4-15-6195/22 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-15-6195

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2015 Kuressaare kohtumaja a, Väärteoasja number 4-15-6195 Väärteoasi

M.U kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 27.07.2015.a. otsusele väärteoasjas 2302,15,010907 süüdistatuna LS nr § 227 lg 4 järgi. Menetlusosalised, esindajad

Kaebuse esitaja: M.U (isikukood XXX,

K ne menetleja: Politseija Piirivalveameti ohtuväli Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond, volitatud esindaja Kaido Vahter. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei veameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna

- ja Piirival 27.07.2015 otsus väärteosasjas nr 2302,15,010907 osaliselt ja teha uus otsus.

2. Süüdi mõista M.U LS § 227 lg 4 järgi ja karistada teda rahatrahviga 175 tarhviühiku ulatuses, so 700 eurot.

3. Lubada M.U tasuda talle määratud rahatrahv 700 eurot viie kuu jooksul osamaksetena (140 eurot kuus), so 22. veebruariks 2016.a.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule otsuse teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus on kättesaadav Kuressaare kohtumajas alates 02.10.2015.a.

Asjaolud

ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) i Kuressaare politseijaoskonna 27.07.2015 Lääne prefektuur otsusega väärteoasjas nr 2302,15,010907 karistati M.U liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga

7 lg 5 p-i 3 alusel kohaldati tema suhtes

175 trahviühikut (700 eurot) ning LS § 22 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

4-15-6195

Vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele süüdistatakse M.U selles, et ta 03.07.2015 kella

15.44 ajal juhtis Saare maakonnas, Muhu vallas, Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 74 km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 157

5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud km/h - +/ teelõigul on 90 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 62 km/h.

2. Menetlusalune isik esitas kohtu 1.07.2015 kaebuse välise menetleja otsuse peale 3 Pärnu Maakohtule.

Esitatud kaebuses selgitab M.U , et ta ei õigusta ma oma käitumist ning ta on täielikult mõistnud oma käitumist ja sellest tulenevaid tagajärgi. M.U märgib, et kahetseb juhtunut sügavalt ning ta on teadlik lubatud sõidukiiruse ületamisest tulenevatest ohtudest ning ta on antud õppetunnist teinud järeldused, millest tulenevalt ei ületa ta edaspidi liikluses lubatud sõidukiirust ega riku muul viisil liiklusseadusest tulenevaid kohustusi.

M.U selgitab, et kohaldatava lisakaristuse tõttu tekib olukord, mis ei võimalda tal praeguses töökohas enam tööülesandeid täita ning pole võimalik antud töökohas ( ) enam jätkata. XXX Kaebuse esitaj

a märgib, et tema igapäeva töö sisaldab autoga sõitmist ning kauba laiali vedamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole talle määratud põhikaristus 175 trahviühikut võrreldav lisakaristusest tuleneva rahalise kaotusega. Arvestades kaebuse esitaja keskmist sissetulekut, on see võrreldav ligi kuuekordse põhikaristusega. Lisaks eeltoodule on praegusel ajal ilma kehtiva mootorsõiduki juhtimisõiguseta väga keeruline kiiresti uut tööd leida, kuivõrd tööandjad soovivad eelnevat töökogemust ning kaebuse esitaja tööülesanded on seni hõlmanud juba eespool mainitud tegevusi, mis raskendab kiirelt töö leidmist muu tegevusalaga ettevõtetes.

M.U palub kohtul tema väärteoasi uuesti läbi vaadata ning võimalusel kohaldada maksimaalne põhikaristus rahatrahvi näol või vähendada lisakaristuse pikkust või see tühistada. Lisaks taotleb kaebuse esitaja trahvi ositi maksmist, nii, et ühe kuu makse ei ületaks 200 eurot.

3. 21.08.2015 saabus kohtule PPA seisukoht, milles ta palub esitatud kaebuse jätta rahuldamata.

Tuginedes Riigikohtu 30.04.2010 otsusele asjas nr 3-1-1-26-10 märgib PPA, et juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole esmane hinnata, kas isikul on oht töökoha kaotuseks, vaid tuleb vaadelda väärteo toimepanemisega seotud asjaolusid - karistuse süü suurust, resotsialiseerimise väljavaateid eripreventiivsest seisukohast jms. Ka viitab PPA oma seisukohas Riigikohtu 13.12.2013 otsusele asjas nr 3-1-1-122-

13 ning selles lisakaristuse kohta väljendatule.

PPA selgitab, et menetlusalust isikut on varem lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistatud 2 korral. Rahatrahvid ei ole karistusena oma mõju avaldanud, kuna isik paneb jätkuvalt toime samalaadseid rikkumisi. Väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt ei olnud sõidukiiruse ületamine tingitud hädaseisundist või muust põhjusest, mis objektiivselt hinnates oleks olnud vältimatu. Samuti on menetlusaluse isiku poolt väärtegu toime pandud otsese tahtlusega.

PPA märgib, et kohaldas lisakaristusena karistuse miinimummäära. PPA on nõus kaebuses esitatud taotlusega tasuda rahatrahv osade kaupa.

4. 03.09.2015 esitas M.U kohtule täiendava seisukoha, milles ta märgib, et mõistab PPA seisukohti seoses seadustest tulenevate piirangutega lisakaristuse määramisel.

M.U lisab, et nii nagu ka kohtuväline menetleja on öelnud oma vastuses, ei ole töökoha kaotamise võimalus iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, kuid see seab siiski väga olulise piirangud tänasel väg tiheda konkurentsiga tööturul, leidmaks omale uut d a

tööd. Kaebaja märgib, et on oma leibkonnas ainukene juht, kellel on kogemust sõita ka linnatingimustes. Vanaisa ei ole enam tervise pärast võimeline juhtima ning emal puuduvad

4-15-6195

piisavad kogemused. Seega kaotab kaebuse esitaja leibkond koos juhtimisõigusega ka olulise osa oma transpordi v

õimalikkusest.

M.U tunnistab, et teda , et see ei on sõidukiiruse ületamise eest karistatud 2 korral, kuid väide ole mõju avaldanud on väär. , M.U selgitab, et on muutunud oluliselt hoolsamaks ning vastutustundlikumaks juhiks, kuid antud olukorras oli tema jaoks tegu küllatki kriitilise situatsiooniga.

Kohtu seisukoht

Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Kohus asub seisukohale, et M.U väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Väärteo toimepanemine M.U uhtis poolt on tõendatud 03.07.2015 väärteoprotokolliga, mille kohaselt j

M.U Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 74 km kiirusega 157 km/h (+/- 5 km/h) ületades sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h, millega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga protokollil. Samuti kinnitavad rikkumise toimepanemist 03.07.2015 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus menetlusalune isik võtab toime pandud rikkumise

omaks ning kiirusemõõtmise videosalvestis koos salvestuse andmetega, mis on kohtule esitatud

CD- lg 1 l. Videosalvestis vastab VTMS § 31

p-des 1-3 sätestatud nõuetele. Videosalvestisest nähtub, et 03.07.2015 kell 15.44 sõitis XXXXXXXXXX tee 47 kilomeetril kiirusega 157 km/h. Prolog salvestuse andmetest nähtuvalt mõõdeti kiirust kaameraga LaserCam4, mida kasutas Marek Vähi Põhja prefektuurist. Salvestises on ka pildid XXXXXXXXXX, mille maksimaalseks kiiruseks on mõõdetud 03.07.2015 kell 15.44 157 km/h.

6. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, mis on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse teenistuses olevate liikluspolitseiniku poolt. Menetlusaluse isik sai anda ütlusi, need on kajastatud

tema ülekuulamise protokollis. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on mõõdetud töökorras kiirusmõõturiga LserCam4. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise kohta, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärtoemenetluses.

7. Kohus on seisukohal, et toodud tõenditega on leidnud M.U poolt LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava toimepanemine. väärteo

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. M.U on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole süüd välistavaks asjaoluks praamile jõudmine. Menetlusalune isik pole välja toonud, et tal oli mitte vaja praamile jõuda seoses eluohtliku või kiiret reageerimist vajava olukorraga, mis vajanuks menetlusalusel isikul sedavõrd suure kiirusega sõitmist.

8. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-15-6195

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid asjaolusid, kuid kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku poolt avaldatud kahetsust.

9. Kohus leiab, et M.U ava

on talle süüks pand väärteo toime pannud vähemalt kaudse

tahtlusega M.U . Mootorsõiduki juhina pidi võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ning seda ka möönma. Sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses (vähemalt 60 km/h üle lubatu) pidi olema isikule tajuta v, eriti arvestades asjaolu, et

lubatu

90 km/h. Nimetatut arvestades pidi isik ka d suurimaks sõidukiiruseks oli teiste sõidukite liikumist arvestades tajuma oma sõiduki oluliselt suuremat sõidukiirust.

10. LS § 227 lg 4 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 viühikut, arestiga või sõiduki kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trah juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 p 4 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

PPA on kohtule esitatud vastuses leidnud, et lisaks rahalisele karistusele tuleb menetlusalusele isikule määrata lisakaristus, kuna teda on samalaadse rikkumise eest eelnevalt kahel korral karistatud ning PPA arvates pole rahaline karistus piisav selleks, et isik hoiduks edaspidi rikkumise toimepanemisest. Oma väidete tõendamiseks on PPA esitanud kohtule M.U karistusregistri väljavõtte.

Lisakaristuse määramise

13 märkinud järgmist: osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-122-

Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juht esest ja

-

rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lis tuginevalt ta sellise ohu olemasolu

10.1. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades.

Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 62 p 4 sätestab, et tõendamiseseme asjaolud on kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

P poolt kohtule esitatud karistusregistri an PA dmetest ei nähtu, et M.U oleks varasemalt kehtivai Kohtule esitatud d samalaadseid väärteorikkumisi või et tal üldse mingeid rikkumisi oleks. karistusregistri väljavõttest nähtub, et „isikul puudub kehtiv karistus“. Samuti ei nähtu sellest, et M.U oleks mingeid varasemaid kehtetuid arhiveerituid karistusi. Karistusregistri väljavõte on PPA poolt pitseeritud ning allkirjastatud. Võttes arvesse isiku ütlusi teo toimepanemise kahetsuse kohta ning seda, et ei ole tõendatud, et isikul oleks varasemaid samalaadseid rikkumisi, leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine ohtu, et M.U paneks jätkuvalt toime selliseid väärtegusid. M.U seisukohtadest nähtub, et isik on aru saanud tema poolt toime pandud rikkumise raskusest ja tõsidusest. arvates pole seetõttu põhjendatud M.U-le lisakaristust juhtimisõiguse Kohtu äravõtmise näol määrata.

4-15-6195

10.2. Kohus leiab, et isiku karistamine sanktsiooni keskmises määras 175 trahviühikuga (700 eurot) on nii - des kohane ning ka vajalik. üld kui eripreventiivseid eesmärke silmas pida

12. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul majanduslikel põhjustel võimalik 700 euro suurust rahatrahvi korraga tasuda, mistõttu võimaldab kohus KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasuda osaliselt 5 kuu jooksul 140 euro suuruste kuumaksetena.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik