3-14-50795/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50795

Haldusasi

Chef Foods OÜ kaebus Tööinspektsiooni Lõuna

inspektsiooni 1. aprilli 2014. a ettekirjutuse nr 3-1/3716-1

ja 17. aprilli 2014. a vaideotsuse nr 3-1/1604-8

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. septembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Chef Foods OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Chef Foods OÜ

Esindaja Priit Noorhani

Vastustaja Tööinspektsioon

RESOLUTSIOON

1. Jätta Chef Foods OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

11. septembri 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta Chef Foods OÜ apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

9. november 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist tegi 1. aprillil 2014 Chef Foods

OÜ-le ettekirjutuse nr 3-1/3716-1, millega kohustati Chef Foods OÜ-d esitama tööinspektor-

juristile järelevalve teostamiseks andmed, mis tõendavad 2013. aasta oktoobris ja novembris

tehtud ületunnitöö hüvitamist vaba ajaga või 1,5 kordse töötasuga viiele Chef Foods OÜ

töötajale. Ettekirjutuse põhjendustes on õigusliku alusena märgitud töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 26¹ lg 1¹, töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 6 ja 7 ning

TTOS § 13 lg 1 p 19.

2. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni juhataja 17. aprilli 2014 vaideotsusega nr 31/16048

jäeti Chef Foods OÜ ettekirjutuse peale esitatud vaie rahuldamata.

3. Chef Foods OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tööinspektsiooni 1. aprilli 2014. a ettekirjutuse nr 3-1/3716-1 ning tunnistada see

õigusvastaseks. Samuti palus kaebaja tühistada Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni juhataja

17. aprilli 2014. a otsuse nr 31/1604-8 (vaideotsus) ning tunnistada see õigusvastaseks.

Halduskohus võttis menetlusse tühistamisnõuded.

4. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2014. a otsusega Chef Foods OÜ kaebuse

rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad:

TLS § 115 annab Tööinspektsioonile õiguse riiklikku järelevalvet teostada sama

seaduse § 44 lgtes 2 ja 3 ning 5-7 sätestatud nõuete täitmise üle, mis käsitlevad ületunnitööd.

Sama paragrahv sätestab, et järelevalve teostamise õigus on Tööinspektsioonil seejuures

TTOS sätestatud tingimustel ja korras. Järelevalve läbiviimisel tuleb seega järgida TTOS-s

sätestatud menetluslikke nõudeid. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud TTOS § 26 lg 4 p 6

annab tööinspektorile õiguse saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda

järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega, saada dokumentidest ärakirju või

teha koopiad kohapeal ning väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa. Seega, kuna

TLS annab Tööinspektsioonile õiguse kontrollida TLS §-s 115 sätestatud ületunnitöö andmist

ja hüvitamist, järelevalve teostamine toimub TTOS-s sätestatud tingimustel ja korras ja

TTOS § 26 lg 4 annab tööinspektorile õiguse saada järelevalve teostamisel vajalikku teavet ja

saada dokumentidest ärakirju või koopiaid, siis puudub alus väiteks, et tööinspektor ületas

oma pädevust. Ka haldusmenetluse seadus (HMS), mida kohaldatakse nii TTOS kui TLS

puhul, annab haldusorganile õiguse nõuda menetlusosaliselt ja muudelt isikutelt nende

käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud (§ 38 lg 1). TTOS § 26 lg 4 p 10 annab tööinspektorile

õiguse teha ettekirjutust sama seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud

kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Antud juhul on vastustaja teinud

ettekirjutuse, mida saab lugeda ettekirjutuseks muude toimingute tegemiseks. Õige on

vastustaja selgitus, et ettekirjutuses puudus vajadus täpsustada, kas ja millist puutumust omas

esitatud nõudmise esitamine TTOS-ga, kuna selle seaduse täitmist ei kontrollitud.

Eeltoodu alusel asus halduskohus seisukohale, et vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, see

on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, on sellega

kooskõlas ja vastab vorminõuetele. Seega vastab vaidlustatud ettekirjutus HMS § 54 nõuetele

ja ettekirjutuse tühistamiseks puudub alus. Kuna ettekirjutuse tühistamise nõue jäi

rahuldamata, siis jäi rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue. Vaideotsuses põhjendati

pikemalt ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuid vaideotsusega ei

pandud kaebajale eraldi mingeid kohustusi ega rikutud tema õigusi. Asjaolu, et kaebaja ei

olnud nõus vaideotsuses toodud põhjendustega, ei tähenda, et vaideotsus eraldiseisvalt saaks

kaebaja õigusi rikkuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Tartu Ringkonnakohtusse saabus 12. oktoobril 2015 Chef Foods OÜ apellatsioonkaebus,

milles kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 11. septembri 2014. a otsuse tühistamist. Apellant on

seisukohal, et TTOS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalast väljapoole ei ole

tööinspektoril võimalik teostada järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi. TTOS § 26 lg 4 p 6

annab tööinspektorile õiguse teha ettekirjutusi vaid TTOS-i nõuete täitmise osas ning nõuete

täitmata jätmise korral teha ettekirjutusi ning kontrollida ettekirjutuste täitmist. Andmed, mis

seonduvad ületunni töö hüvitamisega vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lg-d 6 ja 7)

ei ole aga TTOS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalas. TLS § 115 sõnastuse

kohaselt teostab Tööinspektsioon antud paragrahvi nõuete täitmise üle järelevalvet vaid TTOS-s

sätestatud tingimustel ja korras, mitte aga ei kohaldata TTOS-i. Asjaolu, et TLS § 115 annab

tööinspektorile õiguse teostada riiklikku järelevalvet ka TLS § 44 lg-d 6 ja 7 sätestatu osas on

küll õige, kuid menetluslikult, millisel viisil ja kuidas seda teostatakse, ei ole seaduses

määratletud. Apellant rõhutab, et tööinspektoril ei ole võimalik kohaldada riiklikku sundi TTOS-i

ning selle alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalast väljapoole. Otsuse p-s 13 leiab

halduskohus, et ettekirjutuses puudus vajadus täpsustada, kas ja millist puutumust omas

nõudmise esitamine TTOS-s reguleeritava valdkonnaga ning milliseid TTOS-i nõudeid kaebaja

rikkus. Otsusest jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik teostada riiklikku järelevalvet TTOS-s

sätestatud tingimustel ja korras, kui ettekirjutuses ei saanud ega pidanudki inspektor välja tooma

kaebaja rikkumisi TTOS-i nõuete täitmisel, kuna selle seaduse täitmist ei kontrollitud. Tulenevalt

eeltoodust ei selgugi, millistel alustel teostatakse järelevalvemenetlust, sest TTOS-s sätestatud

tingimusi ja korda ei ole järgitud.

6. Tööinspektsioon palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta Tartu Halduskohtu otsuse

muutmata. Vastustaja leiab jätkuvalt, et TLS-s on otse sätestatud, et Tööinspektsioonil on õigus

teostada järelevalvet TLS teatud sätete täitmise osas. Samas peab järelevalve teostamine

toimuma TTOS sätestatud tingimustel ja korras, mis tähendab, et järelevalve läbiviimisel tuleb

järgida TTOS-s sätestatud menetluslikke nõudeid. Ei saa väita, et TTOS-s ettenähtud järelevalve

menetlusnormid on rakendatavad vaid TTOS-s reguleeritud nõuete suhtes. Viitelise normi

kasutamine on õigusakti süsteemse sisustamise meetod ega pole vastuolus haldusõiguses kehtiva

seaduslikkuse põhimõttega. Kaebaja on kasutanud grammatilist tõlgendusvõtet, mis viib liialt

kitsa õigusnormi tõlgendamiseni ning ei ole kooskõlas TLS-s sätestatud viitelise menetlusnormi

eesmärgiga. HMS § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda menetlusosaliselt tema

käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud. Lõike 3 kohaselt on menetlusosalisel kohustus esitada

haldusorganile talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Tõendite kogumise

võimalikkuse tagamiseks on seadusandja ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud TTOS § 26 lg-s 4

tööinspektorile ette näinud õiguse saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda

järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega ning saada dokumentidest tasuta

ärakirju või teha neid kohapeal. Kuna Tööinspektsioon omab TLS § 44 lg 6 ja 7 üle riikliku

järelevalve teostamise õigust, on selle õiguse realiseerimiseks vaja kaebajalt andmeid saada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. Käesolevas asjas on sisuliselt tegemist vaidlusega selle üle, kas Tööinspektsioon saab riikliku

järelevalve läbiviimisel teha isikule ettekirjutuse teabe esitamiseks, et kontrollida TLS sätete

järgimist. TLS § 115 sätestab, et riiklikku järelevalvet TLS § 44 lg-s 2 ja 3 ning 5–7 sätestatud

nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon TTOS-s sätestatud tingimustel ja korras. Arusaamatuse

on tekitanud viide TTOS-ile. Viidet tuleb mõista selliselt, et riikliku järelevalve teostamisel

järgib Tööinspektsioon TTOS-s sätestatud menetlusreegleid. „Viide TTOS järelevalvesätetele

võimaldab vältida järelevalveregulatsiooni kordamist ning normide ebatäpsest dubleerimisest

tulenevaid võimalikke erinevusi“ (Sotsiaalministeerium. Selgitused töölepingu seaduse juurde.

Juura 2013, lk 180). Seega on väär kaebaja väide, et seaduses ei ole sätestatud, milliste

menetlusreeglite alusel TLS § 44 lg-te 6 ja 7 üle riiklikku järelevalvet teostatakse. Sellest

tulenevalt on väär ka kaebaja arusaam, et Tööinspektsioonil puudus pädevus ettekirjutuse

tegemiseks. Ka halduskohtu otsuses on selgitatud, et viide puudutab menetlusreegleid, mitte

TTOS-i sisulist reguleerimisala.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtis

TTOS-i 1. aprillil 2013 jõustunud redaktsioon. TTOS § 26 lg 4 p 6 nägi Tööinspektsioonile ette

õiguse saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus

asjakohaste dokumentidega ning saada dokumentidest tasuta ärakirju või teha neid kohapeal ning

väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa. Punktist 10 tulenes õigus teha ettekirjutus teabe

esitamiseks. Seega ei ületanud Tööinspektsioon kaebajale ettekirjutuse tegemisel oma pädevust.

Ettekirjutus vastab TTOS §-s 26¹ sätestatud vormireeglitele. Halduskohus hindas ettekirjutuse ja

vaideotsuse õiguspärasust õigesti. Kohtuotsus on põhjendatud ning vastuoludeta.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 11. septembri 2014. a otsuse muutmata.

11. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb

asjas tasutud riigilõiv 15 eurot kaebaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene