Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-14-33072/17 AI generated

2-14-33072/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-14-33072/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kohus võttis hagi menetlusse oma 24.04.2015 kohtumäärusega. Menetluse kestel on selgunud, et hagiavalduses esinevad puudused, mis takistavad hagi menetlemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

Legislator headnote

AI generated

2-14-33072/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Menetluse kestel on selgunud, et hagiavalduses esinevad puudused, mis takistavad hagi menetlemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

Keywords

AI generated
hardship grounds marital hardship claim hail insurance lack of maintenance notice of defects failure to state reasons
AI generated
2-06-29475/5
määruse ese hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine asjaolud Hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud nõuetele.
2-22-13124/23
Hageja E. V. esitas hagi R. H.i vastu seltsingu likvideerimise, panuste tagastamise ja viivise nõudes (dtl 274-540; pabertoimik I kd, tl 1-144). 2. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos perekonnana ja ühise majapidamisega (abieluvälises kooselus) aprillist 2004 kuni 12. jaanuarini 2021. Hageja väitel leppisid 15.09.2004 hageja, hageja endine abikaasa M. V. ja kostja korteriomandi aadressil Xxxx võõrandamises. Eelnimetatud korteriomand kuulus tol ajal hagejale ja hageja endise abikaasale ühiselt. Pooled leppisid kokku selles, et kostja tasub vaid 50% eelnimetatud korteriomandi tegelikust väärtusest ning korteriomand vormistatakse kostja nimele. 18.10.2004 sõlmisid pooled müügilepingu, mille kohaselt kostja tasus 267 000 krooni. Maa-ameti ülevaates toodud andmete kohaselt oli korteri keskmine ruutmeetri hind Harjumaal 10 730 krooni. Toodud keskmise hinna põhjal võib arvutada, et korteriomandi aadressil Xxxx tegelik turuväärtus oli
2-14-60885/10
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 29.10.2014 otsusega rahuldamata XXXOÜ avalduse XXX vastu töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel hüvitise 852,44 euro väljamõistmiseks.
2-07-49934/4
asjaolud Hageja esitas Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milline on 3.märtsil 2008 antud üle hagimenetlusse.
2-07-22906/2
Hageja esitas 27.08.2007 kohtule avalduse, milles ta palub menetlus tsiviilasjas lõpetada, kuna ta loobub hagist kostja vastu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev

Kohtujurist Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-14-33072

Tsiviilasi XXXOÜ hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja esindaja jurist XXX (OK Incure OÜ, e-post anneliis.veski@okincure.ee); kostja XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, epost XXX).

RESOLUTSIOON

Jätta XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes.

Kohus võttis hagi menetlusse oma 24.04.2015 kohtumäärusega. Menetluse kestel on selgunud, et hagiavalduses esinevad puudused, mis takistavad hagi menetlemist.

2-14-13887

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

TsMS § 217 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. TsMS §

221 lõike 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.

TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

Hageja nimel on hagiavalduse esitanud XXX, kes ei ole advokaat, mistõttu ei saa esindusõigust eeldada. Hagiavaldusele ei ole lisatud vastavat volikirja, mille kohaselt hageja volitaks XXX’t hagejat esindama. Eeltoodust tulenevalt puudub XXX’l hageja esindusõigus.

TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel.

Kohus kohustas hagejat oma 24.07.2015 kohtumäärusega tõendama hageja esindaja esindusõiguse olemasolu, kuid käesoleva ajani ei ole hageja kohtu nõudmist täitnud. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõude täitmata jätmisel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Menetluskulud jäävad hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, kuivõrd kõnealuse paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-14-13887

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine menetlust lõpetava määruse tegemist, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik