2-14-2090/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 5. oktoobril 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku

kaudu

Tsiviilasja number

2-14-2090

Tsiviilasi

XXXhagi XXXAS (pankrotis) vastu XXXOÜ osanike

21.02.2013

osakapitali

suurendamise

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja adv. Henrik Kirsimäe

Kostja: XXXAS (pankrotis), registrikood XXX, asukoht

XXX), esindaja pankrotihaldur adv. Maire Arm

Istungi toimumise aeg

7. september 2015

Resolutsioon

Jätta XXXhagi XXXAS (pankrotis) vastu XXXOÜ osanike

21.02.2013

osakapitali

suurendamise

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt asutati XXXOÜ 27.08.2010 ja äriühingu põhitegevuseks oli

metallitoodete, sh teras- ja metallkonstruktsioonide ning nende osade, tootmine ja metalli

töötlemine. 30.01.2013 omandas hageja XXX(endise nimega XXX) XXXOÜ osad.

21.02.2013 otsustati XXXOÜ osanike otsusega suurendada XXXOÜ osakapitali. 21.03.2013

kandeavalduse alusel kandis Harju maakohtu registriosakond 28.03.2013 äriregistris XXXOÜ

osakapitali suurendamise.

2. XXXOÜ 21.02.2013 osanike erakorralise üldkoosoleku otsuse tegemisel on rikutud ÄS § 172

lg 1 ja ÄS § 173 lg 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna vaidlusalune

osanike otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Hagejale, kui kostja osanikule ei ole

kätte toimetatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis osanike otsuse eelnõud. Hageja

ei olnud teadlik 21.02.2013 XXXOÜ osanike hääletus protokollist. Hageja ei saanud

vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel osaleda ega seisukohta avaldada, kuna teda ei oldud

nõuetekohaselt

selle

otsuse

vastuvõtmisest

teavitatud.

Kui

osanike

koosoleku

kokkukutsumisel, sh kui osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata, on

oluliselt rikutud seadust, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust

otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse otsuse teinud osanike

koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Hagejal on

õigus nõuda XXXOÜ 21.02.2013 osanike otsuste tühisuse tuvastamist, kuna vaidlusaluse

otsuse alusel tehti kanne 28.03.2013 – seega vähem kui kaks aastat tagasi.

3. Antud otsustega on muutunud enamusosaniku (aktsionäri) suhe hageja osade (aktsiate) suhtes,

mille kaudu on teine äriühingu omanik omandanud suurema kontrolli äriühingu üle. Seeläbi

on kahjustatud hageja seadusega kaitstud huve ning hagejal ei ole äriühingu osalusest

tulenevaid õigusi võimalik teostada algsel viisil. Hageja õiguslik huvi seisneb selles, et

taastada esialge õiguslik olukord kostja juhtimise üle, et oleks tagatud tema, kui kostja osaniku

õigused ja huvid ning äriühingu omanike vaheline tasakaal ja hääleõigus vastavalt osa

suurusele. Vaidlusalune otsuse mõjutab otseselt hageja õigust kasumile, just seetõttu, et

vaidlusaluse otsusega vähenes tema osalus proportsioon teise osaniku/aktsionäri suhtes.

Hageja õiguslik huvi seisneb ka selles, et tema osalusega seotud äriühingu ja vara kohta

tehtavad kanded on seadusega kooskõlas ning on tehtud õiguslike tehingute alusel. Samuti

leiab hageja, et kostja kasutas teist osaniku hääleõigust vaidlusaluse otsuse tegemisel, mille

tulemusel teine osanik omandas hageja ees enda kasuks eeliseid kostja juhtimisel. Seega on

hagejal õigus nõud kõnealuse kostja osanike otsuse kehtetuks tunnistamist. Sõltumata

asjaolust, et kostja on pankrotis, ei ole välistatud kostja tervenemine. Käesoleval juhul on

Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi 2-13-53582, XXXAS (pankrotis) hagi OÜ XXX vastu

ettevõtte müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Kuna

antud kohtuvaidlus on pooleli ja kostja esindajast pankrotihaldur on hinnanud nimetatud

tagasivõitmise hagi perspektiivikaks, siis ei ole välistatud kostja pankrotist väljatulemine ja

majandustegevuse jätkumine. Seda silmas pidades ongi hagejale õiguslik huvi kostjas

osalusest/aktsiatest tuleneva hääleõiguse suhtes.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja arvates ei saa ÄS § 487 lg-

test 1 ja 4 tulenevalt pärast äriühingu ümberkujundamist vaidlustada selle registrisse kandmist.

Kuna osaühing XXX on kujundatud ümber aktsiaseltsiks, ei saa registris taastada osakapitali

suurust ja enne osakapitali suurendamist kehtinud olukorda. Seega ei võimalda kehtiv õigus

taastada esialgset õiguslikku olukorda kostja juhtimise üle, tagamaks hageja osaniku õigused,

huvid ja XXXAS (pankrotis) omanike vaheline tasakaal, mistõttu ei saavuta hageja

tuvastushagi rahuldamisega soovitud eesmärki. Kostja arvates ei piisa tuvastushuvi

põhistamiseks üksnes väitest, et 21.02.2013 osanike otsuse tegemine oli seadusega vastuolu.

5. Kostja on ka seisukohal, et 21.02.2013 osanike otsuse tegemisel ei rikutud osanike koosoleku

kokkukutsumise korda. Pankrotihalduri kasutuses olevatest materjalidest nähtub, et

12.02.2013 kell 14.30 on XXXOÜ töötaja XXXhagejale edastanud XXXOÜ juhatuse liikme

XXXpoolt allkirjastatud 21.02.2013 otsuse eelnõu, põhikirja kui ka osaniku kirjaliku

seisukoha projekti. Dokument on edastatud hageja e-posti aadressile XXX. Hagejal olid kõik

võimalused 12.02.2013 edastatud dokumentidega tutvuda. Asjaolu, et mainitud e-posti

aadressi kasutab hageja igapäevaselt, tõendab ka XXXOÜ töötaja XXXpoolt 14.08.2013

saadetud e-kiri koos 22.08.2013 osanike otsuse eelnõu ja osaniku kirjaliku seisukoha

projektiga. Nimetatud kirja on hageja samal päeval edastanud nii oma advokaadist esindajale

kui ka aadressil XXX, mis tõendab dokumendi kättesaamist. Seega on kostja seisukohal, et

hageja väited osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on alusetud.

6. Tuginemine XXXOÜ 21.02.2013 osanike otsuse tühisusele on kostja arvates vastuolus hea

usu põhimõttega, kuna hageja pidi pärast osanike 21.02.2013 osaühingu osakapitali

suurendamise otsust olema teadlik talle kuulunud osa nimiväärtuse vähenemisest. Hageja on

25.10.2013 allkirjastanud XXXAS (pankrotis) aktsionäride koosoleku protokolli, millest

nähtuvalt kuuluvad hagejale aktsiaid summas 639 eurot, mis moodustavad 0, 17 protsenti

häältest. Hageja ei ole esitanud tähtaegselt hagi 21.02.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

7. Hageja tegevuse hea usu põhimõtte vastasust tõendab käesoleva kohtuvaidluse tegelik

eesmärk, milleks on kohtuvaidluse abil tekitada XXX pankrotimenetluses nõue XXXAS

(pankrotis) vastu. 21.02.2013 otsuse tühistamise tagajärjel tekkis XXX teoreetiline õigus

taganeda 25.02.2013 mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingust ning samuti tegi

otsuse tühistamine võimalikuks otsuse p.-s 2.3 märgitud nõude tagasiloovutamise XXX

05.02.2014.a. Võlgnik ja XXX kinnitavad 05.02.2014 dokumendis käesoleva kohtuvaidluse

puutumust pankrotivaraga märkides, et XXXAS (pankrotis) tagastab XXX25.02.2013

sõlmitud rahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu alusel antud nõude, kuna osakapitali

suurendamise osanike otsus on tühiseks tunnistatud, mille alusel on osakapitali

suurendamisele suunatud tehingud tühised.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Puudub vaidlus, et hageja on kostja XXXOÜ osade omanik, et 21.02.2013 XXXOÜ osanike

otsusega otsustati suurendada kostja osakapitali 384 804 euroni ja 21.03.2013 kandeavalduse

alusel kandis Harju maakohtu registriosakond 28.03.2013 äriregistris XXXOÜ osakapitali

suurendamise.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kas 21.02.2013 XXXOÜ osanike otsus on tühine ning kas saab

taastada enne osakapitali suurendamist kehtinud olukorda ja kostja osakapitali suurust

äriregistris.

10. 21.02.2013 XXXOÜ osanike hääletusprotokollist (tlk 9-11) nähtuvalt on otsused vastu võetud

vastavalt ÄS § 173 lõikele 1 osanike koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab

juhatus vastavalt ÄS § 173 lõikele 2 kõikidele osanikele otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma

seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Hageja väitel ei ole kostja talle kätte toimetanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

osanike otsuse eelnõud ning hageja ei olnud teadlik 21.02.2013 XXXOÜ osanike hääletus

protokollist.

12. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleks 21.02.2013 otsuse allkirjastatud eelnõu, põhikiri ja

osaniku kirjalik seisukoht edastatud postiaadressile XXXTallinnas. Samas on kohtule esitatud

12.02.2013 e-kirja ja selle lisadega (tlk 137-144) tõendatud, et 12.02.2013 kell 2:30 on

XXXOÜ töötaja XXXedastanud hagejale XXXOÜ juhatuse liikme XXXpoolt 21.02.2013

otsuse allkirjastatud eelnõu, põhikirja ja osaniku kirjaliku seisukoha projekti. Dokument on

edastatud hageja e-posti aadressile XXX. Asjaolu, et hageja kasutab antud e-posti aadressi

igapäevaselt, tõendab J.Vilba poolt 14.08.2013 saadetud e-kiri koos 22.08.2013 osanike otsuse

eelnõu ja osaniku kirjaliku seisukoha projektiga (tlk 145-149). Nimetatud e-kirja on hageja

samal päeval edastanud aadressidele XXX ja XXX, mis tõendab dokumendi kättesaamist.

Järelikult oli hagejal võimalus ka 12.02.2013 e-kirjaga edastatud dokumentidega tutvuda.

Kostja ei ole põhistanud, et hageja antud e-kirja ja selle manuses olevaid dokumente kätte ei

saanud. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on tõendanud, et hagejale edastati 21.02.2013

otsuse allkirjastatud eelnõu, põhikiri ja osaniku kirjalik seisukoht kooskõlas ÄS § 173 lg-ga 2,

et ta oli teadlik vastuvõetavast otsusest ning tal oli võimalik oma õiguste rikkumise

kõrvaldamiseks pöörduda kohtu poole juba 2013.a esimesel poolaastal. Järelikult ei ole

XXXOÜ 21.02.2013 osanike erakorralise üldkoosoleku otsused tühised ning hagi tuleb jätta

rahuldamata.

13. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et XXXOÜ on kujundatud

ümber aktsiaseltsiks, mistõttu ei saa registris taastada osakapitali suurust ja enne osakapitali

suurendamist kehtinud olukorda.

14. ÄS § 487 lg 1 kohaselt loetakse ühing ümberkujundatuks ümberkujundamise registrisse

kandmisest. ÄS § 487 lg 4 kohaselt ei saa ümberkujundamist pärast selle registrisse kandmist

vaidlustada.

15. XXXAS (pankrotis) registrikaardi väljavõttega (tlk 6-8) on tõendatud, et XXXOÜ on

ümberkujundatud 06.06.2013 otsuse alusel aktsiaseltsiks ärinimega XXXAS. Harju Maakohtu

registriosakonna 20.02.2014 eitavast kandemäärusest (tlk 108) nähtub, et registriosakonna

kohtunikuabi on jätnud hageja kandeavalduse, millega taotleti Harju Maakohtu 05.02.2014

kohtuotsuse alusel muuta XXXAS-i (pankrotis) registrikannet ja taastada olukord, mis oli

registris enne 28.03.2013 osakapitali suurendamise kannet, rahuldamata samadele

äriseadustiku sätetele tuginedes.

16. ÄS § 487 lg 2 esimene lause sätestab, et ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega saavad

ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid uue ühingu osanikeks või aktsionärideks

ning nende osad või aktsiad asendatakse uue ühingu osade või aktsiatega.

17. XXXAS-i (pankrotis) aktsionäride 25.10.2013.a üldkoosoleku protokolliga (tlk 109) on

tõendatud, et hagejale kuulub pärast ühingu ümberkujundamist kostja aktsiaid summas 639

eurot, mis moodustab 0,17% aktsiakapitalist ning annab talle 639 häält. Kuivõrd antud

koosolekut juhtis hageja, kes nimetati ka samal kuupäeval XXXAS-i (pankrotis) nõukogu

liikmeks, siis oli ta teadlik nii ühingu ümberkujundamisest kui ka oma aktsiakapitali suurusest.

Seega ei ole hageja kostja suhtes hagiavalduses toodud asjaoludel kohtuvaidlust algatades

käitunud heas usus TsÜS § 138 lg 1 mõttes.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi XXXOÜ osanike 21.02.2013 osakapitali suurendamise otsuse

tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

20. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

21. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

22. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-147-14 seisukohale, et

tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1.jaanuari 2015,

ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta

tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2),

andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel

neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite

esitamiseks.

Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik: