (tl 15); 11.06.2015 (15p); 12.06.2015 (tl 16); 15.06.2015 (tl 16p); 16.06.2015 (tl 17); 17.06.2015 (tl 17p); 18.06.2015 (tl 18); 19.06.2015 (tl 18p); 22.06.2015 (tl 19) ja 25.06.2015 (tl 19p), milles palus võimaldada vestelda IV üksuse juhiga seoses väga oluliste isiklike küsimustega.
1-14-9747/6
Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, puudub, varem kriminaalkorras töökoht karistatud: Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata V.P karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 12.07.2014 - 14.07.2014, s.o. 3 (kolm) a t kuulub päev ja lõplikul
3-24-3486/4
X (kaebaja) esitas 28. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vähemalt summas 10 000 eurot. Kaebaja põhjendab, et

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-264

Haldusasi

Raino Oti kaebus Viru Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 3,84 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raino Oti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Raino Ott

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a otsus ja jätta Raino Oti kaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

9. november 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raino Ott esitas 23. jaanuaril 2014 Viru Vanglale taotluse hüvitada talle 22. jaanuaril 2014

läbiotsimise käigus rikutud pulkdeodorandi Gilette maksumus. Viru Vangla jättis 3. märtsi

2014. a otsusega nr 6-16/21-2 R. Oti taotluse rahuldamata.

2. R. Ott esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus hüvitada Viru

Vangla tekitatud kahju summas 3,84 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt:

2.1. Kaebaja kambris toimus 22. jaanuaril 2013 läbiotsimine, mille läbiviimiseks kaebaja

kambrist eemaldati. Kambrisse tagasi jõudes märkas kaebaja, et terve kambri põrand ja kapis

olevad riided on valge ollusega määritud. Selgus, et läbiotsimise käigus lõhuti ära kaebajale

kuulunud pulkdeodorant Gilette.

2.2. Kaebaja ei ole talle kuulunud deodoranti ise ära lõhkunud, kuna see on talle vajalik. Vangla

on otsust tehes arvestanud ainult valvurite, kes karistuse kartuses oma tegu ei tunnista, ütlustega.

2.3. Deodorant ei olnud tervenisti ära kasutatud, sellega oleks saanud läbi ajada veel paar kuud.

Kuna vangla ei saa talle asemele anda täpselt sama palju kulunud deodoranti, tuleb hüvitada uue

deodorandi maksumus.

3. Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a otsusega R. Oti kaebus rahuldati ning Viru Vanglalt

mõisteti kaebajale välja 3,84 eurot. Ühtlasi mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 15

eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt:

3.1. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 ja

§ 8 lg-st 1, lisaks tuleb arvesse võtta ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-d 1 ja 4. Kaebaja

nõuab talle läbiotsimise käigus lõhutud pulkdeodorandi hüvitamist. Vastustaja hinnangul oli

pulkdeodorant katki juba enne 22. jaanuaril 2014 toimunud läbiotsimist. Seega on praegusel

hetkel vaidlus sellest, kas pulkdeodorant lõhuti läbiotsimise käigus või oli ta katki juba enne

seda.

3.2. Läbiotsimise teostanud valvuri seletuse kohaselt avas ta pulkdeodorandi ning valas selle

katkised higipulga tükid enda käele, veendumaks, et higipulga sees midagi keelatud ei ole. Pärast

pani ta tükid pulga sisse tagasi ning sulges karbi. Halduskohus leidis, et ei ole usutav, et pärast

deodorandi avamist ja selle sisu välja valamist, mida ei saa lugeda deodorandi otstarbeliseks

kasutamiseks, võis kaebajale kuulunud deodorant sellise tegevuse käigus puruneda. Halduskohus

mainis, et pulkdeodorandi purunemist läbiotsimise käigus ei saa lugeda läbiotsimisega

kaasnevaks paratamatuseks. Samuti ei ole alust arvata, et deodorant oli praktiliselt otsa saamiseni

kulunud.

3.3. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse, mõistis ta Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 3,84

eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli 26. märtsi 2014. a määruse alusel riigilõivu tasumisest

vabastatud. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab

kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda

osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja

riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seetõttu tuleb Viru Vanglalt riigituludesse

välja mõista tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega kaebus jäetaks rahuldamata ja hüvitis välja mõistmata. Alternatiivselt on Viru

Vangla esitanud taotluse välja mõistetud hüvitise vähendamiseks materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Hüvitise väljamõistmine kaebajale ei ole õiguspärane. Halduskohtu otsuse põhjendused on

vastuolulised. Otsuses on tuvastatud, et pulkdeodorant oli katki juba enne selle avamist.

Arusaamatu on väide, et läbiotsimise käigus ei kasutatud pulkdeodoranti otstarbekohaselt.

4.2. Alternatiivselt on Viru Vangla seisukohal, et välja mõistetud hüvitis on põhjendamatult suur.

Vaidlust ei ole selle üle, et pulkdeodoranti oli kasutatud. Seega ei saanud tema väärtus enam 3,84

eurot olla. Deodorandi näol on tegemist äratarvitatava asjaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

52 lg 1 esimese alternatiivi tähenduses – tegu on vallasasjaga, mis otstarbekohasel kasutamisel

lakkab olemast. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 4, VÕS § 127 lg-st 1 ja § 132 lg-st 3 tuleb

äratarvitatava asja kahjustamise korral arvestada asja, käesoleval juhul deodorandi, kulumisega.

Välistatud peaks olema väidetava kannatanu rikastumine kahju hüvitamise läbi. Halduskohus ei

ole asja lahendades asja tegelikku väärtust kindlaks teinud, kuigi vastustaja viitas sellele juba

esimeses astmes. Viru Vangla on seisukohal, et pulkdeodorandi jääk pudeneb tükkideks siis, kui

ta on otsatarvitamiseni kulunud ehk tema väärtus on nullilähedane.

5. R. Ott ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Kaebaja on nõudnud läbiotsimise käigus lõhutud pulkdeodorandi hüvitamist. Seega on antud

haldusasjas vaidluse raskuskese tuvastamaks, millise ajahetke seisuga pulkdeodorant ära lõhuti –

kas see oli lõhutud juba enne läbiotsimist või toimus see läbiotsimise käigus.

8. Kaebaja väidab, et deodorant oli enne läbiotsimist terve ning seda oleks eesmärgipäraselt

saanud veel mitu kuud kasutada. Teisalt nähtub läbiotsimise teostanud valvurite seletustest, et

pulkdeodorant oli katki juba enne seda, kui hakati selle sisuga tutvuma (vt valvurite seletust tl

21). Valvurid on märkinud, et pulkdeodoranti avades loksus seal sees midagi ning kui see oli

avatud, valas valvur oma käele deodorandis olnud tükid. Ringkonnakohtu hinnangul saab

pulkdeodorant enne avamist loksuda ainult juhul, kui pakendis olev pulk on juba enne avamist

katki, st paljudeks tükkideks. Seega ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu väideta, nagu oleks

deodorandi sisu katki läinud selle väljavalamise tõttu deodorandi karbist. Kuna asjas sisuliselt

puuduvad tõendid selle kohta, millises seisus oli kaebajale kuuluv pulkdeodorant enne

läbiotsimise toimumist 22. jaanuaril 2014, ei saa kohus tõsikindlalt väita, millisel ajahetkel

pulkdeodorandi lõhkumine toimus. Ei ole välistatud, et see võis aset leida, kui otsiti läbi kambris

olevaid muid esemeid, samas on seegi väide oletuslik ning sellele tuginedes ei saa väita, et

kambri läbiotsimise ja pulkdeodorandi lõhkumise vahel on põhjuslik seos, kuna selle võisid

katkestada muud kohtule mitte teada olevad asjaolud, mis võisid esineda ka enne läbiotsimist.

Seega on ringkonnakohtule antud asjas esitatud tõendite pinnalt usutavam, et pulkdeodorandi

katkiminek ei ole põhjuslikus seoses kambris toimunud läbiotsimisega.

Asjaolu, et kaebaja andis pulkdeodorandi katkiminekust vanglaametnikele kiiresti teada, ei

tähenda seda, et pulkdeodorandi lõhkumine tõesti ka läbiotsimise käigus aset leidis.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning Tartu

Halduskohtu 30. mai 2014. a otsus tühistada. Kaebuse esitamisel oli kaebaja 15-eurose riigilõivu

tasumisest menetlusabi korras vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene