3-15-478/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-478

Haldusasi

OÜ Pidula Mõis kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

03.11.2014 otsuse nr 1.1-5.1/14/1970 ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

27.01.2015

käskkirja

nr 15-0001 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Pidula Mõis, volitatud esindaja vandeadvokaat

Kaimo Räppo

Vastustaja I – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud

esindaja Sven Pääsukene

Vastustaja

II

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium, volitatud esindaja Gerly Lootus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Pidula Mõis kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.11.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-478

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 18.05.2011 otsusega (toetusotsus; tl 47-48p)

rahuldati majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.08.2008 määruse nr 75 „Turismitoodete

arendamise väikeprojektide toetamise tingimused ja kord“ (Määrus nr 75) alusel OÜ Pidula

Mõis (kaebaja) taotlus projekti registreerimisnumbriga EU33844 „Pidula mõisaköök – õpetame

valmistama ajaloolist eesti mõisatoitu!“ rahastamiseks. Projekti kogumaksumus oli

719 006,05 eurot, millest omafinantseering oli 359 503,03 eurot ja toetus maksimaalselt

359 503,02 eurot. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks määrati 26.06.2010 ning

lõppkuupäevaks 25.06.2013.

EAS muutis kaebaja taotlusel toetusotsust 3 korral:

1) EAS rahuldas 26.04.2012 otsusega kaebaja taotluse peatada projekti abikõlblikkuse

perioodi 1 aastaks (so 20.03.2012–19.03.2013) ning määras abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäevaks 25.06.2014;

2) EAS rahuldas 24.07.2012 otsusega kaebaja taotluse projekti peatamise perioodi

lühendamiseks ning määras uueks peatamise perioodiks 20.03.2012–24.07.2012 ja projekti

abikõlblikkuse perioodi uueks lõppkuupäevaks 29.11.2013;

3) EAS rahuldas 01.10.2013 otsusega kaebaja taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi

peatamiseks perioodil 22.08.2013–01.05.2014 ning määras projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevaks 08.08.2014 (tl 49-51).

Projekti abikõlblikud tegevused olid peatunud perioodidel 20.03.2012–24.07.2012 ja

22.08.2013–01.05.2014.

2. Kaebaja esitas 06.08.2014 EAS-le taotluse toetusotsuse muutmiseks, paludes projekti

peatamist tagasiulatavalt 02.05.2014–01.04.2015 (muutmistaotlus). Kaebaja põhjendas projekti

peatamist vajadusega leida projekti tegevuste finantseerimiseks uued lahendused või

rahastusallikad. Projektiga seotud tegevusi ei ole alates 02.05.2014 ellu viidud ning ehitustööd

on peatatud. Projekti finantseerimisskeemis oli kokkulepe Nordea pangaga, mille kohaselt

eraldas pank algselt sildfinantseerimislaenu ja selle tähtaegsel tagastamisel oli kokku lepitud

projekti finantseerimise jätkamine investeerimislaenu toel. Seoses ettevõtte omanikupoolsete

täiendavate rahavoogude ettenägematu vähenemisega on ettevõttel sildfinantseerimise

tagastamine viibinud ning pank ei ole projekti finantseerimist investeerimislaenu toel jätkanud.

Kaebaja on olukorra lahendamiseks otsinud aktiivselt alternatiivset võõrfinantseeringut, mille

toel projekti ellu viia. Peamiseks investoriks, kellega peeti läbirääkimisi, oli Peter Ingman

(Ingman Group Oy Ab, JiiPee Invest). Finantseerimislahenduse leidmisel on objektil töötanud

ehitusettevõtja valmis 60-päevase etteteatamisega objekti lõpetama 99 päeva jooksul. Kaebaja

esitas selle kohta AS EBC Ehitus 08.07.2014 kinnituskirja (vt tl 59). Taotlusele oli lisatud ka

Soome investeerimisfirma ME Power Oy 06.08.2014 kinnistuskiri lisainvesteeringu kohta

(vt tl 52).

3. EAS jättis 03.11.2014 otsusega (otsusel märgitud 23.10.2014, allkirjastatud 03.11.2014

(vt selle kohta EAS selgitust tl 76); tl 77-79) kaebaja muutmistaotluse rahuldamata.

Põhjendused:

3.1. Otsusest nähtuvalt oli projekti eesmärgiks arendada Pidula ajaloolises mõisakeskkonnas

välja turismitoode, mis võimaldab turistidel süvitsi tutvuda eesti traditsiooniliste

mõisatoitudega ja nende valmistamisviisidega, propageerides seeläbi kohalikku toitu ja

tervislikku toitumist. Eesmärgi saavutamiseks tuli teostada järgmisi investeeringuid: taastada

mõisa majandustiib ja rajada sinna õppeköök; teha korda mantelkorsten, kus on võimalik

3-15-478

3(11)

valmistada toitu traditsioonilisel moel; ehitada majandustiiva ja peahoone vahele talveaed;

restaureerida ja sisustada peahoones mõisarestoran ja seda teenindavad ruumid; korrastada

peahoone katus ja rajada tehnosüsteemid kompleksi teenindamiseks.

3.2. EAS palus 12.08.2014 kirjas (vt tl 60) kaebajal esitada hiljemalt 27.08.2014 täiendava teabe

ja tõendid (sh majandusaasta aruanne ja maksuvõlgade puudumise tõend) ME Power Oy

investeerimisvõimekuse kohta. Kaebaja taotluses puudus teave, millises summas on nimetatud

ettevõtja valmis investeerima.

Kaebaja taotles 27.08.2014 kirjas vastamise tähtaja pikendamist kuni 03.09.2014 (vt tl 54). EAS

võimaldas seda. Kuna selleks tähtpäevaks vastust ei laekunud, saadeti kaebajale 04.09.2014

sellekohane meeldetuletus (vt tl 53p) ja määrati uueks tähtajaks 11.09.2014.

Kaebaja selgitas 07.09.2014 kirjas (vt tl 53-53p), et ME Power Oy omanik on huvitatud

investeerimisest, kuid ettevõttel endal majandustegevus puudub. Lisaks on käimas

läbirääkimised veel 2 tõsiseltvõetava investoriga, kuid läbirääkimised ei ole lihtsad ja võtavad

aega, arvatavasti veel 2-3 kuud.

EAS palus 10.09.2014 kirjas (vt tl 53) kaebajalt infot, kes on need 2 tõsiseltvõetavat investorit,

samuti paluti saata nendepoolse huvi tõendatus kirjalikult ja nende majandusaasta aruanded.

Vastus tuli saata hiljemalt 24.09.2014.

Kaebaja vastas 26.09.2014 kirjas (vt tl 53), et investeerimise teemal on suheldud eraisikutest

investoritega. Siduvaid kokkuleppeid ei ole tehtud, kuid huvi on vastaspoolel jätkuvalt olemas.

3.3. EAS leidis, et kaebaja muutmistaotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei ole

EAS määratud tähtajaks esitanud dokumente täiendavate finantsvahendite olemasolu kohta.

Projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise võimekus ei ole tõendatud, mistõttu

ei ole tõendatud kaebaja võimekus projekti tegevusi teostada muutmistaotluses märgitud tähtaja

jooksul.

3.4. Kaebajale saadeti muutmistaotluse rahuldamata jätmise otsuse projekt 06.10.2014

(vt tl 56-57) ja anti vastuväidete esitamiseks aega kuni 17.10.2014, kuid kaebaja ei ole selleks

tähtajaks oma arvamust ega vastuväiteid esitanud.

4. Kaebaja esitas 10.12.2014 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) vaide

(tl 24-25), milles leidis, et EAS otsus ei ole proportsionaalne. EAS saanuks teha tingimusliku

otsuse, eriti arvestades asjaoluga, et objektil töötanud ehitusettevõtja, kelle tegevusele ei ole

EAS-l siiani etteheiteid olnud, oli valmis 60-päevase etteteatamisega lõpetama objekti 90 päeva

jooksul. Otsus ei teeni projekti huve. Otsusest ei saa üheselt järeldada, et kas taotluse

rahuldamata jätmise põhjuseks oli, et kaebaja ei vastanud välislähetuse tõttu viimasele kirjale

õigeaegselt või esitas ebapiisavalt teavet. Otsuses ei ole esitatud selle andmisel arvestatud

kaalutlusi. Määruse nr 75 § 19 lg 4 annab laialdase diskretsiooniõiguse, mida rakendati antud

juhul ebaõigesti, sest taotluse rahuldamine ei oleks seadnud projekti lõpptähtaega ohtu. Isegi

kui taoline kahtlus eksisteeriks, on piisavalt aega (hiljemalt märtsikuuni) lahendada

finantseerimisega seotud küsimust, sest siis jõuab ehitusettevõtja enda kinnituse kohaselt

ehitustegevuse tähtaegselt lõpetada.

5. MKM jättis 27.01.2015 vaideotsusega nr 15-0001 (tl 5-7) vaide rahuldamata.

Põhjendused:

5.1. Määruse nr 75 § 23 p-de 1, 6 ja 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama ettenähtud

omafinantseeringu, vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele ning esitama tähtaegselt

nõutud informatsiooni. Vaatamata korduvalt antud tähtaegadele, ei ole kaebaja ühegi investori

3-15-478

4(11)

osas vajalikke dokumente esitanud ega tõendanud nende suutlikkust. Kaebaja ei ole esitanud

investoritega sõlmitud kokkuleppeid ka vaidemenetluses. Seega on tõendamata projekti

elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise võimekus ja järelikult ka kaebaja võimekus

projekti tegevusi ellu viia muutmistaotluses märgitud tähtajaks. EAS-l on pädevus analüüsida

toetuse saaja võimekust projekti ellu viia, samuti nagu ka pädevus hinnata projekti vastavust

toetusskeemile ja eesmärgipärasust. Asja materjalidest ei nähtu, et EAS oleks toetunud

asjassepuutumatutele või meelevaldsetele asjaoludele.

5.2. Kaebaja ei ole suutnud projekti tähtaegselt ellu viia ja on mitmel korral erinevatel põhjustel

abikõlblikkuse perioodi peatanud. Toetus on välja makstud märkimisväärselt väikeses summas

– 23% (82 673,33 eurot). Seega on kaebaja suutlikkus projekti ellu viia madal ja projekti

abikõlblikkuse perioodi veelkordne peatamine ei ole põhjendatud. Kaebaja finantsolukord ja

vajadus leida lisainvestoreid kinnitavad seda seisukohta. Kaebajat on usaldatud ellu viima

projektis lubatut ning ta on võtnud vastutuse tulenevalt taotluse rahuldamise otsusest projekt

õiguspäraselt ellu viia. Ettevõtja, kes ei suuda ühel või teisel põhjusel kinni pidada toetuse

andmisel kindlaks määratud tingimustest, ei saa eeldada, et kõik muutmise taotlused

rahuldatakse. Võrreldavat äririski peab ettevõtja sageli kandma ka eraõiguslikes suhetes. Kui

ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad

jätkamise ebaefektiivseks, võib toetuse saaja taotleda projekti ennetähtaegset lõpetamist.

5.3. Määruse nr 75 § 7 määratleb projektide abikõlblikkuse perioodi. Selle järgi tuleb meetme

raames toetatavate projektide tegevused ellu viia kuni 36 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui

31.08.2015. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist vaid

tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31.08.2015. Kaebaja projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva on korduvalt pikendatud ning viimaseks lõppkuupäevaks

määratud 08.08.2014, mida kaebaja soovis veel aasta võrra pikendada. Arvestades senist

projekti käekäiku ning tegevuste elluviimist (projektile määratud toetuse kogusummast on

toetust välja makstud vaid 23% ulatuses), ei ole MKM veendunud, et kaebaja jõuaks praegusel

juhul projekti tegevusi ellu viia ja projekti tulemuslikult lõpetada. Lisaks tuleb arvestada, et

praegu on juba perioodi 2007–2013 lõpp ning struktuurivahendite teistesse projektidesse

suunamiseks ja nende elluviimiseks järele jäänud periood äärmiselt kriitiline, seetõttu on

põhjendatud kaebaja projektile määratud vahendite vabastamine ja väljamaksmata toetuse

suunamine teistesse projektidesse, mis suudetakse piiratud ajaga ellu viia ja mis saavutavad

Määruse nr 75 §-s 2 nimetatud eesmärgid.

5.4. Toetusotsuse muutmistaotluse menetlusprotsess on toimunud õiguspäraselt, otsuse

motivatsioon ja selgitused on piisavad.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-4, 20-21) EAS 03.11.2014 otsuse

(kaebuses märgitud 23.10.2014 otsus) ja MKM 27.01.2015 käskkirja nr 15-0001 tühistamiseks.

Põhjendused:

6.1. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu selle andmise pädevusele viitavaid sätteid.

6.2. Vaideotsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Esitatud ei ole omapoolseid põhjendusi ega

kaalutlusi, miks ei saa kaebaja argumentidega, eelkõige EAS 03.11.2014 otsuse

ebaproportsionaalsusega, nõus olla.

6.3. EAS saanuks teha tingimusliku otsuse. Objektil töötanud ehitusettevõtja olnuks valmis

60-päevase etteteatamisega objekti lõpetama 99 päeva jooksul. Vastupidiseid tõendeid esitatud

ei ole.

6.4. Otsus on ebaproportsionaalne ega teeni projekti huve.

3-15-478

5(11)

6.5. Otsusest ega ka vaideotsusest ei saa üheselt järeldada, kas taotluse rahuldamata jätmise

põhjuseks on, et toetuse saaja ei vastanud väliskomandeeringu tõttu viimasele kirjale

õigeaegselt, või esitatud teabe ebapiisavus. Haldusorganid ei ole märkinud kaalutlusi, millest

nad on lähtunud.

6.6. Vaideotsuses ei ole võetud sisulist seisukohta Määruse nr 75 § 19 lg-s 4 sätestatud

diskretsiooniõiguse ebaõige rakendamise osas. Taotluse rahuldamine ei seaks projekti

lõpptähtaega ohtu. Kaebajal on finantseerimisega seotud küsimuste lahendamiseks piisavalt

aega (hiljemalt märtsikuuni). Ehitusettevõtja kinnituse kohaselt jõuab ehitustegevuse

tähtaegselt lõpetada.

7. EAS palus jätta kaebus rahuldamata (tl 64-66p). Põhjendused:

7.1. Riigikohus asus otsustes nr 3-3-1-77-12 ja nr 3-3-1-16-14 seisukohale, et toetuse saajal ei

ole subjektiivset õigust toetusele. Toetuse saamise eelduseks on toetuse saaja poolt kõigi

õigusaktidest tulenevate kohustuste ja nõuete täitmine. Kui toetuse saaja oma kohustusi ei täida,

ei saa tal tekkida ka õigustatud ootust toetusele. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse

(STS2007_2013) § 22 p-de 1 ja 2 ning § 23 p-de 1 ja 2 järgi on toetuse saajal kohustus tagada

taotluse rahuldamise otsusega ettenähtud määras projekti omafinantseering ja viia projekt ellu

taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Kaebaja

kinnitusel ei ole alates 02.05.2014 projektiga seotud tegevusi ellu viidud ning kaebaja selgituste

kohaselt on selle põhjuseks olnud omafinantseeringu puudumine. Seega ei ole kaebaja viidatud

õigusaktist tulenevaid kohustusi täitnud. MKM on vaideotsuses EAS otsust põhjalikult

analüüsinud ning EAS nõustub vaideotsuse põhjendustega, mida kaebaja ei ole kaebuses

sisuliselt käsitlenud. EAS palus korduvalt kaebajal esitada tõendid omafinantseeringu

olemasolu kohta, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kuna projekti elluviimiseks vajaliku

omafinantseeringu tagamise võimekus ei ole tõendatud, siis ei ole tõendatud ka kaebaja

võimekus projekti tegevusi teostada. Kui toetuse saaja ei ole võimeline projekti ellu viima, siis

ei ole mõistlik ega põhjendatud projekti lõpptähtpäeva muuta.

7.2. Kaebaja taotluse rahuldamise korral oleks tema projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtpäevaks saanud 09.07.2015. Kuna Määruse nr 75 § 7 lg 2 kohaselt lõpeb meetme

abikõlblikkuse periood (ajavahemik, mille jooksul on meetmes võimalik projekte ellu viia ning

abikõlblikke kulusid teha) 31.08.2015, siis tähendanuks see, et kaebaja poolt kasutamata toetus

summas 276 829,69 eurot oleks vabanenud liiga hilja, et seda saanuks kasutada projektides,

mille elluviimise maksumus on tõusnud. Euroopa Liidu struktuurivahendite reeglite kohaselt

läheb liikmesriigi poolt kasutamata jäänud toetus tagasi Euroopa Liidu eelarvesse.

7.3. Kaebaja ei ole põhjendanud, millise kõrvaltingimuse ja mis põhjustel oleks pidanud EAS

otsusele lisama. EAS andis kaebajale vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-le 1

võimaluse esitada enne otsuse tegemist oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja seda võimalust ei

kasutanud.

7.4. Kaebaja leiab vaid deklaratiivselt, et otsusest ei nähtu kaalutlusi. Otsus kajastab selgelt

põhjusi, miks kaebaja muutmistaotlust ei rahuldatud. Kaebaja on korduvalt lükanud edasi

projekti

lõpptähtpäeva,

lubades

iga

kord

projekti

lõpetada

tähtaegselt.

Viimase

muutmistaotlusega informeeris kaebaja vastustajat, et ta ei ole aasta jooksul ühtki projekti

tegevust ellu viinud ning tal puudub projekti omafinantseering. Vaatamata EAS korduvatele

palvetele ei esitanud kaebaja investorite osas, kellega tal väidetavalt olid käimas läbirääkimised,

dokumente, mis tõendaksid investorite suutlikkust projekti panustada. Kuna kaebajal puudus

võimekus projekti ellu viia, ei olnud ka põhjendatud projekti abikõlblikkuse perioodi kulgemise

katkestamine, eriti arvestades asjaolu, et taotluse kohaselt oleks projekti tegevused pidanud

olema lõppenud juba 25.06.2013. Muutumistaotluse rahuldamata jätmine on kaebajale

3-15-478

6(11)

koormava mõjuga, kuid selle on põhjustanud kaebaja ise, jättes projekti tegevused tähtaegselt

ellu viimata ning selleks vajaliku omafinantseeringu tagamata. Kui toetuse saaja ei täida oma

kohustusi, peab ta arvestama, et sellega kaasnevad talle koormava mõjuga tagajärjed.

7.5. Kaalutlusõiguse teostamisel peab EAS arvestama ka avaliku huviga, et Eestile eraldatud

struktuuritoetus kasutatakse ära täies mahus ja eesmärgipäraselt. Kaebaja muutmistaotluse

rahuldamise korral ei oleks olnud võimalik kasutamata toetust mujal projektides või meetmetes

kasutada enne kaebaja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Seega olukorras, kus kaebaja

ei suuda tõendada omafinantseeringu olemasolu ning projekti elluviimise võimekust, oleks

esitatud muutmistaotluse rahuldamine riivanud selgelt avalikku huvi, et toetust saaksid isikud,

kes suudavad selle eesmärgipäraselt ning tähtaegselt ära kasutada.

7.6. Kaebaja ei ole selgitanud väidet, et otsus ei teeni projekti huve. Ka ei ole kaebaja esitanud

tõendeid selle kohta, et tal on olemas vajalik omafinantseering ning ta on alustanud projekti

tegevuste elluviimist, sh teavitanud ehitajat 60 päeva ette (st hiljemalt 02.02.2015) ning

ehitustegevusega alustanud 02.04.2015. Samuti on Pidula mõis, mis on kaebaja projekti

objektiks, kinnisvaraportaali City24.ee andmetel (vt tl 67-69) müügis. Eeltoodu kinnitab

ühemõtteliselt, et EAS otsus oli põhjendatud ja proportsionaalne.

7.7. Otsuses on selgelt välja toodud selle faktilised ja õiguslikud alused. Kaebajale on antud

võimalus esitada otsuse projekti suhtes oma arvamus ja vastuväited, kuid kaebaja ei ole seda

võimalust kasutanud. Hoolas juriidiline isik peab hoolitsema kirjade vastuvõtmise eest juhatuse

liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes selle korraldamata, võtab isik endale riski, et olulised

teated ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate

puhkuste või töölähetuste korraldamisel. Seega ei ole kaebaja väide juhatuse liikme

välislähetuse kohta asjassepuutuv ja tuleb jätta tähelepanuta, eriti arvestades asjaolu, et EAS

saatis ärakuulamiskirja mõlemale kaebaja juhatuse liikmele.

7.8. Vaideotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning antud pädeva haldusorgani poolt. Kaebaja

on ise esitanud vaide MKM-le.

8. MKM palus jätta kaebus rahuldamata (tl 37-44). Põhjendused:

8.1. Otsus ja vaideotsus vastavad haldusaktile esitatavatele formaalsetele nõuetele. Määruse

nr 75 § 3 lg 2 järgi on meetme rakendusüksus EAS ja § 3 lg 1 järgi rakendusasutus MKM.

Määruse nr 75 § 13 lg 1 järgi oli EAS pädevuses toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemine.

HMS § 64 lg 1 ja § 68 lg 2 järgi oli toetusotsuse muutmine EAS pädevuses. Määruse nr 75 § 20

kohaselt võib vaide esitada MKM-le STS2007_2013 §-s 34 sätestatud tingimustel. Seega on

vaide läbivaatamine MKM pädevuses. Haldusaktid vastavad ka HMS §-s 55 sätestatud

vorminõuetele.

8.2. EAS järgis otsuse tegemisel ärakuulamise põhimõtet ja halduse head tava, tulles vastu

kaebaja taotlustele pikendada küsitud teabe ja dokumentide esitamise tähtaega, saates kaebajale

meeldetuletuse ja andes kaebajale võimaluse esitada vastavalt HMS §-le 40 oma seisukohad

enne muutmistaotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Kaebaja poolelt oli EAS-ga

peetavasse kirjavahetusse kaasatud 3 isikut, kellest M. Kõrgmaa ja V. Lappalainen on kaebaja

juhatuse liikmed, mistõttu oli kaebaja teadlik, et ta ei esitanud EAS-le küsitud teavet ega

dokumente. Kaebusest ei nähtu, kes kolmest isikust ja kui pikalt välislähetuses viibis ning mis

põhjusel ei saanud kaebaja oma tööd korraldada viisil, et teised isikud oleksid nõutava teabe ja

dokumendid EAS-le esitanud. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei saanud välislähetuses

viibinud isik tänapäevaste kommunikatsioonivahendite juures e-kirju lugeda. Kaebaja ei ole

soovitud dokumente ja teavet esitanud ka vaide- ega kohtumenetluse jooksul. Järelikult ei ole

3-15-478

7(11)

kaebaja tegelikult suutnud projekti tähtaegseks lõpetamiseks rahastamisvahendeid leida, mis

kinnitab asjaolu, et EAS otsus on õiguspärane ja otstarbekas.

8.3. Otsus on proportsionaalne. Otsus on kohane ja vajalik, sest EAS tuvastas uurimisprintsiipi

rakendades, et projekti nõuetekohaseks lõpetamiseks vajaliku kaebaja omafinantseeringu

tagamiseks puudub kindlus. Kaebaja ei esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, kas üldse ja

mis ajaks ta omafinantseeringu tagada suudab. Arvestades asjaoluga, et tegemist on Euroopa

Liidu programmperioodi 2007–2013 lõpuga, tuli EAS-l hinnata ka võimalust kanda lõpetamata

jäävate projektide osas välja maksmata jäävad toetuse summad programmperioodi teistesse

meetmetesse, mis võimaldab Eesti riigil efektiivselt ära kasutada Euroopa Liidu eraldatavad

vahendid. Selle valguses on otsusega järgitud mõõdukuse põhimõtet, sest kaebajale põhjustatav

tagajärg (abikõlblikkuse perioodi muutmata jätmine) ei ole tunduvalt suurem kui saavutatavad

positiivsed tulemused. Programmperioodi jooksul liikmesriigi poolt kasutamata jäävad Euroopa

Liidu vahendid kuuluvad Euroopa Liidule tagastamisele.

8.4. EAS-l on Määrusest nr 75 tulenevalt kaalutlusõigus taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest keeldumiseks. EAS pidi otsuse tegemisel lähtuma kaebaja lubadustest. Kaebaja ei

esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks omafinantseeringu tagamise suutlikkus. EAS

arvestas, et projekti elluviimise lõpetamiseks oli jäänud ca 3 kuud ja investeeritav summa, sh

kaebaja omafinantseering, on suhteliselt suured. EAS on kaalutlusõigust õiguspäraselt

rakendanud ja pigem oodanud muutmistaotluse menetlemisega, andes kaebajale mitmeid

võimalusi vajaliku info ja dokumentide esitamiseks. Antud kaasuse asjaolusid kogumis hinnates

oli selge, et EAS-le esitatud informatsiooni ja dokumentide pinnalt ei saanud kuidagi järeldada,

et abikõlblikkuse perioodi peatamine aitaks kaasa projekti tulemuste saavutamisele. Kaebaja

esitas muutmistaotluse 2 päeva enne abikõlblikkuse tähtaja lõppemist. Arusaamatuks jääb, miks

ei võinud kaebaja varem projekti osas tegutsema asuda. Kaebaja käitumine ei jäta temast muljet

kui hoolsuskohustust järgivast ettevõtjast. Pidula mõisakompleks on kinnisvaraportaali

City24.ee vahendusel müügis. Eelnevast nähtub, et otsus on kooskõlas ka haldusaktile

esitatavate materiaalsete nõuetega.

8.5. Vaideotsus on õiguspärane ja motiveeritud. MKM on vaiet lahendades tutvunud otsuse

aluseks oleva taotluse menetlemisega seotud dokumentidega, millest nähtub, et EAS on

kaebajaga korduvalt suhelnud, eesmärgiga selgitada välja kaebaja võimekus projekti

elluviimiseks Määruses nr 75 sätestatud abikõlblikkuse perioodi jooksul. MKM on põhjalikult

selgitanud, miks ta leiab, et EAS tegevus muutmistaotluse rahuldamata jätmisel oli õiguspärane.

MKM leidis, et kaebaja muutmistaotluse rahuldamata jätmine ei ole ebaproportsionaalne,

arvestades asjaolu, et kaebaja on ise kinnitanud, et temal puuduvad rahalised vahendid projekti

tegevuste jätkamiseks ning samas ei ole kaebaja esitanud ligi 3 kuu jooksul mitte ühtegi tõendit,

millest nähtuks, et kaebaja suudab projektile omafinantseeringu ulatuses rahastuse tagada.

Kaebaja ei ole EAS järelepärimistele vastanud, mistõttu sai EAS otsuse tegemisel juhinduda

tema käsutuses olevast teabest ja dokumentidest, millest saab järeldada ainult seda, et kaebajal

puuduvad projektiga jätkamiseks vahendid ning kaebajal endalgi puudub ettekujutus vajalike

rahaliste vahendite leidmise kohta. Ainus, mida kaebaja väitis, on läbirääkimiste pidamine

lisaks taotluses mainitule veel 2 investoriga, jättes samas esitamata igasuguse teabe nimetatud

investorite kohta. Määruse nr 75 § 7 lg 2 kohaselt on abikõlblikkuse tähtpäev 31.08.2015.

Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood on olnud korduvalt peatatud, kusjuures viimati

peatati

projekti

abikõlblikkuse

periood

22.08.2013–01.05.2014

ning

06.08.2014

muutmistaotlusega soovis kaebaja abikõlblikkuse perioodi peatamist tagasiulatuvalt

02.05.2014–01.04.2015, tähendab see, et projekti tegevusi tehti rohkem kui 1,5 aastat tagasi.

Kui kaebaja jätkaks projekti tegevusi aprillis 2015, jääks tal projekti elluviimiseni 5 kuud ning

seda eeldusel, et kaebaja on leidnud omafinantseeringuks vahendid hiljemalt 2015. a jaanuari

lõpuks (vastavalt muutmistaotlusele lisatud kinnituskirjale on ehitusettevõtja valmis 99 päeva

3-15-478

8(11)

jooksul lõpetama ehitustööd, kui talle teatatakse tööde algusest 60 päeva ette). On selge, et

kaebaja finantsvõimekust ei näita ehitusfirma valmisolek tööde lõpetamiseks teatud tähtajal.

99 päeva oligi muutmistaotluse esitamiseks ajaks jäänud abikõlblikkuse perioodi lõpuni

(Määruse nr 75 § 7 lg 2 järgi on abikõlblikkuse periood 36 kuud, kuid tähtpäev 31.08.2015).

EAS 15.01.2015 selgituste (vt tl 58) kohaselt on projekti elluviimiseks tehtud abikõlblikke

kulusid 165 346,69 eurot (50% ulatuses nimetatud summas on EAS toetust maksnud), millest

järelduvalt tuleb kaebajal leida omafinantseeringuks vahendeid 276 829,70 euro ulatuses

(projekti omafinantseering on 359 503,02 eurot). Tegemist on üsna suure summaga ning kuna

senini ei ole kaebaja teavitanud vajaliku omafinantseeringu leidmisest, tuleb arvestada, et nii

EAS-l kui MKM-l ei saa kaebaja esitatud materjalide põhjal tekkida mingisugust kindlust, et

kaebaja suudab leida rahalised vahendid tagamaks projekti lõpetamine hiljemalt 31.08.2015.

8.6. Kaebaja ei teinud EAS-le kordagi ettepanekut tingimusliku otsuse tegemiseks ja seega jääb

arusaamatuks, millistel tingimustel pidanuks EAS otsuse tegema. Ka tingimusliku otsuse

tegemisel peab kaebaja tõendama, et suudab projekti tähtajaks lõpetada.

8.7. Põhjendamata on kaebaja väide, et vaideotsusest ei nähtu, kas taotluse rahuldamata jätmise

põhjuseks oli EAS viimasele kirjale mittevastamine või esitatud teabe ebapiisavus. Otsusest

nähtub selgelt, et EAS hinnangul ei ole taotluse rahuldamise otsuse muutmine põhjendatud, sest

kaebaja

ei

esitanud

EAS-le

finantsvahendite

olemasolu

tõendavaid

dokumente;

omafinantseeringu tagamise võimekus on tõendamata, mistõttu ei ole tõendatud kaebaja

võimekus teostada projekti tegevusi muutmistaotluses märgitud tähtajaks. Seega on taotluse

rahuldamata jätmise põhjus selles, et kaebaja esitatud info põhjal ei ole EAS veendunud, et

kaebaja suudab projekti Määruses nr 75 toodud abikõlblikkuse tähtpäevaks ellu viia.

Põhjendatud kahtlust projekti elluviimiseks ettenähtud tähtpäevaks väljendas MKM ka

vaideotsuses.

8.8. Vaideorgan tuvastas, et EAS on muutmistaotlust õiguspäraselt menetlenud ning järginud

uurimisprintsiipi ja ärakuulamise kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohtu hinnangul on vaidlusalused EAS otsus ja MKM vaideotsus õiguspärased. Kohus

nõustub nendes ning vastustajate poolt kohtumenetluses toodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid siinkohal korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

Vastuseks kaebuses toodud põhjendustele märgib kohus järgmist.

10. Kaebaja seadis kahtluse alla MKM pädevuse vaide lahendamiseks. Määruse nr 75 § 20

järgi võib sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitada vaide rakendusasutusele STS2007_2013

§-s 34 sätestatud alustel ning vaie vaadatakse läbi HMS-s sätestatud korras. Määruse nr 75 § 3

lg 1 järgi on meetme rakendusasutus vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.04.2007 määrusele nr 111

“Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” (Määrus

nr 111) MKM ning § 3 lg 2 järgi on meetme rakendusüksus vastavalt Määrusele nr 111 EAS.

Määruse nr 75 § 1 lg-st 1 nähtuvalt on turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise

tingimused ja kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.01.2007 korralduse nr 20 “Riikliku

struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ja sellest tuleneva “Majanduskeskkonna

arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime”

eesmärkide elluviimiseks. Määruse nr 111 § 3 p-st 2 nähtuvalt on STS2007_2013 § 10 lg-s 1

nimetatud

rakendusasutuseks

majanduskeskkonna

arendamise

rakenduskava

raames

prioriteetse suuna “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” osas MKM. Määruse nr 111 § 4 p-st 3

nähtuvalt on STS2007_2013 § 11 lg-s 1 nimetatud rakendusüksuseks majanduskeskkonna

3-15-478

9(11)

arendamise rakenduskava raames prioriteetse suuna “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” osas

mh EAS.

Eeltoodud sätetest nähtuvalt on selge, et rakendusüksuse EAS otsuseid on pädev vaide korras

läbi vaatama rakendusasutus MKM. Kaebaja on ise esitanud vaide MKM-le, seega on ta

vaidealluvust ka ise mõistnud ning tema kaebuses toodud väide pädevuse ebaselguse kohta on

põhjendamatu. Vaideotsuses ei ole küll esitatud täpseid viiteid vaide lahendamise pädevuse

kohta, kuid Määruse nr 75 alusel toetuse taotlejana peaks kaebajale Määrusest nr 75 tulenev

vaidealluvus olema selge või vähemasti tuletatav.

11. Määruse nr 75 § 7 lg 2 järgi viiakse meetme raames toetatava projekti tegevused ellu kuni

36 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.08.2015. Määruse nr 75 § 7 lg 4 järgi võib toetuse saaja

taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist sama määruse §-s 19 kehtestatud korras

tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tähtajaks.

Määruse nr 75 § 19 lg 3 p 2 järgi on toetuse saaja kohustatud taotlema EAS-lt täistaotluse

rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta projekti tegevuste elluviimise või

kulude abikõlblikkuse lõpukuupäeva. Määruse nr 75 § 19 lg 4 järgi on EAS-l õigus keelduda

taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti

oodatava tulemuse ja mõju saavutamise.

EAS põhjendas muutmistaotluse rahuldamata jätmist sellega, et kaebaja ei olnud tõendanud

finantsvahendite olemasolu ja võimekust projekti tegevusi muutmistaotluses märgitud tähtaja

jooksul ellu viia.

12. Eelviidatud normidest ning kaebaja ja EAS vahelisest kirjavahetusest pidi olema kaebajale

arusaadav, et ta peab esitama EAS-le piisavad tõendid, mis võimaldavad järeldada, et ta on

suuteline hankima omafinantseeringuks piisavad vahendid ning projekti uueks tähtajaks lõpule

viima. Kaebaja vastused EAS järelepärimistele olid aga üldsõnalised, mis ei saanud tekitada

EAS-s kindlustus, et kaebaja suudab vajalikud vahendid leida. Kaebaja ei esitanud vastustajale

selgitusi, millises ulatuses on ME Power Oy nõus kaebaja projekti investeerima. Samuti ei

esitanud kaebaja vastustajale teiste võimalike investeerijate huvi kinnitavaid tõendeid. Kohus

nõustub vastustajatega, et eeltoodud asjaoludest ning kaebaja esitatud puuduliku teabe pinnalt

ei olnud võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja suudab leida projekti lõpuleviimiseks vajalikud

vahendid ning projekti tähtajaks lõpetada.

13. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et kaebajale oleks ette heidetud EAS teabenõudele

vastamata jätmist, vaid ebapiisava teabe esitamist. Seega ei ole kaebaja viited juhatuse liikmete

välislähetusele asjakohased.

14. Määruse nr 75 § 7 lg 2 järgi tulnuks projekti tegevused ellu viia kuni 36 kuu (st 3 aasta)

jooksul, kuid hiljemalt 31.08.2015. EAS 18.05.2011 otsusest nähtuvalt oli kaebaja projekti

abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks 26.06.2010. EAS 03.11.2014 otsusest nähtub, et

kaebaja projekti abikõlblikud tegevused olid peatunud perioodidel 20.03.2012–24.07.2012 ja

22.08.2013–01.05.2014. Seega kestis projekti abikõlblikkuse periood 26.06.2010–19.03.2012,

25.07.2012–21.08.2013 ja 02.05.2014–06.08.2014 ning muutmistaotluse esitamise ajaks oli

abikõlblikkuse periood 36 kuud kohtu arvutust kohaselt juba läbi.

Perioodi algus Perioodi lõpp

Perioodi kestus

26.06.2010

19.03.2012 1 a 8 k 23 p

25.07.2012

21.08.2013 1 a 0 k 28 p

2.05.2014

6.08.2014 0 a 3 k 5 p

Kokku

3 a 0 k 26 p

3-15-478

10(11)

EAS on 01.10.2013 otsuses märkinud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks

08.08.2014. Kaebaja taotles abikõlblikkuse perioodi peatamist tagasiulatuvalt ajavahemikuks

02.05.2014–01.04.2015. Kui vastustaja oleks kaebaja taotluse rahuldanud ja projekti

abikõlblikkuse perioodi taotletud ajavahemikuks peatanud, oleks kaebaja jõudnud

ehitusettevõtja antud kinnitust (lõpetada ehitustööd 99 päeva jooksul) arvestades lõpetada

ehitustööd Määruse nr 75 § 7 lg-s 2 toodud meetme lõpptähtajaks 31.08.2015, kuid mitte

projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks, milleks oli jäänud veidi üle 2 kuu.

Perioodi algus Perioodi lõpp

Perioodi kestus

26.06.2010

19.03.2012 1 a 8 k 23 p

25.07.2012

21.08.2013 1 a 0 k 28 p

Kokku

2 a 9 k 21 p

99 päeva ületab 3 kuud, seega ei oleks kaebaja suutnud mingil juhul enda esitatud andmetel

projekti lõpptähtaega järgida. Juba ainuüksi sellest asjaolust piisas kaebaja muutmistaotluse

rahuldamata jätmiseks.

15. EAS ei ole vaidlusaluses otsuses põhjendanud muutmistaotluse rahuldamata jätmist

vajadusega suunata vabanevad vahendid teistesse projektidesse. MKM on selles osas EAS

otsuse põhjendusi täiendanud. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase kaalutlusega, sest

kaebaja ei oleks mingil juhul suutnud projekti tähtajaks lõpule viia ja toetuse rahasid ära

kasutada, samas kui avalikes huvides oli Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendid võimalikult

suures ulatuses otstarbekalt ära kasutada. Kaebaja muutmistaotluse rahuldamine oleks hoidnud

Eesti riigile eraldatud struktuurivahendeid põhjendamatult kinni, samas kui mõni teine ettevõtja

oleks saanud seda raha kasutada oma projekti elluviimiseks, aidates sellega kaasa Määruse nr 75

§-s 2 sätestatud meetme eesmärkidele.

16. Kaebaja kaebus, aga ka vaie on üldsõnalised ega ole põhjendatud. Nii ei nähtu, mis põhjusel

peab kaebaja vaidlusalust otsust või vaideotsust ebaproportsionaalseks või milliseid

kaalutlusvigu on vastustajad otsuste tegemisel väidetavalt teinud. Samuti ei ole kaebaja

põhjendanud, millistel tingimustel pidanuks vastustaja muutmistaotluse rahuldama. Kaebaja ei

ole taotlenud vastustajalt tingimusliku otsuse vastuvõtmist. Vastustaja ei pea tõendama, et

kaebaja ei suuda projekti abikõlblikkuse perioodil lõpule viia. Hoopis kaebajal on Määruse

nr 75 § 23 p-st 1 tulenev kohustus tagada ettenähtud omafinantseering. Kaebaja ei ole seda

teinud ega esitanud ka usutavaid tõendeid selle kohta, et tal on võimalik vajalik

omafinantseering leida ja projekt tähtaegselt lõpetada. Kaebajale on juba korduvalt vastu tuldud

ning projekti abikõlblikkuse perioodi mitmel korral peatatud. Kaebaja ei ole ise piisavalt

hoolsalt projekti elluviimisse suhtunud, projekti elluviimiseks vajalike vahendeid hankinud ega

Määruse nr 75 § 23 p-dest 6 ja 7 tulenevaid teavitamis- ja tõendamiskohustusi täitnud. Kaebaja

esitas uue muutmistaotluse vastustajale põhjendamatult hilja. Kaebaja sõnul ei ole ta projekti

tegevusi pärast projekti abikõlblikkuse perioodi taas kulgema hakkamist 02.05.2014 ellu viinud.

17. Kohtu hinnangul on nii EAS otsust kui MKM vaideotsust piisavalt põhjendatud. Kuigi EAS

otsuse põhjendused on napivõitu, on MKM vaideotsuses põhjendamiskohustust piisavalt

täitnud ja EAS otsuse põhjendamise puudujäägid korvanud. See, et kaebaja ei nõustu

vaidlusalustes otsustes toodud põhjendustega, ei tähenda, et otsused oleksid põhjendamata ja

tuleks seetõttu tühistada.

18. EAS on järginud ka HMS-st tulenevaid menetlusnorme ning on andnud kaebajale mitmel

korral võimaluse täiendavalt andmeid esitada. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Samuti

on vastustaja andnud kaebajale enne muutmistaotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist

võimaluse esitada otsuse projekti kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja ei ole ka seda

3-15-478

11(11)

võimalust kasutanud ega esitanud ka selleks tähtajaks vastustaja poolt taotletud teavet. Seetõttu

jättis EAS põhjendatult kaebaja muutmistaotluse rahuldamata.

19. Kuni meetme lõpptähtaeg (31.08.2015) on praeguse otsuse tegemise ajaks möödunud, ei

kaitse esitatud tühistamiskaebus enam kaebaja õigusi, sest vastustajal puudub enam võimalus

kaebaja projekti abikõlblikkuse tähtaega peatada. Kaebaja huvi kaebuse jätkuva menetlemise

vastu saab seonduda vaid tulevikus esitatava võimaliku kahju hüvitamise nõudega.

20. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

21. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja kanda. Vastustajad ei ole esitanud kohtule tähtajaks nende menetluskulusid ja nende

kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende

enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik