3-15-1612/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1612 Kohtuasi R.V. kaebus 242,25 euro suuruse saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Viru Vanglalt Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: R.V. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Näncy- Marita Maltseva Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta R.V. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.11.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.03.2015 on kinnipeetav R.V. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale kahjunõude (tl 14), milles palus maksta välja 242,25 euro suurune hüvitis 34 päeva eest saamata jäänud töötasu näol. Kaebaja väitis, et 14.01.2015 käskkirjaga nr 6-2/73-T (tl 35) kõrvaldati ta tagasiulatuvalt alates 09.01.2015 distsiplinaarmenetluse ajaks töölt, kuid 06.02.2015 koostatud menetlusprotokolli nr 7- 2/5175-1 (tl 26-28) kohaselt ei leidnud tema süü keelatud esemete valdamise süüdistuses kinnitust. 21.05.2015 otsusega nr 6-16/33-2 (tl 15-16) jäeti kahjunõue rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud tootmishoone pesumaja ruumide läbiotsimisel 08.01.2015 avastatud keelatud esemetega seoses algatatud distsiplinaarmenetluse (tl 29-33) ja 14.01.2015 käskkirjaga nr 6-2/73-T (tl 35) seotud vaidemenetluse (tl 34 ja 36-38) materjalid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 18.06.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema nõude kohta 21.05.2015 tehtud otsuse nr 6-16/33-2 ja mõistaks Viru Vanglalt välja saamata jäänud töötasu 242,25 eurot. Ta väitis, et tunnistas pesumajas toimunud läbiotsimise käigus avastatud esemetest omaks vaid kontaktisiku teadmisel seal olnud isiklikud dokumendid ja kuna distsiplinaarmenetluses ei leidnud tema süü tuvastamist, oli töölt eemaldamine õigustühine.

3. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 24) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati, millistest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest lähtuvalt kaebaja töölt kõrvaldati. Seejuures märgiti, et kaebaja suhtes oli algatatud distsiplinaarmenetlus ning hilisem karistamata jätmine ei tähenda, et puudus alus tema töölt kõrvaldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas kaebajal on olemas õiguslik alus selleks, et saada vanglalt töötasu aja eest, mil ta oli seoses distsiplinaarmenetlusega töölt kõrvaldatud.

5. Kinnipeetavate õigusi seoses töötamise ja töötasustamisega käsitleb vangistusseadus. Selle § 38 lg-s 1 sätestatust tulenevalt kindlustatakse kinnipeetav tööga üksnes võimaluse korral ning kui niisugust võimalust pole, võib teda rakendada vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõige 22 lubab kinnipeetava töölt kõrvaldada kui töötamine ohustab vangla julgeolekut või vangla distsiplinaarkorda. Täpsemalt on kinnipeetava töötamisega seonduv reguleeritud justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korras“. Selle § 5 lg 3 p 1 kehtestatu lubab kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada.

6. Kohtule vastustaja poolt edastatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus, milles teda kahtlustati 08.01.2015 vangla tootmishoone pesumaja ruumide läbiotsimisel leitud keelatud esemete valdamises. Seega oli vanglal olemas igati kohane alus, et kaebaja 14.01.2015 käskkirjaga nr 6-2/73-T ajutiselt töölt kõrvaldada. Tema on küll esitanud selle haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudega vaide, kuid 13.02.2015 vaideotsusega nr 6-12/18-2 jäeti see rahuldamata. Kuna kaebaja käskkirja tühistamiseks halduskohtusse ei pöördunud, oli see kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni jõus ning haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 ja 2 tulenevalt nii vanglateenistuse ametnikele kui kaebajale täitmiseks kohustuslik. Tegemist ei ole ka ilmselgelt tühise haldusaktiga, sest sellel pole ühtegi eelnimetatud seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnust.

7. Vangistusseaduse § 43 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et töötamise korral makstakse kinnipeetavale töö eripärast ja töötatud ajast lähtuvat töötasu ning seda ka siis, kui ta on rakendatud majandustöödele. Sätestatu ei võimalda teha järeldust, et kinnipeetaval on õigus saada töötasu ka siis, kui ta mingil põhjusel tööd ei tee. See, et kinnipeetava ajutise töölt kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka, on selgelt kehtestatud ka eelnevalt juba viidatud justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 § 5 lg-s 1. Vangla ei saanud seda kuidagi arvestamata jätta ning vastav õigus puudub ka kohtul.

8. Eeltoodud järeldustel pole kaebaja nõudel alust ning Tartu Halduskohus peab jätma tema kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kuna Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, jäävad tema võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane