3-14-50818/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50818

Haldusasi

Vladimir Beljakovi kaebus Tallinna Vangla

kohustamiseks tagastada kaebajalt äravõetud

toiduained

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Beljakov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

09.10.2014. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 2. novembrini 2015.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja Vladimir Beljakov esitas Tartu Halduskohtu 09.10.2014. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 25.06.2015. a määrusega vaadata kaebaja

apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava

osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt

apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite

mittearvestamise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse

või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib

neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja

dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.

Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga

õigushüvesse ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (vt RKHKo nr 3-3-1-80-13

p-d 11, 12).

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja isiklike asjade hulgast teatud toiduainete äravõtmist ei saa

käsitleda kui õiguste olulist rikkumist, sest tegemist oli vangistusseaduse § 15 lg 2, vangla

sisekorraeeskirja § 641 p 19 ja Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.1. kohaselt keelatud

esemetega.

Kaebaja saabus Soome Vabariigi Vantaa Vanglast Tallinna Vanglasse 21.02.2014 ja tema

asjade läbiotsimise käigus 25.02.2014 võeti ära 54 muna, 2 kg jahu ja 2 pakki riisi.

Kohus märgib, et kuigi kaebaja võis olla munad, jahu ja riisi soetanud Vantaa Vangla

vahendusel, ei ole see aluseks nimetatud toiduainete lubamisele Tallinna Vanglas. Eesti

Vabariigi kinnipidamisasutuses tuleb järgida Eestis kehtivaid vangistusalaseid õigusakte.

Vangistusseaduse § 15 lg 4 annab vanglateenistusele õiguse keelata täiendavalt aineid ja

esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad vangistusseaduse § 15 lg-s 2

sätestatud tingimustele. Kaebajalt äravõetud toiduaineid on vanglal keeruline läbi otsida,

mistõttu ei saanud vangla 25.02.2014 olla veendunud, et toiduainetesse ei olnud peidetud

keelatud esemeid või aineid. Vangla ei oleks saanud tagada ka põhjaliku läbiotsimise järgselt

toiduainete hügieenilisust ja edasist säilimist, mis omakorda olnuks oht kaebaja tervisele.

Arvestades asjaolu, et kinnipeetavaid toitlustatakse kehtivate normide kohaselt kolm korda

päevas, olid äravõetud toiduainete kogused tavapäratult suured lisatoidu valmistamiseks.

Kuna kaebaja sõnul ei võetud temalt ära kõiki kaasasolnud toiduaineid (tl 41 pöördel), saab

järeldada, et kaebaja ei jäänud pärast teatud toiduainete äravõtmist ilma võimalusest saada

lisatoitu. Tuginedes eeltoodule leiab ringkonnakohus, et kuna kaebusega kaitstava õiguse

rikkumine on väheoluline, on antud haldusasjas olemas alused lihtmenetluse kohaldamiseks.

3. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis,

kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Kuigi

haldusasja materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada palju kaebajalt äravõetud toiduained

maksid, on usutav, et nende esemete ostusumma jäi alla 200 euro. Seega kuna äravõetud

toiduainete maksumus jääb alla 200 euro, on tegemist õiguste väheolulise rikkumisega ka

kaebajalt äravõetud toiduainete maksumuse summa suuruse tõttu.

4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. V. Beljakov on taotlenud Tallinna Vangla

kohustamist äravõetud toiduained tagastada või asendada samaväärsetega. Kuna haldusasja

menetlemisel leidis tuvastamist, et Tallinna Vangla ei käitunud kaebajalt teatud toiduainete

äravõtmisel õigusvastaselt, ei ole Tallinna Vangla ka kohustatud kaebajale toiduaineid

samaväärsetega asendama. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu V. Beljakovi

kohustamisnõue rahuldamisele, on õiged.

Tallinna Vangla 16.04.2014. a vaideotsuses nr 5-15/14/7295-2 (tl 10-11), Tallinna Vangla

vastuses kaebusele (tl 21-22), halduskohtu otsuses (tl 32-33) ja Tallinna Vangla vastuses

apellatsioonkaebusele (tl 53) on ammendavalt selgitatud, miks V. Beljakovi kaebus

rahuldamisele ei kuulu ning miks oli V. Beljakovilt teatud toiduainete äravõtmine põhjendatud

ja õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

5. V. Beljakovi apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust asjaolude suhtes, et

halduskohus ei põhjendanud kohtuotsust küllaldaselt ja nõustus vastustaja seisukohaga.

Samuti on kaebaja arvates ebaloogilised kohtu järeldused, et toiduainete läbiotsimine on

raskendatud. Kaebaja ei nõustu ka seisukohaga, et keelatud on ained, mis ei ole soetatud

vanglateenistuse vahendusel, sest tema soetas äravõetud toiduained Soome vanglateenistuse

vahendusel.

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus

määras 02.09.2014. a määrusega (tl 25) vaadata haldusasi nr 3-14-50818 läbi lihtmenetluses

ja selgitas samas lihtmenetluse põhimõtteid. Toimikus oleva allkirjalehe (tl 29) järgi on

V. Beljakov nimetatud määruse kätte saanud 03.09.2014, mistõttu peaks kaebajale selge

olema miks ja mis põhimõtete alusel halduskohus tema kaebuse lihtmenetluses läbi vaatas.

Nõustuda ei saa väitega, et halduskohtu põhjendused toiduainete läbiotsimise keerukuse kohta

on ebaloogilised. Arvestades äravõetud toiduainete koostist, on raske visuaalse vaatlemise

käigus kontrollida, kas toiduaine sees on sinna mittekuuluvaid aineid. Samuti on vangla

väitnud, et neil puuduvad tehnilised vahendid vedelike ning pulbriliste ainete koostisesse

mittekuuluvate ainete määramiseks ning tegu oli vangla tingimustes suure koguse

toiduainetega, mille läbiotsimine olnuks problemaatiline (tl 21 pöördel). V. Beljakovil ei

saanud tekkida õiguspärast ootust, et Soome Vabariigis vanglateenistuse vahendusel soetatud

toiduained oleksid Eesti vanglates lubatud. Tallinna Vangla järgis Eesti Vabariigis kehtivaid

õigusakte ja leidis õiguspäraselt, et kaebajalt äravõetud toiduained kuuluvad keelatud esemete

hulka. V. Beljakov etapeeriti 26.02.2014 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ja eelnevalt

selgitas Tallinna Vangla välja, et ka Tartu Vanglas ei võimaldata kinnipeetaval riisi, jahu ja

mune kambris omada.

6. Kohus märgib, et kuna õiguslik alus V. Beljakovi isiklike asjade hulgast teatud toiduainete

äravõtmiseks oli olemas, ei oleks haldusorganil olnud võimalik teisesisulist otsustust teha.

7. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi