3-15-747/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedR. Kähär esitas 23.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu vanglas ajavahemikul 24.06.2012-23.03.2015. Kaebaja palus välja mõista 15 eurot iga
Legislator headnote
AI generated3-15-747/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: R. Kähär esitas 23.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu vanglas ajavahemikul 24.06.2012-23.03.2015. Kaebaja palus välja mõista 15 eurot iga
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
06.10.2015, Tartu
Haldusasja number
3-15-747
Haldusasi
Ruslan Kähäri kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise
kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava
elamispinna tagamisega Viru Vanglas ajavahemikul
24.07.201213.01.2015
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.08.2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ruslan Kähäri määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Ruslan Kähär
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.08.2015. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. R. Kähär esitas 23.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu
mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ebapiisava elamispinna tagamisega
vanglas ajavahemikul 24.06.2012-23.03.2015. Kaebaja palus välja mõista 15 eurot iga
Viru Vanglas viibitud päeva eest ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest
seoses maksejõuetusega.
2. Tartu Halduskohus tagastas 07.04.2015 määrusega kaebuse osaliselt, s.o osas,
milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava elamispinna
tagamisega Viru Vanglas ajavahemikul 24.06.-23.07.2012 ja 14.01.-23.03.2015;
vabastas R. Kähäri kaebuselt riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o 40 euro osas; jättis R.
Kähäri kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 366,35 euro tasumiseks aega 15
päeva arvates määruse jõustumisest. Kohus märkis, et kaebaja sissetulekuid arvestades
ei ole riigilõivu tasumine summas 366,35 eurot kaebajale ebamõistlikult suur kohustus.
3. R. Kähär esitas 12.04.2015 määruskaebuse, milles vaidlustas Tartu Halduskohtu
07.04.2015. a määrust p 2 osas ja palus teha asjas uus otsus, millega vabastada ta
täielikult riigilõivu tasumise kohustusest, kuna ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu
tasuda riigilõivu summas 366,35 eurot.
4. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.07.2015. a määrusega R. Kähäri määruskaebuse
rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määruse muutmata, leides, et
halduskohus on õigesti vabastanud määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest
osaliselt.
5. Tartu Halduskohus tagastas 17.08.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
Kohus märkis, et Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2015. a määrus, millega jäeti muutmata Tartu
Halduskohtu 07.04.2015. a määrus, jõustus edasi kaebamata 30.07.2015, seega tuli R. Kähäril
riigilõiv tasuda hiljemalt 14.08.2015, kuid kaebaja ei ole kohtumäärust täitnud, kuna ei ole
kohtu poolt antud tähtajaks riigilõivu tasunud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduse
kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. R. Kähär esitas 01.09.2015 määruskaebuse, milles märgib, et kuna kohus vabastas ta
riigilõivu tasumisest 40 euro ulatuses, oleks kohus osalise menetlusabi andmise raames
pidanud teda teavitama, et juhuks, kui tal ei ole võimalik tasuda sellist summat, on võimalik
muuta kahjuhüvitise nõuet selliselt, et hüvitise suurus jääb kohtu äranägemisele, mis oleks
muutnud võimalikuks kaebaja poolt tasuda riigilõivu summas, mis on ette nähtud sellistel
puhkudel. R. Kähär leiab, et kuna kohus ei saa eeldada, et kaebaja tunneb nii põhjalikult
kehtivat seadusandlust, tuleb Tartu Halduskohtu 17.08.2015. a määrus tühistada ja uue
määrusega määrata tasumiseks riigilõivu summa, mis nähakse ette kahjuhüvitise nõude
esitamisel kohtu äranägemisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise
alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2, tuginevalt ka HKMS § 104 lg 2 ls-le 2. Asja materjalidest
nähtuvalt on kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks
rahuldatud osaliselt Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määrusega (tl 19-20) ja kaebajat on
kohustatud tasuma riigilõivu summas 366,35 eurot 15 päeva jooksul arvates määruse
jõustumisest. R. Kähär sai ringkonnakohtu määruse, millega jäeti Tartu Halduskohtu
07.04.2015. a määrus muutmata, kätte 14.07.2015 (tl 35) ning kuni 29.07.2015 oli tal
võimalik esitada määruskaebus Riigikohtusse. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis jõustus
ringkonnakohtu määrus 30.07.2015 ja hiljemalt 14.08.2015 tuli kaebajal tasuda riigilõivu
summas 366,35 eurot. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja eelnimetatud riigilõivu
summat tasunud ei ole. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja -
15 päeva - jooksul kaebuses esinenud puudust, s.o riigilõiv oli tasumata, mis takistas kaebuse
menetlemist, siis ei saanud halduskohus kaebust menetlusse võtta. Seega on ringkonnakohtu
hinnangul R. Kähäri kaebuse tagastamine õiguspärane.
9. Määruskaebuses väidab kaebaja, et kohus oleks osalise menetlusabi andmise käigus
pidanud teda teavitama, et tal on võimalik muuta kahjuhüvitise nõuet selliselt, et hüvitise
suurus jääb kohtu äranägemisele, mis oleks muutnud võimalikuks kaebaja poolt tasuda
riigilõivu summas, mis on sellistel puhkudel ette nähtud. Nähtuvalt asja materjalidest on
kaebaja kaebuses selgelt taotlenud üksnes enda maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest
vabastamist (tl 5). Ka määruskaebuses Tartu Halduskohtu 07.04.2015. a määruse peale on
kaebaja rõhunud selgelt igasuguste sissetulekute puudumisele, v.a rahaülekanded sugulastelt,
ning on jäänud taotluse juurde, et ta vabastataks täielikult riigilõivu tasumise kohustusest (tl
27). Seega on kaebaja varasema menetluse käigus väitnud, et tal puudub üldse võimalus
riigilõivu tasumiseks. Alles Tartu Halduskohtu 17.08.2015. a määruse peale esitatud
määruskaebuses (tl 40-40p) on kaebaja esmakordselt väitnud, et kohtu äranägemisel
määratava hüvitise korral ette nähtud riigilõivu summat on tal võimalik tasuda. Arvestades, et
käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus halduskohtu määruse üle kaebuse tagastamise
kohta, kuna isik ei tasunud nõutud riigilõivu talle selleks antud tähtaja jooksul, siis ei pea
ringkonnakohus kaebaja eeltoodud määruskaebuse väitele tuginevalt põhjendatuks
vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohus ei ole pidanud võtma asjas
seisukohta kaebaja võimaliku kahjuhüvitise nõude muutmise osas, sest sellekohase väite on
kaebaja esmakordselt esitanud peale kaebuse tagastamise kohta määruse tegemist.
Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks veelkord juhtida kaebaja tähelepanu HKMS § 43
lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud
korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Sellisel juhul saab kaebaja soovi korral taotleda
endale õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60
lg-le 3 kuulub kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui
nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu
äranägemisel, tasumisele riigilõivu summas 250 eurot.
10. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus R. Kähäri määruskaebuse rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 17.08.2015. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel