2-14-32892/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-32892

Tsiviilasi

XXXXXX Korteriühistu hagi L.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. juuli 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXX Korteriühistu

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): XXXXXX Korteriühistu

(registrikood XXXXXXX), esindaja Sergei Gromtsev

Vastustaja (kostja): L.P. (isikukood XXXXXXXX), esindaja

Andres Kuusk

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. juuli

2015 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

XXXXXX Korteriühistu kanda.

2. Välja mõista XXXXXX Korteriühistult L.P.i kasuks

menetluskulude katteks 180 (ükssada kaheksakümmend)

eurot.

3. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(s.o 180 eurolt) tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Käesolev määrus ei ole vaidlustatav menetluskulude suuruse

osas (TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. XXXXXX Korteriühistu (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.P. (kostja)

vastu. L.P. esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2014 määrusega maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati.

2. Hageja esitas 29. detsembril 2014 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse summas

738,05 eurot väljamõistmiseks.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

4. Hageja lepinguline esindaja loobus 30. juuni 2015 kohtuistungil hagist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus lõpetas 6. juuli 2015 määrusega menetluse, kuna hageja loobus hagist ja

kohus võttis loobumise vastu, tagastas hagejale riigilõivu summas 62,50 eurot, jättis

menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks

400 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt loobus hageja 30. juuni 2015 kohtuistungil hagist ning palus

tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohus võttis loobumise vastu, kuivõrd loobumine ei ole

seadusega vastuolus. Kohus leidis, et hageja peab hüvitama kostja menetluskulud täies ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. XXXXXX Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 6. juuli 2015

määruse tühistamist.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on määruskaebuse esitaja lepingulised suhted lepingulise esindajaga lõppenud.

Määruskaebuse esitajale ei ole teada, mis põhjusel esindaja hagist loobus. Hageja ei ole andnud

lepingulisele esindajale korraldust loobuda hagist;

2) pidi maakohus välja selgitama ja tuvastama hagist loobumise põhjuse, kuna hagist loobumine

on ilmselgelt vastuolus korteriühistu huvidega ja seega kõikide korteriomanike ning

korteriühistu liikmete huvidega (TsMS § 429 lg 4);

3) ei toimetanud maakohus hageja seaduslikule esindajale kätte nõuet esitada oma seisukoht

kostja vastusele. Hageja ei saanud kohtunõuet täita. Hageja seaduslikule esindajale ei

toimetatud kätte ka kohtukutset 30. juuni 2015 istungile, seega hageja seaduslikul esindajal ei

võimaldatud osaleda kohtuistungil, rikkudes sellega tema õigusi. Kui hageja seaduslik esindaja

oleks kohtuistungil osalenud, poleks ta hagist loobunud;

4) on maakohus asjaolude kirjeldamisel eksinud, märkides, et hageja nõuab võlgnevuse

väljamõistmist T.S.’ilt.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

7. L.P. vaidles määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on lepingulise esindaja esindusõigus tõendatud volikirjaga, millest nähtub, et lepingulise

esindaja esindusõigust hagist loobumise osas ei ole piiratud;

2) selgitas kohus piisavalt hagist loobumisega seonduvaid asjaolusid, enne kui loobumise vastu

võttis. Hagiavalduses toodud puuduste kõrvaldamiseks esitas kohus hagejale kohtunõude.

Hagejal ja tema lepingulisel esindajal oli piisavalt aega puuduste kõrvaldamiseks;

3) on kõik menetlusdokumendid kätte toimetatud hageja lepingulisele esindajale. Eelkõige

tuleb menetlusdokument toimetada kätte isiku esindajale, menetlusosalisele endale

kättetoimetamine on täiendav (RKTKm nr 3-2-1-84-07). Vastustaja viitas TsMS § 321 lg-le 1;

4) selgub hageja kirjavahetusest esindajaga hageja tegelik huvi, mis on suunatud kostjale

kuuluva korteri sundvõõrandamisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. juuli

2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud

määruse tühistamise aluseks.

9. Maakohus on lõpetanud menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel hageja hagist loobumise tõttu.

Hagist loobumist reguleerib TsMS § 429.

Vaidlust ei ole selles, et jurist P.P. oli hageja lepinguline esindaja (TsMS § 218 lg 1 p 2).

Hagiavaldusele oli lisatud esindusõigust tõendav volikiri (tl 18-19) ning haridust tõendav

dokument (tl 20).

10. Määruskaebuses on hageja asunud seisukohale, et hageja ja tema lepingulise esindaja suhted

on lõppenud (määruskaebusest ei selgu, mis ajahetkest need lõppenud on). Kuivõrd hageja

lepingulise esindaja loobus P.P. hagist 30. juunil 2015 toimunud kohtuistungil (tl 66-68), on

oluline hinnata, kas hagist loobumise ajal oli P.P.l kehtiv esindusõigus hageja esindamiseks.

TsMS § 225 lg 1 sätestab, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja

kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei olnud kohtule 30. juuni 2015 seisuga P.P. volituse tagasivõtmisest

teatatud. Määruskaebusele on küll lisatud teade volituse tagasivõtmise kohta (tl 90), kuid sellest

ei selgu, kellele ning millal oli see teade saadetud. E-kirjavahetusest (tl 89, tõlge tl 88) nähtub,

et 30. juunil 2015 kl 19:32 (s.o pärast kohtuistungi toimumist) pöördus hageja P.P. poole

informatsiooni saamiseks. Nimetatud e-kirjast ei nähtu, et hageja ja P.P. lepingulised suhted

oleksid lõppenud, vaid vastupidi – hageja küsis, kas P.P. hakkab vormistama uut hagiavaldust

kostjale kuuluva korteri võõrandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumise ajal (s.o

30. juuni 2015 kohtuistungil) oli P.P.l kehtiv esindusõigus hageja esindamiseks.

11. TsMS § 222 lg 1 p 3 sätestab, et õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha

esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sh loobuda hagist. Vastavalt TsMS §-le 223 võib

menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Volikirjast (tl 18-19) ei

nähtu, et hageja oleks P.P. esindusõigust piiranud, järelikult oli P.P.l õigus hagist loobuda.

Kohus ei pea kontrollima, kas hageja on andnud oma lepingulisele esindajale korralduse hagist

loobumiseks. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks

menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui hageja leiab, et lepinguline esindaja on

omapoolseid kohustusi rikkunud, on hagejal võimalik esitada vastavasisuline kahju hüvitamise

nõue.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et korteriühistu-poolne hagist

loobumine rikub olulist avalikku huvi, mistõttu poleks maakohus tohtinud hagist loobumist

vastu võtta (TsMS § 429 lg 4). Korteriühistu varalisi huvisid ei saa pidada oluliseks avalikuks

huviks.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega kohtunõude ja –kutse

kättetoimetamise osas. TsMS § 321 järgi tuleb menetlusdokumendid toimetada kätte

menetlusosalise

esindajale

menetluses

ning

isiklikult

menetlusosalisele

võib

menetlusdokumendid kätte toimetada üksnes täiendavalt (RKTKo 31.01.2007 nr 3-2-1-144-06,

p 22). Kuivõrd hagejal oli esindaja, on maakohus õigustatult saatnud menetlusdokumendid (sh

kohtukutse) üksnes hageja lepingulisele esindajale.

14. Ringkonnakohus märgib, et ebaõigete nimede märkimine määruse kirjeldavas osas ei anna

vaidlustatud määruse tühistamiseks alust. Ebaõiget kostja nime on kasutatud ka hagiavalduses

(tl 15-16).

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse

menetlemisel kantud menetluskulud XXXXXX Korteriühistu kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud

määruskaebemenetluses 200 eurot (määruskaebusega tutvumine, nõupidamised kliendiga,

vastuse koostamine ja esitamine 12.08.2015, 2 tundi). TsMS § 175 lg 1 järgi kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/tund (s.o 200 eurot :

2 h) on vajalik ning põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusdokumendi

koostamine peaks hõlmama ka vastust nõudva dokumendiga tutvumist ja selle analüüsimist.

Samuti peaks menetlusdokumendi koostamine hõlmama nõupidamist kliendiga. Arvestades

määruskaebuse vastuse (tl 97-98) mahtu ning keerukust loeb ringkonnakohus põhjendatud

ajakuluks 1,5 tundi. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane, lisandub nimetatud

summale käibemaks. Kostja põhjendatud kuluks on seega 180 eurot (s.o 1,5 tundi x 100

eurot/tund x 1,2). Nimetatud menetluskulud tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuivõrd

kostja on esitanud vastavasisulise taotluse, tuleb määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt ei ole käesolev määrus

menetluskulude suuruse osas vaidlustatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson