1-10-9448/113 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

2. oktoober 2015, (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-9448

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. septembri 2015

määrus Jaanus Savasoni (Savason) tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Jaanus Savason, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 8. septembri 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. augusti 2010 otsusega mõisteti Jaanus Savason süüdi KarS § 184 lg

2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat 8 kuud.

2. Harju Maakohtu 14. juuni 2012 määrusega J. Savason vabastati tingimisi

ennetähtaegselt. Talle pandi kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. J. Savason

vabanes 26. juunil 2012.

3. Tartu Maakohtu 29. augusti 2014 määrusega pöörati J. Savasonile Tartu Maakohtu 4.

augusti 2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Karistuse kandmise

aega arvestatakse alates 17. augustist 2014. Karistusaeg lõpeb 2. detsembril 2016.

4. Tartu Maakohtu 8. septembri 2015 määrusega jäeti J. Savason tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi vabastamist mittetoetavate asjaoludena välja J.

Savasoni korduva kriminaalkorras karistatuse. Kohus peatus ka J. Savasoni varasemal

elukäigul (erinevat liiki karistused: vargused, röövimine, kuritahtlik huligaansus,

võimuesindaja solvamine ja mootorsõiduki joobes juhtimine) ning käesoleva kuriteo

asjaoludel (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine).

Positiivseks pidas kohus puidupingitöölise eriala ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“

läbimist ning distsiplinaarkaristuste puudumist. Kohus märkis, et käesoleval ajal viibib

J. Savason avavanglas.

Kohus märkis, et J. Savasoni on varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Kontrollnõuete

rikkumise pärast pööras kohus 29. augustil 2014 kandmata karistuse täitmisele. J. Savasoni on

kriminaalhooldusele allutatud 4 korral - kahel korral kulges J. Savasoni kriminaalhooldus

edukalt, kahel korral sai takistuseks alkoholi tarvitamine.

J. Savason asub vabanemise korral elama samale elamispinnale, kus enne vangistust. Seal

elavad ka tema õde, kes oli kaasosaline viimases kuriteos ning õe elukaaslane. Õde koos

elukaaslasega on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning nende katseaeg kestab.

Kohus tõi lisaks välja J. Savasoni sõltuvuse alkoholist ja narkootikumidest (viimase osas on

J. Savason avaldanud, et ei ole alates 2012. aastast narkootikume kasutanud). Kohus peatus

ka J. Savasoni tervislikul seisundil ja võimalikul tööperspektiivil.

Negatiivse asjaoluna nimetas kohus suhteliselt kõrget üldise vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosust (35%).

Kokkuvõtlikult leidis kohus, et eeltoodut arvestades ja olukorras, kus J. Savason on juba kord

selle karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud, ent karistus tuli täitmisele pöörata, ei

ole tema veelkordne tingimisi vabastamine põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega vabastada J. Savason tingimisi ennetähtaegselt, pannes talle käitumiskontrolli nõuded.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole arvestanud kõiki asjaolusid. Ta toob välja, et on

end vangistuses väga hästi ülal pidanud, lõpetanud puidupingitöölise eriala, läbinud

sotsiaalprogrammid ning elab avavanglaosakonnas. Sealt käib ta tööl SOL Eesti OÜ heakorra-

ja hooldustööliseks.

Eeltoodu viitab sellele, et J. Savason on saavutanud teatava usalduse, sest avavanglasse

paigutamist otsustab komisjon.

Vabaduses olles rikkus J. Savason kohtustust mitte tarvitada alkoholi, kuid sellest on ta

õppetunni saanud. Uut kuritegu, mis näitaks, et tegemist on parandamatu kurjategijaga, ta

katseajal toime ei pannud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga J. Savasoni vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

7. Kuidagi ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtu määrusele

osas, milles selle esitaja märgib, et kohus ei ole arvestanud kõiki asjaolusid. Kohus on oma

lahendis välja toonud, et J. Savason on end vangistuses hästi ülal pidanud, lõpetanud

puidupingitöölise eriala, läbinud sotsiaalprogrammid ning elab avavanglaosakonnas. Viimane

on kahtlemata tunnustuseks J. Savasoni käitumisele vangistuses ning kinnituseks sellele, et

vanglasisest lisasekkumist täiendavate sotsiaalprogrammide näol J. Savasonile ette nähtud ei

ole.

8. Sellele vaatamata ei saa asuda seisukohale, et muud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud

materiaalsed alused oleksid J. Savasoni puhul täidetud. Neil aga on maakohus niivõrd

põhjalikult peatunud, et vajadus veelkordseks kordamiseks apellatsioonikohtu lahendis

puudub.

9. Maakohus on igakülgselt analüüsinud J. Savasoni varasemat elukäiku, tema isikut,

kuriteo toimepanemise asjaolusid ning elutingimusi ja tagajärgi, mida võib kaasa tuua

J. Savasoni ennetähtaegne vabastamine. Ka ringkonnakohus leiab, et ehkki J. Savasoni

käitumist vangistuses tuleb pidada igas mõttes eeskujulikuks, on tema resotsialiseerumise

eesmärke arvestades parem, kui ta jätkab karistuse kandmist avavanglas, kus tema üle saab

teostada järelevalvet leebemas vormis, kui seda on kinnine vangla. Ka J. Savason ise on

maakohtu istungil möönnud, et avavanglas olles saab ta käia tööl, pole ranget kontrolli ja

antakse vaba päev. Ainus piirang on see, et peab kindlal ajal tagasi olema (lk 12, pöördel).

Arvestades, et J. Savasoni kuritegude riskiteguriks on just majanduslikud põhjused ning

sõltuvused, saab kinnipeetav avavangla perioodil kinnistada vangistuse jooksul ilmnenud

positiivseid muudatusi.

10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu

Maakohtu 8. septembri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau