4-15-1908/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-1908

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2015.a. Pärnu

Väärteoasja number

4-15-1908

Kohtunik

Teet Olvik

Kohtuistungi sekretär

Anneli Kaljula

Väärteoasi

N.Y

kaebus Päästeameti Lääne päästekeskuse

menetlusbüroo juhtivinspektor Andrei Gustavsoni

05.03.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 7.2-

9.4/277-14

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja

ametnikena

N.Y (ik XXX; elukoht: XXX, töökoht: XXX; e-post:

XXX)

Vandeadvokaat Tarmo Repp

Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo

juhtivinspektor Andrei Gustavson ja Päästeameti

õigusosakonna ekspert Margit-Marit Raudsepp

RESOLUTSIOON

Juhindudes TuOS § 13 lg 2, § 44 lg 1, siseministri

07.09.2010.a määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad

nõuded“ § 5 lg 2, VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus

otsustas

Jätta N.Y kaebus rahuldamata.

Jätta

Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Andrei

Gustavsoni 05.03.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 7.2-9.4/277-14 muutmata.

Rahatrahv 40 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 AS SEB

Pank või a/a-le EE932200221023778606 Swedbank. Kohustuslik on maksekorraldusele

märkida viitenumber 10292700005624 ning selgituseks „väärteoasi nr 7.2-9.4/277-14. Juhul,

kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi

osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb

sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 14.09.2015.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale.

1 (6)

4-15-1908

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 30.09.2015.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor Andrei Gustavsoni

05.03.2015.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 7.2-9.4/277-14 määrati N.Y-le tuleohutuse

seaduse (TuOS) § 44 lg 1 alusel rahatrahv summas 40 eurot, s.o 10 trahviühikut siseministri

07.09.2010.a määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 rikkumise eest.

Rikkumine seisnes selles, et XXX OÜ aadressil XXX, Pärnu tootmishoones toimus tulekahju.

Tulekahju sai alguse tuletööde tegemisel, kui tuletööde tegemise koha kõrval lähemal kui 3

meetrit süttis ladustunud tolm. N.Y

jättis tulekahju tekkimise vältimiseks

puhastamata/eemaldamata ladustamata tolmu, mis oli tuletööde tegemise kohale lähemal kui 3

meetrit.

Kaebuse esitaja kaitsja esitas 20.03.2015.a eelmärgitud kiirmenetluse otsusele kaebuse Pärnu

Maakohtule. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusaluse isiku tegevuses puudusid väärteo tunnused

(s.o menetlusalune isik täitis korrektselt kõiki keevitustöödele esitatavaid ohutusnõudeid), samuti

ei ole menetlusaluse isiku poolt väärteo toime panemine tõendatud. Kaitsja märgib, et seadusest

tulenevate ohutusnõuete järgimine ei olnud antud olukorras piisav tulekahju vältimiseks. Tema

hinnangul ei saa kohtuväline menetleja automaatselt järeldada, et kui tekkis tulekahju, siis pidi

see olema tingitud ohutusnõuete rikkumisest, mille pani toime menetlusalune isik. Kaitsja on

seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt tuletöö tegemisele esitatavate nõuete § 5 lg 2 rikkumine

ning TuOS § 44 lg 1 sätestatud väärteokoosseis ei ole kohtuvälise menetleja poolt

usaldusväärselt tõendatud. Seega menetluses kogutud tõendite põhjal puuduvad otsuses

kirjeldatud menetlusaluse isiku tegevuses väärteo tunnused ning otsus kuulub tühistamisele ja

menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel. Lisaks leiab kaebaja, et puudus alus

kiirmenetluse rakendamiseks ja ainuüksi ebaseaduslik kiirmenetluse rakendamine toob kaasa

otsuse tühistamise ning vääteomenetluse lõpetamise.

06.04.2015.a saabus kohtule Päästeameti Lääne päästekeskuse arvamus. Kohtuvälise menetleja

hinnangul oli käesoleval juhul väärteoasja menetlemisel kogutud piisavalt tõendeid, et lahendada

VTMS § 108 loetletud küsimused, st menetlejale oli selge, et on toime pandud seadusega

sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu. Selge oli selle teo kvalifikatsioon ning asjaolu, et

väärteo on toime pannud just menetlusalune isik ning see on toime pandud õigusvastaselt ja

süüliselt. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 kiiremenetluse kohaldamisel talle

ette nähtud õigusi ja kohustusi ning VTMS § 55 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse

korda. Nimetatust arusaamise ja kiiremenetlusega nõustumise kohta andis menetlusalune isik

allkirja 05.03.2015.a. Samuti võimaldati N.Y-l anda ütlusi, mille kohta on 05.03.2015.a

vormistatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll nr 7.2-9.4/277-14. Lisaks märgib

kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku ütluste kohaselt puhus ta enne keevitustööde algust

õhuga keevituskohta ja kastis veega, kuid umbes 30 sekundi keevitamise järel nägi ta juba leeki.

Kui menetlusalune isik ka seda tegi, siis ei teinud ta seda nii, et tulekahju tekkimine oleks

välditud, mida iseenesest tõendabki juba asjaolu, et tulekahju puhkes ning asjaolu, et tulekahju

puhkes just keevituskohas ning puudusid igasugused muud tegurid, mis oleks tulekahju

põhjustanud. Järelikult ei olnud menetlusaluse isiku poolt tulekahju vältimiseks rakendatud

meetmed selleks piisavad. Paikvaatlusega on tuvastatud, et sündmuskohal oli tolm, mis oli kinni

kleepunud keevituskoha vahetus läheduses olevatele konstruktsioonidele, millest tulenevalt on

selge, et sellist tolmu pole võimalik eemaldada lihtsalt puhumise teel ja kuna tolm süttis, siis

2 (6)

4-15-1908

järelikult ei olnud ka kastmine süttimise vältimiseks piisav. Tulekahju vältimiseks oleks tulnud

kleepunud tolm kas maha kraapida või keevituskoht 3 meetri raadiuses süttimisekindlalt kinni

katta.

02.09.2015.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuses toodud seisukohtade

juurde. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises

on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning

palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohtu põhjendused

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised kohus kaebuse lahendamisel

otsustab. VTMS § 150 loetleb väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi

kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab,

et N.Y kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kiirmenetluse kohaldamisest

Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul puudus alus kiirmenetluse rakendamiseks ja ainuüksi

ebaseaduslik kiirmenetluse rakendamine toob kaasa otsuse tühistamise ning väärteomenetluse

lõpetamise. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja väärteo toime panemise

asjaolusid välja selgitanud ega tõendanud, sh jättes kõrvaldamata ja kummutamata erinevate

tõendite vahel esinevad vastuolud.

Kohus kaebaja eelmärgitud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et antud asjas esines alus

kiirmenetluse kohaldamiseks. Kiirmenetluse kohaldamise eeldused sätestab VTMS § 55 lg 1,

mille kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteotoimepanemise asjaolud on selged

ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud

käesoleva seadustiku §-s 19, 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning 3)

võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

Asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 kiirmenetluse

kohaldamisel talle ette nähtud õigusi ja kohustusi ning VTMS § 55 lg 1 punktides 2 ja 3

sätestatud kiirmenetluse korda. Nimetatust arusaamise ja kiirmenetlusega nõustumise kohta

andis menetlusalune isik allkirja 05.03.2015.a. Samuti võimaldati N.Y-l anda ütlusi, mille kohta

on 05.03.2015.a vormistatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll nr 7.2-9.4/277-14. Seega

antud juhul olid täidetud VTMS § 55 lg-s 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldused.

Lisaks eeltoodule on vaja veel hinnata, kas väärteo toimepanemise asjaolud olid selged. Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo toimepanemise asjaolud olid menetluse

kohaldamise hetkel selged. Kaebuse esitaja väide tõendite vastuolu kohta on väär. Kiirmenetluse

kohaldamise eelduseks ei ole menetlusaluse isiku nõustumine rikkumisega, vaid isik peab üksnes

nõustuma sellise menetluse liigiga. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma

06.04.2004.a lahendis nr 3-1-1-19-04 p. 6.

Kiirmenetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud O. T. 26.01.2015.a toimunud ülekuulamise

käigus on O. T. selgitanud 17.11.2014.a OÜ XXX tootmishoones toimunut, selgitades, kuidas

kaebuse esitaja püüdis tagada tuleohutust. O. T. selgitas, et leppisid N.Y-ga kokku, et tema aitab

teda tuletööde tegemise ajal. O. T. pidi kuivati alt jälgima, et kusagilt põlema ei läheks. Samuti

selgitas ta, et enne tuletööde tegemist N.Y kastis veega tuletööde tegemise koha ja selle

ümbruse.

Samas väärteomenetluses 18.11.2014.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on

tuvastatud lintkuivati peal uste 19-21 juures söestunud ladestunud tolm, samuti ka osaliselt

lahtine ja osaliselt kinni kleepunud tolm. Kiirmenetluse otsuses ongi isikule süüks pandud just

selle ladustunud tolmu puhastamata/eemaldamata jätmist. Isikule ei ole ette heidetud seda, et ta

ei valanud veega tuletöö tegemise kohta üle või ei puhastanud tuletööde tegemise ümbrust

puhuriga. Vastuolu tõendite vahel oleks juhul, kui tunnistaja või menetlusalune isik oleks

3 (6)

4-15-1908

väärteomenetluse käigus väitnud, et tuleohutuse tagamiseks eemaldati see ladestunud tolm, mille

mitte eemaldamist isikule ette heideti, kuid seda ei ole tehtud. Seega ei esine vastuolu

tunnistajate ütluste ja vaatlusprotokolliga tuvastatu vahel. Väärteomenetluse käigus ei olegi

väidetud, et isik ei teinud mitte midagi tuleohutuse tagamiseks, kuid antud juhul ei olnud

täidetud kõik seadusest tulenevad ohutusnõuded. Seega olid väärteo toime panemise asjaolud

menetlejale selged ning esines alus kiirmenetluse kohaldamiseks.

TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused,

asub seisukohale, et väärteo toimepanemine N.Y poolt on leidnud tõendamist. TuOS 44 lg 1

sätestatud teo toime panemine on tõendatud 18.11.2014.a sündmuskoha vaatluse protokolliga,

05.03.2015.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ning muude väärteomenetluse

käigus kogutud tõenditega. Kohus selgitab, et jätab tõendite kogumist antud juhul välja

Päästeameti Lääne päästekeskuse poolt 18.08.2015.a esitatud tõendi – 25.02.2015.a

ekspertiisiakt nr 1507, kuivõrd nimetatud tõend ei ole kogutud väärteo menetluse käigus ning

otsuse tegemisel ei ole nimetatud tõendile tuginetud.

TuOS § 12 lg 1 p 2 kohaselt on elekterkeevitustöö tuletööks. Kuna kaebaja N.Y tegi 17.11.2014

a. XXX OÜ tsehhis tootmishoones asuva kuivati peal elekterkeevitustöid, siis tegi ta tuletöid.

TuOS § 13 lg 1 kohaselt tuleb tuletööde tegemisel vältida tulekahju tekkimist, samuti tuleb

kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks

avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tuletöö tegemisele esitatavad

nõuded. Siseministri 07.09.2010.a määruse nr 47 „ Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg

2 näeb ette, et tulekahju tekkimise vältimiseks puhastatakse tuletöö koht ja sealt eemaldatakse

või kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö kohast lähemal

kui 3 meetrit asuv põlevast materjalist tarind ja piire kaetakse süttimisekindlalt või valatakse

veega üle.

Väärteoasja kohtulikul uurimisel kinnitas kaebaja, et enne tuletööde (keevitamise) alustamist

puhastas ta keevitustöö ümbruse suruõhuga ning kastis veega üle. Samuti viibis keevitustöö

juures O. T., kes seisis tuletõrje kapi juures, et vajaduse korral avada veekraan. Kaebaja

hinnangul tegi ta endast kõik oleneva tulekahju tekkimise vältimiseks. Põhjust, miks tulekahju

ikkagi tekkis, ta öelda ei osanud.

Tunnistaja O. T. seletas väärteoasja kohtulikul uurimisel, et 14.11.2014 a. toimus tsehhis

seadmete hooldus ning selle käigus tehti ka keevitustöid. Enne keevitama asumist kastis N.Y

tööde piirkonna veega üle ning puhastas suruõhuga tolmust. Samas kinnitas tunnistaja, et ta

eelnimetatud toimingu tegemise vahetus läheduses ei viibinud, kuid kuulis suruõhuvooliku

susinat ja nägi vee alla tilkumist kuivati äärelt.

Kohtu hinnangul kinnitavad kaebaja ning tunnistaja ütlused seda, et kaebaja eemaldas tööde

piirkonnas tolmu suruõhuga, samuti kastis tööde kohta veega, mis aga ei tõenda seda, et

kasutatavad meetmed olid piisavad takistamaks tulekahju tekkimist. Kohtu hinnangul on

väärteomenetlusega kindlaks tehtud tulekahju tekkimine tuletööde tegemise tagajärjel, kuna ei

ole eluliselt usutav, et see tekkis samal ajal tuletöö tegemisega mõnel muul põhjusel.

Tähelepanuta ei saa antud juhul jätta juures viibinute kirjeldust, mille kohaselt tulekahju tekkis

äkki, plahvatuslikult ning suure leegiga. Nimetatud asjaolu viitab väikeste tolmuosakeste

süttimisele, kuivõrd taoline plahvatuslik süttimine on neile kõrge temperatuuri korral omane.

Asjaolule, et väikesed tolmuosakesed võivad süttida plahvatuslikult, viitas ka kohtulikul

uurimisel ütlusi andnud Päästeameti töötajast tunnistaja V. I., kelle pädevuses nimetatud

valdkonnas ei ole kohtul alust kahelda. Kuna elekterkeevitusega kaasnes väga kõrge temperatuur

(üle 2000 kraadi), siis tolmuosakesed süttisidki sellest plahvatuslikult. Eeltoodud asjaolu viitab

aga sellele, et tulekahju tekkekohal leidus vajalikul hulgal põlevmaterjali tulekahju tekkeks ning

tolmu eelnev eemaldamine suruõhu ja veega ei olnud tuleohutuse seisukohalt piisav, mis

tähendab seda, et ladestunud tolm jäeti eemaldamata.

4 (6)

4-15-1908

Tunnistaja I. K. hinnangul võis antud juhul süttida pindadele ladestunud vaik, mida aga ei saa

eemaldada suruõhu ega veega, kuna see kleepub pindadele ning selle eemaldamine saab toimuda

kraapimise teel. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vahet, kas ladestunud tolm koosnes vaigu,

saepuru või muudest osakestest, kuivõrd oluline on, et tolmu koostis oli tuleohtlik ning selle

eemaldamata jätmine tekitas tulekahju.

Tunnistaja, Päästeameti esindaja V. I. selgitas kohtus, et viibis 18.11.2014.a sündmuskoha

vaatlusprotokolli koostamise juures. Samuti selgitas tunnistaja, et tema hinnangul tekitas

tulekahju ladestunud kihi (tolmu) süttimine ja selle kiire levik. Tunnistaja selgitas ka, et kui

keskkonnas on õige õhu ja tolmu kontsentratsioon, siis võib tekkida plahvatuslik süttimine.

Samuti märkis ta, et veega kastmine küll vähendab tuleohtu, kuid kui tegemist on

põlevmaterjaliga, siis see ohtu täielikult ei välista.

Seega on tunnistajate ütlustega leidnud tuvastamist, et kuivatil (tuletööde tegemise kohale

lähemal kui 3 m) oli enne tuletööde tegemist ladestunud kiht (tolm). Samuti on leidnud nii

tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega tuvastamist, et seda ladestunud kihti

(tolmu) ta enne tuletööde tegemist piisavalt ei eemaldanud. 05.03.2015.a kiirmenetluse otsusest

nähtub, et isikule on süüks pandud just selle ladestunud tolmu (kihi) puhastamata/eemaldamata

jätmist.

Kaebuse esitaja kaitsja on etteheitnud, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et see kiht (tolm), mis

väidetavalt süttis, oli põlevmaterjal. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga,

et Päästeameti ametnikud tegelevad tulekahjude tekkepõhjuste uurimisega, mistõttu omavad nad

sellel alal teadmisi ja kogemusi, samuti on ametnikud läbinud vastava väljaõppe. Seega ei ole

kohtul alust kahelda Päästeameti ametniku järelduses, et antud juhul süttis tuleohtlik ladestunud

tolm (kiht). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et järsku ning plahvatuslikult süttis

keevituskohal midagi muud, mõni muu tuleohtlik aine või ese peale tolmu. Seetõttu on ilmselgelt

tagantjärele otsitud ka kaitsja selgitused selle kohta, et väidetavalt süttinud põlevmaterjalist ei ole

võetud ühtegi proovi, tuvastamaks, kas tegemist oli ikka põlevmaterjaliga. Päästeameti

ametnikud, kes tegelevad tulekahjude tekkepõhjuste uurimisega, on pädevad hindama, kas

tegemist on põlevmaterjaliga või mitte.

Siseministri 07.09.2010.a määruse nr 47 „ Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 näeb

ette, et tulekahju tekkimise vältimiseks puhastatakse tuletöö koht ja sealt eemaldatakse või

kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö kohast lähemal kui

3 meetrit asuv põlevast materjalist tarind ja piire kaetakse süttimisekindlalt või valatakse veega

üle. Nimetatud säte kohustab tuletööde tegemise kohast lähemal kui 3 meetri raadiuses

eemaldama või katma süttimiskindlat kinni põlevmaterjali. Käesoleval juhul on leidnud

tuvastamist, et tuletööde tegemise kohale lähemal kui 3 meetrit asus põlevmaterjal (kiht/tolm),

mistõttu oli kaebuse esitaja kohustus see eemaldada või süttimiskindlalt kinni katta. N.Y aga

seda ei teinud. Seega ei ole N.Y täitnud tuletööde tegemisele esitatavad nõudeid, mistõttu on ta

rikkunud tuleohutuse nõuded. Vastavalt 05.03.2015.a kiirmenetluse otsusele on N.Y-le ka antud

käitumine süüks pandud. Eelnevaga on täidetud TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiive

kooseis.

Subjektiivsest küljest pani N.Y teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaebaja on läbinud

tuletööde tegemise koolituse, mistõttu pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et tuleohtliku kihi

(tolmu) eemaldamata jätmise tagajärjel võib tekkida tulekahju, kuid möönis seda. Seega on

täidetud TuOS § 44 lg-s 1 sätestatud väärteo nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis. Teo

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud teos kohus ei tuvastanud. Seega on leidnud

täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist N.Y poolt TuOS § 44 lg-1 sätestatud väärteo toime

panemine.

Määratud karistus

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

5 (6)

4-15-1908

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastatud karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid.

TuOS § 44 lg 1 sätestatud väärteo toime panemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300

trahviühikut. Kohtuväline menetleja on N.Y-le määranud rahatrahvi 40 eurot, s.o 10

trahviühikut. Seega on süüdlasele määratud karistus minimaalses määras. Väärteoasja kohtulikul

uurimisel leidis tõendamist eelmärgitud väärteo toime panemine N.Y poolt. Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise

menetleja poolt kohaldatud karistus antud juhul põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks

puudub alus.

Eeltoodust lähtudess leiab kohus, et N.Y-le süüks panud väärteo toime panemine on leidnud

tõendamist ning puuduvad alused

Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo

juhtivinspektor Andrei Gustavsoni 05.03.2015.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 7.2-

9.4/277-14 tühistamiseks. Seega jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja väärteootsuse muutmata.

Menetluskulud

Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2340 eurot.

VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd

esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Päästeameti Lääne päästekeskuse menetlusbüroo

juhtivinspektor Andrei Gustavsoni 05.03.2015.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 7.2-

9.4/277-14 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lähtudes eeltoodust,

jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik

kohtunik

6 (6)