Legislator Case Law & Legislation
3-15-2477/2 AI generated

3-15-2477/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-2477/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

30. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Yulia Cherniakova kaebus kriminaalasjas nr 13760000085 2. augustil 2013 koostatud Sirje Melk pöördumise (materjalide edastamine)

Legislator headnote

AI generated

3-15-2477/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 30. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Yulia Cherniakova kaebus kriminaalasjas nr 13760000085 2. augustil 2013 koostatud Sirje Melk pöördumise (materjalide edastamine)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-15-2477

Määruse kuupäev

1. oktoober 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Yulia Cherniakova kaebus kriminaalasjas nr 13760000085 2.

augustil 2013 koostatud dokumendi peale

Resolutsioon

Tagastada Yulia Cherniakova kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. 30. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Yulia Cherniakova kaebus kriminaalasjas

nr 13760000085 2. augustil 2013 koostatud Sirje Melk pöördumise (materjalide edastamine)

peale. Kaebaja osutab, et 2. augusti 2013 määruses (kaebuse kohaselt) on olulised erinevused

tema 1. augustil 2013 esitatud kauriteokaebusega.

2. Seega on kaebaja esitanud kohtule nõude, mis puudutab kriminaalasja nr 13760000085

kohtueelset menetlust. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 sätestab, et

halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest

avalik-õiguslik. Samas on kohtu hinnangul kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamine

reguleeritud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ning juhul, kui

kriminaalmenetluse toimingu vaidlustamist KrMS ette ei näe, tuleb üldjuhul asuda seisukohale,

et tegemist on seadusandja teadliku valikuga. Tulenevalt KrMS § 1 lõikest 1 reguleerib

kriminaalasjade menetlust eestkätt KrMS. Kuigi KrMS § 2 p 3 võimaldab põhimõtteliselt

kriminaalmenetlust reguleerida ka muudes õigusaktides, ei ole HKMS § 4 lg 1 üldnormina

niisugune säte, mis annaks halduskohtule pädevuse lahendada kriminaalasjas tehtud

menetlustoimingu peale esitatud kaebust. Üldjuhul peaks olema välistatud, et

kriminaalmenetluse toimingu õiguspärasust hindab kriminaalasju lahendava kohtu asemel

halduskohus. Analoogilist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3-

1-11-13 punktis 12

3. Kohus osutab siinkohal, et KrMS § 53 lg 1 näeb ette võimaluse kriminaalmenetluses

prokuröri taandamist taotleda.

4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et halduskohtul puudub käesoleva kaebuse

menetlemiseks pädevus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik