1-15-7871/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2015, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-7871 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi E.Z

süüdistatuna KarS § 424 järgi Süüdistatav

E.Z , ik XXX, kodakondsus

määratlemata, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: xxxx; elukoht xxxx; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 10.09.2015 Kaitsja vandeadvokaat

Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1, § 254, - - kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise E.Z

karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suurus eks

15 (viisteist) eurot ja 08 senti, s.o summas 754 (seitsesada viis ) eurot. kümmend neli

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui E.Z ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

E.Z-i 07.10.2015. määratud katseaja alguseks lugeda

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista E.Z-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse § tööpäeva jooksul otsuse -le 127 tuleb E.Z 5 (viie) jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile.

Tõkend elukohast lahkumise keeld suhtes tühistada kohtuotsuse E.Z-i jõustumisel.

KrMS E.Z-ilt menetluskuluna § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha summas 585 ( ) eurot riigituludesse. viissada kaheksakümmend viis

KrMS § 175 lg 1 p alusel välja mõista E.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 72 ( eurot riigituludesse. seitsekümmend kaks)

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista E.Z-ilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 66 ( ) eurot ja 19 senti kuuskümmend kuus riigituludesse.

Menetluskulud kogusummas 723,19 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB

PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300

(NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700070795. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud:

E.Z , olles narkojoobes, juhtis 11.04.2015 kella 22.50 ajal Narva linnas mööda Kreenholmi tänavat sõites mootorsõidukit xxxx ärgiga , registreerimism xxxx.

II Süüdistuste sisu:

E.Z tema 11.04.2015 kella 22.50 ajal juhtis Narva linnas süüdistatakse selles, et mööda Kreenholmi tänavat sõites mootorsõidukit xxxx, registreerimism xxxx, isikuna, ärgiga kellel tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi läbiviidud ekspertiisi käigus narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine - amfetamiin, metamfetamiin, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I osa nimekirja - tarvitamise tunnused. Vastavalt terviseseisundi kirjeldamise protokollile nr 42 esines E.Z joobeseisundile vastav kehaliste ja/ või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu samase toimega aine tarvitamise tulemusena. Järelikult rikkus E.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Sel moel pani E.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel.

III Prokuröri ettepanek:

Prokurör teeb ettepaneku t E.Z süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda unnistada

KarS § 44 alusel rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades keskmise päevasissetuleku suuruseks 15 , s.o 754 eurot. KarS § 73 lg , 3 alusel jätta E.Z-ile ,08 eurot -te 1

mõistetud rahaline karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 -

p 1 alusel palub prokurör kohaldada E.Z-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks.

IV Kohtu põhjendused:

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt süüdistus E.Z-i es saabusid kohtusse 14.09.2015.

Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 14.09.2015. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke - seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus E.Z-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod.

KarS § nä karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. eb

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et päevamäära suurus on E.Z-i 15,08 eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava E.Z-i puhul on karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus, KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud - puuduvad.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on E.Z-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku eurot, samuti KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 66,19 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas KrMS § 180 kohaselt

72 eurot.

hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp