1-15-4429/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-4429

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. septembri 2015 otsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Sergei Jefimov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. septembri 2015 otsus muutmata.

2. Süüdistatav Sergei Jefimovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 10.09.2015 kohtuotsusega tunnistati Sergei Jefimov kokkuleppemenetluses

süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

liideti mõistetud karistusele 4 kuud vangistust Viru Maakohtu 29.10.2014 otsusega mõistetud

ja ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti S. Jefimovile

2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.04.2014 (Viru Maakohtu

17.09.2015 vigade parandamise määrus).

VÕS § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti S. Jefimovilt välja tsiviilhagide

katteks Riigi Kinnisvara AS kasuks 1131,67 eurot ja Viru Vangla kasuks 432,94 eurot.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti S. Jefimovilt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha

585,00 eurot ning kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 264 eurot.

2. Süüdistatav S. Jefimov esitas Viru Maakohtu 10.09.2015 otsuse peale apellatsiooni, milles

taotleb väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist. Kaebuse esitaja toob

välja, et tal ei ole sissetulekut, ta ei käi hetkel tööl ning tal ei ole võimalik menetluskulusid

tasuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud

kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS §

318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui

tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

S. Jefimovi kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti

ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis

annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Kuna aga otsusega välja

mõistetud menetluskulusid võib KrMS § 189 lg 3 järgi vaidlustada otsusest eraldi

kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt, kuulub S. Jefimovi kaebus lahendamisele

määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.

4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust

tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning

vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine

ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut

täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda

jätta vaid osa menetluskuludest.

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub praegusel juhul nii alus kui ka võimalus

menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmiseks. Kuna kogu ulatuses, s.o nii sundraha kui

kaitsjatasu osas, ei ole võimalik menetluskulusid riigi kanda jätta, analüüsib ringkonnakohus,

kas menetluskulud võiks jätta riigi kanda osaliselt.

Menetluskulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda siis, kui nende

hüvitamine käib süüdistatava varalist seisundit arvestades talle ilmselgelt üle jõu ja võib

kahjustada tema taasühiskonnastumist. S. Jefimov on üksnes välja toonud, et tal puudub

sissetulek ja ta ei käi tööl, mistõttu tal ei ole võimalust menetluskulusid maksta. Üksnes

asjaolu, et isikul puudub sissetulek ja ta ei käi tööl, ei ole aluseks osaliselt menetluskulude

riigi kanda jätmiseks. Ei ole välistatud, et isikul on muu vara, mille arvelt on võimalik

hüvitada menetluskulud. Süüdistatav ei ole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi

kohta.

Süüdistatav oli teadlik, et temalt mõistetakse välja menetluskulud. Kokkuleppe punktis 8

(lk 147) on kirjas esialgsed menetluskulud. Seal on viidatud nii sundrahale kui ka

kaitsjatasule. Seejuures on S. Jefimov väljendanud maakohtu istungil (lk 157), et kokkulepe

on talle arusaadav, ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta

soovib selle kokkuleppe kinnitamist. Maakohtul puudub iseseisvalt kohustus välja selgitada

süüdistatava majanduslikku olukorda ja ka käesoleval ajal ei ole uusi asjaolusid, mis tingiks

menetluskulude vähendamise.

6. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus S. Jefimovi määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. septembri

2015 otsuse muutmata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas