3-14-51545/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51545

Haldusasi

OÜ Tulisilm kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.05.2014

korralduse nr 12.2-3/16749-27 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Tulisilm, volitatud esindaja Madis Truber

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 07.10.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Tulisilm apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Tulisilm apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

07.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51545 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51545

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 26.07.2013 korraldusega nr 12-2.3/16749 OÜ Tulisilm

suhtes maksumenetlust, et kontrollida töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt

arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.06.2013-30.06.2013.

MTA alustas 29.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/16749-7 eelnimetatud perioodi osas maksume-

netlust ka käibemaksu arvestuse ja tasumise õigsuse kontrollimiseks.

2. MTA laiendas 23.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/16749-26 OÜ Tulisilm üksikjuhtumi

kontrolli perioodidele 01.03.2013-31.05.2013 ja 01.07.2013-31.08.2013. Korralduse põhjen-

duste kohaselt on vajalik täiendavalt kontrollida, kas OÜ Tulisilm juhatuse liige KT saab

äriühingult selliseid väljamakseid, mida ei ole seaduse kohaselt deklareeritud, ning kas selliseid

väljamakseid on tehtud regulaarselt. Maksuhaldur kohustas kaebajat esitama teavet ja doku-

mente KT-le tehtud väljamaksete kohta (kulu- ja muud dokumendid, raamatupidamiskontod,

arvelduskontode väljavõtted), määrates kohustuse täitmise tähtajaks 07.05.2014. Maksuhaldur

hoiatas, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise eest rakendab maksuhaldur sunniraha.

3. OÜ Tulisilm taotles 13.05.2014 maksuhaldurile esitatud vaides MTA 23.04.2014 korral-

duse täitmise peatamist ja selle korralduse kehtetuks tunnistamist. MTA jättis 16.05.2014 otsu-

sega nr 6-1/2179-2 rahuldamata OÜ Tulisilm taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatami-

seks. OÜ Tulisilm sai MTA 16.05.2014 otsuse elektroonselt kätte samal päeval ning posti teel

19.05.2014. MTA jättis 28.05.2014 vaideotsusega nr 6-1/2179-3 OÜ Tulisilm vaide rahulda-

mata.

4. MTA kohustas 28.05.2014 korraldusega nr 12.2-3/16749-27 OÜ-d Tulisilm tasuma

sunniraha 500 eurot MTA 23.04.2014 korralduse tähtaegselt täitmata jätmise eest ning määras

nimetatud korralduse täitmiseks uue tähtaja 11.06.2014. OÜ Tulisilm sai korralduse kätte samal

päeval.

5. OÜ Tulisilm esitas 10.06.2014 vaide 28.05.2014 korralduse kehtetuks tunnistamiseks.

Vaide põhjenduste kohaselt eeldas äriühing, et maksuhaldur rahuldab tema taotluse 23.04.2014

korralduse täitmise peatamiseks. Keelduvast otsusest 16.05.2014 teada saades eeldas vaide esi-

taja, et talle võimaldatakse 23.04.2014 korralduse täitmiseks mõistlik tähtaeg (14 päeva), sest

maksuhaldur on sellist tähtaega reeglina ka ise kasutanud. Kaebaja oli 23.04.2014 korralduse

vaidlustanud ja dokumentide ettevalmistamiseks oli vaja täiendavat aega. Sunniraha määramine

oli seetõttu ennatlik ja põhjendamatu.

6. MTA jättis 04.07.2014 vaideotsusega nr 6-1/2229-2 äriühingu 10.06.2014 vaide rahulda-

mata. Maksuhaldur leidis, et sunniraha määramise formaalsed alused on täidetud. Maksukorral-

duse seaduse (MKS) § 141 lg-st 1 tulenevalt ei peatanud 23.04.2014 korralduse peale esitatud

vaie korralduse täitmist, sest nimetatud korraldus tehti kaebajale kui maksukohustuslasele, mitte

kolmandale isikule, ning 23.04.2014 korralduse täitmise peatamise taotluse jättis maksuhaldur

rahuldamata. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et kehtivat korraldust ei pea enam täitma või

selle täitmise kohustus lükkub määramatusse tulevikku. Tallinna Ringkonnakohus leidis hal-

dusasjas nr 3-11-1289, et maksuhaldur ei pea määrama nõutava teabe esitamiseks üha uusi täht-

aegu. Kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb dokumendid esitada esi-

mesel võimalusel liigse viivituseta, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist.

Seega oleks OÜ Tulisilm pidanud esitama dokumendid viivitamata pärast maksuhalduri

16.05.2014 otsuse kättesaamist. Seda tegemata jättes võttis kaebaja endale negatiivsete järel-

mite, sh sunniraha määramise riski. MTA 16.05.2014 otsuse kättesaamise ja sunniraha määra-

mise vahele jäi 12 päeva, mis on piisav ja mõistlik. OÜ Tulisilm ei ole maksuhaldurile mingil

viisil märku andnud (nt tähtaja pikendamise taotlust esitades), et tal ei ole võimalik korraldust

3-14-51545

3(7)

viivitamatult täita. MTA 23.04.2014 korralduses nõutud teave ja dokumendid ei eelda kuigi

pikka vastamise tähtaega. Maksuhaldur on oma praktikas andnud nii kahenädalasi kui ka sellest

lühemaid tähtaegu. Vaide esitaja väide, et ta oli valmis dokumendid esitama 14 päeva pärast

MTA 16.05.2014 otsuse saamist, on paljasõnaline. Pigem on tõenäoline, et äriühingut motivee-

ris dokumente esitama just sunniraha määramine ja hoiatus võimaliku uue sunniraha määramise

kohta.

7. OÜ Tulisilm esitas 22.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.05.2014 korral-

duse tühistamiseks.

Kaebaja taotles maksuhaldurilt 13.05.2014 vaides MTA 23.04.2014 korralduse täitmise peata-

mist ning eeldas heauskselt, et maksuhaldur rahuldab taotluse. Kaebaja sai alles 16.05.2014

teada maksuhalduri keeldumisest ning ka siis ei selgunud maksuhalduri otsusest, et 23.04.2014

korraldusega nõutud dokumendid tuleb esitada viivitamata pärast keelduva sisuga otsuse kätte-

saamist. Kaebaja eeldas, et tal on teabe ja dokumentide esitamiseks mõistlik aeg (14 päeva)

otsuse kättesaamisest arvates, st kuni 29.05.2014. MTA rakendas aga juba 28.05.2014 kaebaja

suhtes sunniraha. Varasemates haldusaktides rakendas maksuhaldur kaebaja suhtes 14-päevast

tähtaega. Maksuhalduri poolne sunniraha määramine enne 14-päevase tähtaja möödumist ei ole

kooskõlas hea halduse põhimõttega. Kaebajale jääb arusaamatuks vaideotsuse seisukoht, et 12

päeva oli teabe ja dokumentide esitamiseks piisav ja mõistlik aeg, kuid 14 päeva seda polnud.

Kaebaja oleks teabe ja dokumendid esitanud 13. päeval MTA 16.05.2014 otsusest teadasaami-

sest arvates, st 29.05.2014. Kaebaja jättis dokumendid nimetatud ajal esitamata, sest maksuhal-

dur määras kaebajale 28.05.2014 sunniraha ja ühes sellega uue tähtaja 11.06.2014. Dokumen-

did olid sunniraha määramise ajaks juba komplekteeritud ja valmis esitamiseks, puudus vaid

juhatuse liikme digitaalne allkiri. Kuna sunniraha määrati enne mõistliku tähtaja möödumist ja

maksuhaldur ei märkinud 16.05.2014 otsuses dokumentide esitamise uut tähtaega, ei ole sunni-

raha määramine õiguspärane.

8. Maksu- ja Tolliamet palus 25.08.2014 vastuses jätta OÜ Tulisilm kaebus rahuldamata.

Maksuhaldur jäi 04.07.2014 vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. Asjaolust, et mak-

suhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks, tule-

neb loogiliselt, et dokumendid tuli esitada viivitamata. Kaebajal pidid andmed olemas olema

juba maksuhalduri poolt esialgselt määratud tähtajaks, s.o 07.05.2014, sest maksukohustuslane

peab pidevalt raamatupidamisarvestust pidama. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et maksuhaldur

peatab 23.04.2014 korralduse täitmise, seda eriti olukorras, kus kaebaja taotlus oli sisuliselt

põhjendamata. Kaebajat esindas juba vaidemenetluses professionaalne esindaja. MTA

23.04.2014 korraldus, millega kaebajale määrati esialgne tähtaeg dokumentide esitamiseks, on

jätkuvalt kehtiv haldusakt ja seetõttu täitmiseks kohustuslik. Kõik sunniraha kohaldamise eel-

dused on täidetud.

9. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2014 otsusega OÜ Tulisilm kaebuse rahuldamata.

1) Kohus nõustus MTA 04.07.2014 vaideotsuse põhjendustega, neid täies mahus üle korda-

mata (HKMS § 165 lg 2).

2) Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-st 7 ning MKS §-st 136 tuleneb, et isikule,

kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda

hoiatatakse kirjalikult, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sun-

nivahendeid. Kooskõlas MKS § 135 lg-ga 1 ning ATSS § 2 lg-ga 1 ja § 8 lg-ga 1 on lubatud

sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning

seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61

lg 1 järgi hakkab haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest

alates. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja

3-14-51545

4(7)

lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Need

sunnivahendi rakendamise formaalsed eeldused on käesolevas asjas täidetud. MTA kohustas

23.04.2014 korraldusega kaebajat teabe ja dokumentide esitamiseks hiljemalt 07.05.2014 ning

hoiatas, et korralduse tähtaegse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha. Vaidlust ei

ole selle üle, et sunniraha määramise ajal (28.05.2014) oli 23.04.2014 korraldus kaebajale tea-

tavaks tehtud, kuid kaebaja ei olnud korraldusega pandud kohustust tähtaegselt täitnud. MTA

23.04.2014 korralduses märgitud tähtaja möödumine kaebajale pandud teabe ja dokumentide

esitamise kohustust ei lõpetanud. MTA 23.04.2014 korraldust ei olnud kehtetuks tunnistatud

ega tühistatud ning korralduse täitmine ei olnud sunniraha määramise ajal ka MKS § 146 koha-

selt peatunud ega peatatud. MTA 23.04.2014 korralduse täitmist ei peatanud ka nimetatud kor-

ralduse peale esitatud vaie ega korralduse täitmise peatamise taotlus. Kaebaja taotluse

23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks oli maksuhaldur jätnud 16.05.2014 otsusega rahul-

damata. MTA 23.04.2014 korralduses määratud teabe ja dokumentide esitamise tähtaja piken-

damist kaebaja maksuhaldurilt enne sunniraha määramist ei taotlenud.

3) Kaebaja ei ole välja toonud ühtki objektiivset takistust 23.04.2014 korralduse täitmiseks

ega ühtki erandlikku asjaolu, mille arvestamata jätmise tõttu saaks sunniraha määramist pidada

õigusvastaseks. Kaebajal tekkis teabe ja dokumentide esitamise kohustus 23.04.2014 korraldu-

ses märgitud tähtajal (07.05.2014) ja see kohustus ei olnud sunniraha määramise ajal

(28.05.2014) lõppenud. Maksuhaldur on sunniraha määramisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja

oli maksuhaldurilt taotlenud 23.04.2014 korralduse täitmise peatamist. Kaebajale määrati

sunniraha 12 päeva pärast seda, kui ta oli teada saanud MTA 16.05.2014 otsusest, millega mak-

suhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks. Kohtu

arvates ei olnud kaebajal mingit alust eeldada, et tal on 23.04.2014 korralduse täitmiseks aega

14 päeva pärast 16.05.2014 otsuse kättesaamist. Seadus kaebajale sellist õigust ei anna. Kaebaja

ei saanud endale sellist õigust tuletada ka asjaolust, et samas maksumenetluses oli maksuhaldur

esialgu andnud kaebajale teabe ja dokumentide esitamiseks just sellise tähtaja. Kaebajal võinuks

hüpoteetiliselt tekkida ootus 14-päevase tähtaja rakendamise suhtes, kui see oleks olnud üldiselt

teadaolev, järjekindel ja pikaajaline maksuhalduri praktika. Maksuhalduri kinnitusel on aga sar-

nastes menetlustes sageli antud ka hoopis lühemaid tähtaegasid. Kohtul ei ole alust maksuhal-

duri selles väites kahelda. Kaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et MTA 16.05.2014

otsuse kättesaamise ja sunniraha määramise vahele jäänud ajavahemik (12 päeva) oli ebamõist-

likult lühike. MTA 23.04.2014 korraldusega küsiti kaebajalt teavet ja dokumente äriühingu ju-

hatuse liikmele KT-le viie kuu jooksul tehtud väljamaksete kohta. MKS §-dega 57 ja 58 mak-

sukohustuslasele kehtestatud raamatupidamisarvestuse ja dokumentide säilitamise kohustust

silmas pidades on mõistlik eeldada, et kaebajal olid 23.04.2014 korraldusega nõutud teave ja

dokumendid olemas. Seega ei saanud nende süstematiseerimine maksuhaldurile esitamiseks

olla märkimisväärselt töö- ja ajamahukas. Et kaebajale kohustuse täitmiseks jäänud aeg ei olnud

ilmselgelt ebamõistlik, kinnitab sisuliselt ka kaebuses esitatud väide, et sunniraha määramise

ajaks olid kaebajal dokumendid juba komplekteeritud ja maksuhaldurile esitamiseks valmis,

puudus vaid juhatuse liikme digitaalne allkiri.

4) Sunniraha määramist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et maksuhaldur ei määranud

16.05.2014 otsuses kaebajale uut teabe ja dokumentide esitamise tähtaega. Kohtupraktika ko-

haselt ei pea maksuhaldur määrama nõutava teabe esitamiseks ühe uusi tähtaegu ning kohustuse

täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel

liigse viivituseta, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist (vt nt Tallinna Ring-

konnakohtu 19.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1289).

3-14-51545

5(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. OÜ Tulisilm palub 03.11.2014 apellatsioonkaebuses (täiendatud 14.09.2015) haldus-

kohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

1) Vastustaja on määranud 28.05.2014 korraldusega sunniraha olukorras, kus ei olnud möö-

dunud dokumentide esitamiseks ettenähtud mõistlik 14-päevane tähtaeg. Dokumendid oleks

esitatud 29.05.2014 ehk esimesel võimalusel ja liigse viivituseta. Vastustaja on määranud sunni-

raha ennatlikult ning õigusvastaselt, kuna korralduse täitmiseks ei võimaldatud tavapäraselt

kehtivat mõistlikku 14-päevast tähtaega. Kaebaja ei saa omada ülevaadet tervest maksuhalduri

praktikast tähtaegade määramisel, vaid saab lähtuda eelkõike temaga seotud maksumenetluses

eelnevalt määratud tähtaegadest, milleks on olnud 14 päeva.

2) Vaideotsuses viidatud kohtulahendist nr 3-11-1289 ei tulene järeldust, et dokumendid tu-

leks esitada viivitamatult. Mõisted „esimesel võimalusel“ ning „liigse viivituseta“ viitavad just

sellele, et dokumendid tuleb esitada mõistliku aja jooksul, mis oli 14 päeva. OÜ Tulisilm oli

korralduses nõutud dokumente valmis esitama 29.05.2014, mida kinnitab maksuhaldurile esi-

tatud dokumentide DigiDoc konteinerile 29.05.2014 antud digitaalallkiri. Kuna 28.05.2014

tehti OÜ-le Tulisilm korraldus sunniraha tasumiseks ning määrati dokumentide esitamise täh-

tajaks 11.06.2014, siis esitas OÜ Tulisilm dokumendid 10.06.2014. Esitati 85 dokumenti, mis

tuli maksuhaldurile esitamiseks raamatupidamisdokumentide hulgast üles otsida, komplektee-

rida ning ette valmistada. Sellist hulka dokumente ei oleks saanud esitada viivitamatult peale

16.05.2014 otsuse saamist ning maksukohustuslase poolt selleks kulutatud aeg oli mõistlik.

Halduskohus on jätnud need asjaolud tähelepanuta. Halduskohus on eksinud HKMS § 61 lg-tes

1, 2 ja 4 sätestatud tõendite hindamise reeglistiku vastu.

3) Vastustaja seisukohad on vastuolulised – esmalt ollakse seisukohal, et korraldus tuli täita

viivitamatult, seejärel, et oli võimaldatud mõistlik aeg. Halduskohus ei ole nendele vastuoludele

oma otsuses tähelepanu pööranud.

11. Maksu- ja Tolliamet palub 04.12.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Asjaolust, et MTA jättis 16.05.2014 otsusega 23.04.2014 korralduse täitmise peatamise

taotluse rahuldamata, järeldub juba loogiliselt, et dokumendid ja teave tuleb kaebajal esitada

koheselt ja viivitamata. Algselt määras MTA korralduse täitmiseks tähtaja kuni 07.05.2014.

Juba selleks ajaks pidid kaebajal vajalikud andmed ja dokumendid olemas olema, kuna maksu-

kohustuslasel on kohustus pidevalt raamatupidamisarvestust pidada. Kaebaja ei saanud eeldada,

et MTA korralduse täitmise peatab. Seda eriti olukorras, kus korralduse täitmise peatamise taot-

lus oli sisuliselt põhjendamata. Veelgi enam, kuna kaebajat esindas juba vaidemenetluse ajal

professionaalne esindaja, tuleb eeldada, et kaebaja oli teadlik korralduse viivitamatu täitmise

kohustusest koheselt pärast MTA 16.05.2014 otsuse tegemist. Seetõttu on otsitud kaebaja väide,

et 16.05.2014 otsuses ei ole kajastatud kohustuse viivitamatu täitmise nõuet.

2) Kaebaja poolt on väär eeldada, et tal oli pärast MTA 16.05.2014 otsuse saamist aega veel

14 päeva 23.04.2014 korralduse täitmiseks. Asjaolu, et MTA on varasema menetluse käigus

andnud kaebajale aega 14 päeva korralduste täitmiseks, ei võimalda taolist järeldust teha ega

anna maksukohustuslasele õiguspärast ootust sellise tähtaja rakendamisele. Tulenevalt HMS §

61 lg-test 1 ja 2 on täitmiseks kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Kuna kaebaja

ei esitanud nõutud teavet ja dokumente maksuhaldurile tähtaegselt, korralduse täitmist MTA ei

peatanud ning vaidemenetluses korraldust kehtetuks ei tunnistatud, on 23.04.2014 korraldus

kehtiv haldusakt ja nii maksuhaldur kui ka kaebaja peavad sellest juhinduma. Sarnaselt hal-

dusasjas nr 3-11-1289 käsitletud olukorrale ei olnud maksuhaldur ka käesolevas asjas mingit

uut tähtaega määranud. Seega tulnuks vaide esitajal korraldus täita viivitamatult peale

3-14-51545

6(7)

16.05.2014 otsuse kättesaamist. Seda tegemata jättes võttis kaebaja endale ise riski, et kaasneda

võivad negatiivsed järelmid, sh realiseerub korralduses hoiatatud sunniraha tasumise kohustus.

3) Kaebaja ei ole põhjendanud, milliste dokumentide MTA-le esitamine vajas pikemat ette-

valmistamist. Samuti ei ole kaebaja andnud maksuhaldurile märku, et tal ei ole võimalik kor-

raldust viivitamatult täita.

4) Kaebaja hinnang, et halduskohus ei ole vastustaja vastuolulistele seisukohtadele tähelepanu

pööranud, on otsitud ja asjakohatu. Halduskohus on selgitanud, miks ta leiab, et kaebaja pidi

23.04.2014 korralduse täitma pärast 16.05.2014 otsusest teada saamist viivitamatult, mitte

jääma ootama endale mõistlikuna tunduvat 14 päevast tähtaega, mis on otseses vastuolus kor-

raldusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Asja materjalidest nähtub, et MTA 23.04.2014 korraldusega kohustati kaebajat esitama

maksuhaldurile hiljemalt 07.05.2014 teave ja dokumendid kaebaja juhatuse liikmele KT-le teh-

tud väljamaksete kohta. Kaebaja korraldust tähtaegselt ei täitnud ning esitas 13.05.2014 mak-

suhaldurile vaide korralduse täitmise peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. MTA jättis

16.05.2014 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse korralduse täitmise peatamiseks. MTA jättis

28.05.2014 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata ning kohustas samal päeval tehtud korral-

dusega kaebajat tasuma sunniraha 500 eurot, määrates MTA 23.04.2014 korralduse täitmise

uueks tähtajaks 11.06.2014. Kaebaja leiab, et kuna maksuhaldur ei selgitanud 16.05.2014 otsu-

ses korralduse täitmisega seonduvat, oli kaebajal põhjendatud eeldada, et 16.05.2014 tekkis uus

14-päevane tähtaeg MTA 23.04.2014 korralduse täitmiseks ning lühema perioodi kestel ei ol-

nudki mõistlikult võimalik nõutud dokumente esitada. Seega on maksuhaldur rakendanud kae-

baja hinnangul sunniraha ennatlikult.

13. Ringkonnakohus ei nõustu sarnaselt halduskohtule kaebaja järeldustega. Ringkonnakohus

jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et maksuhalduril ei ole kohustust mää-

rata nõutava teabe andmiseks üha uusi tähtaegu ning kohustuse täitmiseks määratud tähtaja

möödumise korral tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta (haldusasi

nr 3-11-1289).

14. Kaebaja seisukoht, et MTA 23.04.2014 korraldusega nõutud teavet ei olnud peale

16.05.2014 otsuse tegemist mõistlikult võimalik vähem kui 14-päevase tähtaja jooksul mak-

suhaldurile esitada, ei ole põhjendatud.

Esmalt on oluline, et kaebajal oli dokumentide komplekteerimiseks aega alates 23.04.2014 kor-

ralduse kättesaamisest. Isik ei saa eeldada täitmise tähtaja edasilükkamist või korralduse täit-

mise peatamist. Kuni ei ole tehtud teistsugust otsustust, peab lähtuma algsest tähtajast. Seega ei

ole põhjendatud seisukoht, et dokumentide komplekteerimise kohustuse tekkimise algusajaks

tuleb lugeda 16.05.2014.

Lisaks ei ole veenev kaebaja seisukoht, et dokumentide komplekteerimine ei ole mõistlikult

võimalik lühema perioodi kestel kui 14 päeva. Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud doku-

mendid, mida tuli tema hinnangul MTA 23.04.2014 korralduse täitmiseks komplekteerida (II

kd, tl 26-178). Dokumentidest nähtub, et tegemist on valdavalt raamatupidamisprogrammist

tehtud raamatupidamisregistrite väljavõtetega ning internetipangast tehtud pangakontode välja-

võtetega. Selliste konkreetse perioodi väljavõtete väljatrükkimisele või iseseisva dokumendifai-

lina salvestamisele kulub hinnanguliselt aega minimaalselt. Lisaks raamatupidamisregistritele

ja pangakontode väljavõtetele on dokumentide hulgas kaebaja juhatuse liikmega seotud 11

3-14-51545

7(7)

kassa väljaminekuorderit ning 27 kuluaruannet. Tegemist on elektroonsete ja ühtsel vormil ka-

jastuvate dokumentidega, millest võib järeldada nende süstematiseeritud säilitamist raamatupi-

damises (kassaorderitel kajastub ka raamatupidamisprogrammi Hansaraama märge, mis viitab,

et tegemist on raamatupidamisprogrammist tehtud väljavõtetega). Seega on selliste konkreetse

füüsilise isikuga seotud väljavõtete selekteerimise ajakulu hinnanguliselt üsna väike, sarnaselt

raamatupidamisregistrite ja pangakontode väljavõtete tegemisele. Samuti ei saa määravat aja-

kulu omistada komplekteeritud dokumentide digiallkirjastamisele ja elektroonselt maksuhaldu-

rile esitamisele.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaebaja seisukoht, et

esimesel võimalusel ja liigse ajakuluta dokumentide esitamisena tuleb käesoleval juhul käsitada

14-ndat päeva korralduse täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmisest. Kaebaja ei ole ka

põhjendanud ega tõendanud, milles seisnes väidetav kahenädalane ajakulu dokumentide komp-

lekteerimiseks. Nõutud teave puudutas möödunud maksustamisperioode ning pidi seetõttu eel-

duslikult kaebajal olemas olema. Kaebaja ei ole väitnud, et tema raamatupidamine oli puudulik

ning vastavaid raamatupidamisregistreid ja dokumente tuli MTA 23.04.2014 korralduse saa-

mise järgselt tagantjärele koostama asuda. Seega ei ole leidnud tuvastamist, et kaebajal ei olnud

mõistlikult võimalik esitada MTA 23.04.2014 korraldusega nõutud dokumente MTA

16.05.2014 otsuse saamise järgselt lühema perioodi kestel, kui 12 päeva (mil maksuhaldur ra-

kendas kaebaja suhtes sunniraha). Kaebaja ei ole maksuhalduriga MTA 16.05.2014 otsuse kät-

tesaamise järgselt ka kontakteerunud, et täpsustada dokumentide esitamisega seonduvat.

16. Kaebaja on küll esitanud kohtule DigiDoc konteineri maksuhaldurile esitamiseks koonda-

tud dokumentide allkirjastamise kohta 29.05.2014 (13-ndal päeval peale 16.05.2014), samas ei

saa sellest järeldada, et dokumentide komplekteerimisele kulus 13 päeva ning kaebaja soovis

need esitada maksuhaldurile 14-ndal päeval. Nimelt nähtub digikonteinerist, et väljavõtted raa-

matupidamisprogrammist ja internetipangast on tehtud suures osas 29.05.2014, millest järeldub

esiteks, et dokumendid on komplekteeritud peale sunniraha tasumise korralduse saamist

(28.05.2014), ning teiseks, et nende komplekteerimine ja allkirjastamine oli võimalik ühe päeva

kestel. Seega ei kinnita digikonteineri allkirjastamine 29.05.2014, et dokumentide komplektee-

rimiseks oli vajalik 14 päeva ning kaebaja soov dokumente komplekteerida ja maksuhaldurile

esitada ei sõltunud 28.05.2014 kätte saadud sunniraha korraldusest.

17. Eelnevat arvesse võttes on halduskohus põhjendatult leidnud, et MTA 28.05.2014 korral-

dusega kaebaja suhtes sunniraha rakendamine on toimunud vastavuses ATSS § 2 lg-s 1, §-s 7

ja § 8 lg-s 1 ning MKS §-s 67, § 135 lg-s 1 ja §-s 136 sätestatuga.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kae-

baja menetluskulud (apellatsioonimenetluses 367,50 eurot, kulu on kantud) HKMS § 108 lg 1

alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad

ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets