3-11-2181/111 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2015. a, Tartu

Haldusasja number

3-11-2181

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale

seoses saia kogusega õhtusöögi ajal

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.02.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Aleksei Nikiforov

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Nikiforov esitas 06.09.2011. a Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles taotles Viru Vangla kohustamist anda talle õhtusöögi kõrvale kolme saiaviilu

asemel neli saiaviilu. Lisaks taotles kaebaja riigi õigusabi ja enda vabastamist riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 18.10.2011. a määrusega kaebuse kuni 31.12.2011. a

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3¹ p 1 alusel kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 18.10.2011. a määruse peale määruskaebuse ja

taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 16.11.2011. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

määrusekaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks ning tagastas kaebaja määruskaebuse,

mis oli esitatud Tartu Halduskohtu 18.10.2011. a määruse peale.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 16.11.2011. a määruse peale määruskaebuse.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 31.01.2013. a määrusega Tartu Halduskohtu

16.11.2011. a ja 18.10.2011. a määrused ning saatis asja Tartu Halduskohtule eelmenetluse

jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustaja kaebaja 29.07.2011. a koostatud vaiet

ebaõigesti käsitanud märgukirjana ning seoses sellega oli kaebuse esitajal kohtueelne kord

läbitud, mistõttu ei saanud kaebust HKMS v.r 11 lg 3¹ p 1 alusel tagastada.

7. Tartu Halduskohus tagastas 27.03.2013. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

kolme saiaviilu asemel nelja saiaviilu ning vangla tegevus ei saa rikkuda kaebaja õigusi.

8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määrus peale määruskaebuse. Koos

määruskaebusega esitas kaebaja kohtule ka taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

9. Tartu Halduskohus jättis 12.04.2013. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja määruskaebuse käiguta. Kaebaja kohustus

määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 15 eurot.

10. Tartu Halduskohus tagastas 06.05.2013. a määrusega Tartu Halduskohtu 27.03.2013.

a määruse peale esitatud määruskaebuse, kuna kaebaja oli jätnud puudused kõrvaldamata.

11. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määruse peale määruskaebuse.

12. Tartu Ringkonnakohus vabastas 10.10.2014. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määruse peale määruskaebuse esitamisel.

Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a

määruse ning saatis asja tagasi halduskohtule määruskaebuse menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks ja kaebuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

13. Tartu Halduskohus vabastas 09.02.2015. a määrusega kaebaja Tartu Halduskohtu

27.03.2013. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis

määruskaebuse menetlusse, rahuldas selle ja tühistas Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a

määruse. Halduskohus jättis kaebaja 11.01.2015. a esitatud taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks läbi vaatamata ning tagastas kaebuse läbivaatamatult.

Määruse põhjenduste kohaselt vabastas halduskohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määruse peale, kuna kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud ajavahemikul

kaebaja arvele laekumised puuduvad ning konto vaba jääk on 0,00 eurot.

Kuna vaide blanketil esitatud pöördumise nr 6-14/31577 näol ei ole tegemist vaidega, ei ole

kaebaja kinni pidanud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning

kaebus Viru Vangla kohustamiseks õhtusöögi juurde nelja saiaviilu andmiseks tuleb HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 09.02.2015. a

määruse tühistada. Kaebaja leiab, et tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Samuti

ei nõustu kaebaja kaebetähtaja ennistamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmisega.

15. Tartu Halduskohus vabastas 23.03.2015. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest määruskaebuskaebuse esitamisel, jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu

09.02.2015. a määruse tühistamiseks ei ole alust.

17. Käesolevas asjas esitas A. Nikiforov 06.09.2011 halduskohtule kaebuse, taotledes

kohustada Viru Vanglat andma talle edaspidi õhtusöögi juurde kolme viilu saia asemel neli

viilu saia. Kui kinnipeetav esitab vangla vastu kohustamiskaebuse, peab ta enne seda olema

kohustuslikus korras läbinud kohtueelse menetluse, s. o esitanud vangla võimaliku

toimingust või tegevusest keeldumise peale vanglale ka vaide. Viru Vangla on oma

22.03.2013. a vastuses (tl 110-111) asjas nr 3-11-2181 lahendatava nõude kohta märkinud, et

seoses õhtusöögi juurde väidetavalt õigusvastaselt ainult kolme viilu saia andmisega

seonduva pöördumise esitas A. Nikiforov juba varem, 05.07.2011 (registreeriti 08.07.2011),

ja sellele vastati 28.07.2011. A. Nikiforov tutvus vastusega 29.07.2011 (tl 113), kuid ei

esitanud vangla selgituse (keeldumise) peale pärast seda enam mingit kohustamisnõudega

vaiet, mistõttu saab eeltoodust järeldada, et kaebajal on 06.09.2011. a kohustamiskaebuse

esitamisel kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ta on juba 05.07.2011 esitanud vaide. Nähtuvalt asja

materjalidest on kaebaja esitanud 05.07.2011 pöördumise, kus leiab, et ta ei saa aru, miks

antakse õhtusöögi juurde nüüd 3 viilu saia ja mitte 4. Nimetatud pöördumisele vastati

28.07.2011 ja leiti, et õhtusöögi juurde antakse endiselt õigesti 3 viilu saia, sest hommikul ja

õhtul saab kaebaja mõlemal korral 4 viilu saia, mis päeva peale kokku annavad isegi üle 300 g

saia, mis on kinnipeetava päevane saiakogus. Asja materjalidest ei nähtu, et viimatimainitud

vastuse peale oleks kaebaja esitanud vanglale vaide ja seda ei ole kaebaja ka ise väitnud.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et juba 05.07.2011. a pöördumise puhul ei saa

tegemist olla kohustamisvaidega. Avalik-õiguslikus suhtes esitatavate nõuete kord on

reguleeritud riigivastutuse seaduses (RVastS). Selle seaduse § 6 reguleerib haldusakti

andmise või toimingu sooritamise nõuet. RVastS § 6 lg 3 sätestab, et „Taotlus haldusakti

andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide

haldusorganile või kaebuse halduskohtule.“

Seega tuleneb sellest regulatsioonist, et kui isik soovib haldusorganilt teatud käitumist, peab ta

esitama kõigepealt haldusorganile taotluse ning alles siis, kui see taotlus jäetakse rahuldamata

või läbi vaatamata, tuleb esitada vaie.

Vastavalt tähendab VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue

kohustamiskaebuse puhul seda, et kinnipeetav peab enne kohustamiskaebuse esitamist olema

vangla administratsioonilt midagi taotlenud üldises haldusmenetluses haldusakti või toimingu

taotlemiseks ettenähtud korras ja seejärel vaidlustanud keeldumise vaidemenenetluse korras.

Alles siis on kinnipeetaval võimalik pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse.

Vastupidisel juhul – kui lugeda igasugune taotluse või pöördumise esitamine haldusorganile juba

vaideks – ei toimiks VangS § 11 lg 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue. Sellisel

juhul jääks vaidemenetluse enesekontrollifunktsioon sisuliselt teostamata, kuna haldusorgani

otsustus oleks vaid ühekordne (esitatud taotluse, pöördumise, märgukirja lahendamine) ning

täiendavalt seda enam ühegi haldusorgani poolt üle ei kontrollitaks. Viimane on aga

vaidemenetluse üheks olemuslikuks tunnuseks.

Sama järeldus tuleneb ka HKMS vr § 9 lg-st 2, millest tulenes, et kohustamiskaebuse saab

esitada juhul, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu

sooritamisest. Seega võib halduskohtusse kohustamisnõudega pöörduda vaid siis, kui isiku

esitatud taotluse suhtes on toimunud mingi keeldumine või tegevusetus (vrdl kehtiva HKMS §

46 lg 2), ning kui kehtestatud on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, peab isik olema

esitanud kõigepealt selle keeldumise või tegevusetuse suhtes vaide.

Kuna kaebaja ei ole pärast 28.07.2011. a vastust õhtusöögi juurde saia andmisega/andmata

jätmisega seoses vanglale kohustamisvaiet esitanud, on tal kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata ning halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

19. Ringkonnakohus selgitab ka, et kui isik nõuab haldusorganilt mingit sooritust enda

kasuks, siis on nõue põhjendatud üksnes juhul, kui on olemas mingi õigusnorm, mis annab

isikule subjektiivse õiguse sellise toimingu või haldusakti saamiseks. Senises menetluses ei

ole kaebaja viidanud, millisest õigusnormist tuleneb tema subjektiivne õigus saada õhtusöögi

juurde just 4 viilu saia.

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/