3-14-53210/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohus

Kadri Palm

30. september 2015, Jõhvi

3-14-53210

Grigory Shcherbakovi kaebus Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a

käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 tühistamiseks

Kaebaja – Grigory Shcherbakov

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Grigory Shcherbakovi kaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529-2.

3. Jätta rahuldamata Grigory Shcherbakovi kaebus Viru Vangla 23. oktoobri

2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D tühistamiseks.

4. Mõista Viru Vanglalt Grigory Shcherbakovi kasuks välja menetluskulud 7 eurot

50 senti. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-14-53210

1. Viru Vangla tunnistas 23. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/1657-D kinnipeetav

Grigory Shcherbakovi süüdi vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p-s 10 ning Viru Vangla

kodukorra p-des 7.1.32 ja 8.2.6 sätestatud nõuete rikkumises ning määras talle

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 21 ööpäevaks (tl 33-34).

2. Viru Vangla tunnistas 23. oktoobri 2014. a otsusega nr 6-9/23529-2 G. Shcherbakovi

televiisori kasutusloa kehtetuks (tl 22).

3. G. Shcherbakov esitas 27. oktoobril 2014 vaide nr 6-12/238-1 Viru Vangla 23. oktoobri

2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 kehtetuks tunnistamiseks (tl 26-29).

4. Viru Vangla jättis 26. novembri 2014. a vaideotsusega nr 6-12/238-3 G. Shcherbakovi

vaide rahuldamata (tl 30).

5. Tartu Halduskohtusse saabus 17. detsembril 2014 G. Shcherbakovi kaebus Viru Vangla

23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 tühistamiseks (tl 1-15).

6. Tartu Halduskohus võttis 27. märtsi 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 36).

7. Vastustaja palus 20. aprilli 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl 43-

44).

8. Kohus määras 17. augusti 2015. a määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses (tl 50-

51).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja taotleb Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-3/1657-D ja otsuse nr 6-

9/23529-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

9.1.

Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et kaebaja rikkus VSKE § 641 p-i 10 sellega, et tema

kambrist leiti micro SD-kaart ja selle lugeja Kingston. Selline seisukoht on väär. Esiteks

ei leitud kaebajalt mälukaardi lugejat, vaid micro SD kaardi ja USB pesa vaheline pistik

(selline pistik on vajalik, et micro SD kaarti saaks ühendada USB pessa, kuna micro SD

kaart on väike). Kuna tegemist oli ühenduspistikuga Kingston ja see ei ole keelatud

ning ei kvalifitseeru VSKE § 641 p 10 nimetatu alla, on tegemist ebaõige karistamisega.

Teiseks, micro SD mälukaart ei ole samuti kvalifitseeritav VSKE § 641 p 10 alla, kuna

mälukaart ei ole seade, millega oleks võimalik infot edastada või vastu võtta.

9.2.

Kaebaja nõustub sellega, et kambris läbiotsimisel veekeedukannu seest leitud mälukaart

oli keelatud Viru Vangla kodukorra p 7.1.32 kohaselt ning selles osas on rikkumine

toimunud ja kaebaja on süüdi.

9.3.

Kaebajat on alusetult karistatud ka micro SD-kaardi väidetava omamise eest. Vaidlust ei

ole selles, et antud micro SD kaart ei olnud 23. septembril 2014 kaebaja valduses ega

tema elukambris, vaid see võeti ära kinnisest kirjast, mis asus vangla kontrolli all ning

oli kaebaja poolt vanglale üle antud 22. septembril 2014 postitamiseks. Sisuliselt

kaebaja loobus keelatud esemest ehk saatis selle kirjas vabadusse.

9.4.

Oletuslikud on vangla väited, et kaebaja kasutas mälukaarti televiisoris. Seega on selles

osas eiratud uurimisprintsiipi ning ebaõigesti kohaldatud kaalutlusõigust.

3-14-53210

9.5.

Kaebajat on alusetult karistatud ka selle eest, et televiisoril oli väidetavalt turvakleebis

avatud/rikutud. Sellist keeldu Viru Vangla kodukorra p 8.2.6 ei sätesta ning kaebajale

selle punkti alusel määratud karistus on õigusvastane.

9.6.

Kuna karistus on määratud süütegude kogumi eest, siis kahe alusetult määratud süüteo

eest karistus tähendab kogu käskkirja tühistamist.

9.7.

23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529-2 on kaalutlusvigane. Tagatud ei ole

ärakuulamisõigust.

9.8.

Mälukaardid ja lugeja ei puutu mitte kuidagi televiisori kasutamisloa otsusesse. Ebaõige

ja oletuslik on väide, et kaebaja võis tõenäoliselt mälukaarte kasutada oma teleri USB

avas. Kaebaja on korduvalt distsiplinaarmenetluses öelnud, et ta ei ole mälukaarte oma

teleris kasutanud, vaid soovis mõlemad kaardid vanglast kirjadega välja saata.

9.9.

Kaebajat on karistatud kaks korda rikkumiste eest, ühel juhul kartserikaristusega ja

teisel juhul televiisori kasutusloa tühistamisega ja teleri keelamisega.

10. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on

järgmised.

10.1. Kaebaja tõlgendab ebaõigesti SD mälukaardi olemust ning seetõttu ka VSKE § 641 p-s

10 sätestatud keelu olemust. Kaebaja tõlgendab põhjendamatult seda sätet liiga kitsalt,

leides, et keelatud on üksnes sidepidamisvahendid, mis võimaldavad online-

andmevahetuse. Viidatud säte keelab sõnaselgelt tehnilised vahendid, sh

personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. SD mälukaart

on andmekandja, mille kaudu ja abil on võimalik edastada erinevaid andmeid.

Kaasaegsed elektroonikaseadmed, sh televiisorid, võimaldavad tehniliste lahenduste

kaudu endaga erinevate ühenduste kaudu ühendada erinevaid lisaseadmeid ning

komponente, sh nt välised mäluseadmed (andmekandjad) ning võimaldavad

andmevahetuse välise lisaseadme ja põhiseadme vahel. Üheks võimalikuks

ühendusviisiks on USB. Eespoolviidatud mälukaarti võib vajada selleks, et teda saaks

ühendada põhiseadmega, millega oleks võimalik mälukaardi andmeid lugeda ning ka

neid sinna salvestada, nn mälukaardi lugejat, mis võimaldab näiteks USB pesa kaudu

ühendada mälukaardi ning põhiseadme funktsionaalsused. Tegemist on samuti

seadmega, mille kaudu on võimalik andmevahetus VSKE § 641 p-i 10 tähenduses.

Mõiste „mälukaardi lugeja“ on vastava seadme kohta üldlevinud. Seega on

põhjendamatud ka kaebaja arutlused selle üle, nagu oleks temalt läbiotsimisel ära

võetud seadme Kingston näol tegemist mitte mälukaardilugeja, vaid ainult

vahepistikuga.

10.2. Vangla kodukorra p 8.2.6 on selge ning käesoleva vaidluse kontekstis ka üheselt

mõistetav. Kaebaja ei vaidlusta põhimõtet, et keelatud on kasutada rikutud

turvakleebisega televiisorit, väites, et säte ei keela ainult kleebise avamist kinnipeetava

poolt. Asjaolu, et turvakleebis oli televiisoril avatud, tuvastasid vanglaametnikud

23. septembri 2014. a läbiotsimisel, fikseerides selle ka aktil nr 2481 (5304) esemete

äravõtmise kohta. Seda akti on kinnipeetavale tutvustatud.

10.3. Kodukorra p 8.2.6 paneb kinnipeetavale aktiivse hoolsuskohustuse jälgida, et temale

kambrisse kasutamiseks lubatud elektriseadmed on korras ning korras on ka kõik

seadmetel asuvad turvakleebised. Hoolsuskohustus hõlmab kahte aspekti – esiteks

tagada, et seade ning selle turvakleebised oleksid rikkumata. Teiseks, et juhusliku rikke

ilmemisel vanglateenistust koheselt teavitada ning rikkis seade anda vanglateenistusele

kontrollida või turvakleebis asendada. Elektroonikaseadmete USB pesade

andmevahetus piiratakse vanglas üldjuhul turvakleebise asetamisega antud pesale, et

välistada selle kasutamine kinnipeetava poolt. Käesoleval juhul tuvastasid

3-14-53210

vanglaametnikud menetluse käigus, et kaebaja teleri USB pesa kattev turvakleebis oli

avatud ning et kaebaja valdas üheaegselt nii mälukaarte kui ka nende kaartide

lugemisseadet, mis võimaldab mälukaartidel oleva informatsiooni edasiandmise

põhiseadmesse (telerisse), mistõttu ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta kuulis ja sai

turvakleebise rikutusest teada alles peale läbiotsimist, eluliselt usutav. Kaebaja on

rikkunud minimaalselt hoolsuskohustust tagada, et tema kambris olev temale kuuluv

isiklik televiisor oleks igati nõuetekohane.

10.4. Iseenesest saab möönda, et haldusmenetluse nr 6-9/23529 raames kaebajat eraldi ära ei

kuulatud. Samas oli kaebajal võimalik selgitusi anda antud menetlusega lahutamatult

seotud distsiplinaarmenetluses.

10.5. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 sätestab, et kinnipeetaval võib kambris olla isiklik

televiisor, kui kinnipeetaval ei ole mh kehtivat distsiplinaarkaristust sellise

elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Nagu vastustaja eespool välja tõi,

rikkus kaebaja isikliku televiisori kasutamise korda sellega, et teleri turvakleebis oli

rikutud ning ta omas keelatud esemena digitaalseid andmekandjaid ja nende

andmekandjate lugemisseadet, mis võimaldas neid andmekandjaid isikliku televiisori

kasutamise korda rikkudes taasesitada. Kaebaja sai antud rikkumise eest

distsiplinaarkaristuse ning see karistus on kehtiv. Seega tulenevalt VangS § 31 lg-st 2

tuli kaebaja isikliku televiisori kasutamise luba kehtetuks tunnistada tulenevalt antud

haldusmenetluse välistest asjaoludest, ning menetlusest, kus kaebaja oli ära kuulatud.

Kaebaja teleri kambris kasutamise luba on sõltuvuses eespoolkäsitletud

distsiplinaarasjast ja selle kehtivusest.

11. Kaebaja on 17. mail 2015 kohut teavitanud sellest, et talle on televiisor tagastatud (tl 47).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. G. Shcherbakov on esitanud kaebuse Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirja nr 6-

3/1657-D ja otsuse nr 6-9/23529-2 tühistamiseks.

13. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on osaliselt põhjendatud ja see tuleb osaliselt

rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

14. Vaidlust pole järgmistes asjaoludes:

-

23. septembril 2014 avastati kaebaja poolt eelmisel päeval vanglateenistusele vanglast

välja saatmiseks üle antud kirjast digitaalne andmekandja - SD mälukaart,

mälumahuga 32 GB (tl 17, 31). Selle andmekandja pani kirja sisse kaebaja (tl 19).

-

23. septembril 2014 leiti kambris asunud peidikust kaebajale kuuluvad digitaalne

andmekandja - SD mälukaart, mälumahuga 8GB, samuti seade Kingston, mida on

võimalik ühendada elektroonikaseadme või arvuti USB pesasse ning mille abil on

võimalik andmevahetus SD kaardi ning elektroonikaseadme vahel (tl 18). Need

seadmed kuulusid kaebajale (tl 19).

-

Kambris läbiotsimisel veekeedukannu seest leitud mälukaart oli keelatud Viru Vangla

kodukorra p 7.1.32 kohaselt.

-

Kaebajale kuulub ning ta kasutas enda elukambris televiisorit, millel oli olemas USB

pesa.

-

Kaebaja kasutas enda elukambris isiklikku televiisorit, mille USB pesa kattev

turvakleebis oli rikutud (avatud).

3-14-53210

15. Kohus võtab esmalt seisukoha distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja osas (I) ja

seejärel televiisori kasutusloa kehtetuks tunnistamise osas (II). Viimaseks lahendab kohus

kaebaja taotlused (III)

I

16. VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks

on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline

rikkumine.

17. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt

tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav

teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p

10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus

rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.

18. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VSKE § 641 p-s 10 ja Viru

Vangla kodukorra p-des 7.1.32 ning 8.2.6 sätestatud nõuete rikkumise eest.

19. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad

inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla

julgeolekut. Vanglas keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud

määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on VSE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud

esemete ja ainete loetelu. VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud

mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas

raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta.

Kaebaja on seda sätet rikkunud, kuna kaebajalt leiti tehnilised sidepidamisvahendid, mille

kaudu on võimalik infot vastu võtta.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tõlgendab põhjendamatult seda sätet liiga kitsalt.

Viidatud säte keelab sõnaselgelt tehnilised sidepidamisvahendid, mille kaudu on võimalik

infot edastada ja vastu võtta. SD mälukaart on andmekandja, mille kaudu ja abil on võimalik

edastada erinevaid andmeid. Kohus ei hakka siinkohal vastustaja kogu vastust refereerima,

vaid märgib, et nõustub sellega.

Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel. Riigikohtu

senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist

lähtuva ohu määratlemisel (21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24.

aprilli 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse

täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv

kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel.

Viru Vangla kodukorra p 7.1.32 kohaselt on kinnipeetavale keelatud andmekandja ja selle

lugeja ning p 8.2.6. kohaselt on kinnipeetaval keelatud elektriseadmeid ise remontida või

ümber ehitada. Kui seade puruneb või turvakleebisega varustatud elektriseadme turvakleebis

muutub kasutuskõlbmatuks, peab kinnipeetav selle kohe ära andma. Elektriseadmed, mis on

rikutud, muudetud, turvakleebised on rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks

muutunud, võetakse ära ja paigutatakse lattu. Kodukorra seletuskirja p 8.2.6 kohaselt tuleb

elektriseade kohe vanglateenistusele üle anda, kui elektriseadme turvakleebis on rikutud.

3-14-53210

20. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise

tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-

24-10 (p s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole

toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või

hooletusega toimepandud süütegu.

21. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema

õigused ja kohustused. Kinnipeeturegisti andmete kohaselt on kaebaja tutvunud vangistuse

jooksul vangistust reguleerivate õigusaktidega (tl 33p). Seega pidi kaebaja olema teadlik, et

mälukaardid, kui andmekandjad ja mälukaardilugejad on vanglas keelatud. Samuti oli ta

teadlik, et keelatud on vangla poolt televiisorile paigaldatud turvakleebiste avamine ja

rikkumine.

22. Distsiplinaarmenetluses tunnistab kinnipeetav G. Shcherbakov, et keelatud esemed, mis

leiti ja ära võeti, kuuluvad temale. Küll aga eitab kaebaja mälukaartide kasutust televiisori

USB avas. Samas on 22. oktoobri 2014. a menetlustoimingu protokolliga fikseeritud

julgeolekuspetsialisti ütluste kohaselt sisaldanud ära võetud mälukaardid filme, mida

tõenäoliselt mujal kui televiisoris vaadata ei ole võimalik. Samuti leidis kinnitust, et

kinnipeetava kambrist ära võetud televiisori USB avadele paigaldatud turvakleebised olid

rikutud. Täpsemalt oli kleebistel näha kiri OPEN, mis kinnitab omakorda, et need on

iseseisvalt avatud (tl 21).

23. Kohus nõustub vastustajaga, et televiisor kuulub kinnipeetavale ning tema on vastutav

oma kambris olevate ja temale kuuluvate elektriseadmete korrasoleku eest. Kinnipeetava

väidet, et tema on vaadanud oma kambris ainult kaabeltelevisiooni, ei saa lugeda tõeseks,

kuna turvakleebised olid silmnähtavalt rikutud just USB avade kohtadelt. Kohtul pole põhjust

kahelda vastustaja sõnades, et elektriseadmetele paigaldatavad turvakleebised on

vastupidavad, mistõttu on välistatud ka võimalus, kus turvakleebised justkui iseenesest lahti

tulevad.

24. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb

kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata.

Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1.

Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse

distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama

distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei

reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel.

VangS § 64 lg 4 2. lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

25. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Keelatud esemete valdamine vanglas on raske rikkumine, mille eest tavapäraselt karistatakse

kartserisse paigutamisega karistusmäära keskmises ulatuses. Kohus leiab, et vastustaja on

karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku

suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on

põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vangla selgitas, et käesolevat

rikkumist silmas pidades ei oleks karistusena noomituse kohaldamine ilmselgelt vastavuses

toimepandud süüteo raskusega. Töölt eemaldamine ei oleks otstarbekas, kuna kinnipeetav ei

ole tööga hõivatud. Samuti ei ole otstarbekas määrata toimepandud rikkumise eest lühiajalise

ja pikaajalise kokkusaamise keeldu. Ka arvestas vangla sellega, et kinnipeetaval oli teo

3-14-53210

toimepanemise hetkel 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest enamus määrati

vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest.

26. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale

vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju.

27. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks

ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale kahekümne ühe ööpäevane

kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud

ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne.

28. Kohus leiab, et Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/1657-D ei ole rikutud

haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 4, § 64 lg

4 alusel ja sellega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud

distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav.

Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja

käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud

distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja

vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-

eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse

määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele

ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav

käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

29. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a käskkiri nr

6-3/1657-D on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja

tühistamiseks.

II

30. Kaebaja vaidlustab ka 23. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-9/23529-2, millega tunnistati

G. Shcherbakovile 4. juulil 2013 antud luba, kasutada kambris televiisorit, kehtetuks. Kaebaja

leiab, et rikutud on topeltkaristamise keeldu.

31. Kohus nõustub selles osas kaebajaga.

32. VangS § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada

ainult üht distsiplinaarkaristust. VangS § 63 lg 3 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et lisaks

olukorrale, kus on tegemist ühe distsipliinirikkumisega, tuleb ka olukorras, kus on tegemist

sama distsipliinirikkumisega kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust.

33. VangS § 63 lg-s 3 sisalduv norm kujutab endast muu hulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS) § 23 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kajastamist vangistusseaduses. PS § 23 lg-s 3 toodud nn

topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) tähistab õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise

põhimõtte - õiguskindluse ja n-ö materiaalse õigluse konfliktisituatsioonis esimese põhimõtte

kasuks tehtavat valikut, mida võiks sõnastada nii, et kui kellegi teole on ühiskonna

konfliktsituatsioonide lõplikuks lahendamiseks pädeva kohtusüsteemi poolt tehtud ja

seadusjõustunud kohtuotsusega kord juba õiguslik hinnang antud, on õigusrahu huvides teo

hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine keelatud isegi siis, kui varasem hinnang

3-14-53210

osutub õiguslikult valeks (E. Kergandberg. Kommentaarid §-le 23. Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2008).

34. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleb ne bis in idem põhimõtet arvestada

ka haldussanktsioonide kohaldamisel ning kedagi ei saa halduskorras korduvalt karistada ühe

ja sama teo eest ühe ja sama seadusesätte või üht ja sama sotsiaalset huvi (õigushüve)

kaitsvate seadusesätete alusel (23. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-1-04, p 18).

35. Ne bis in idem põhimõte ei tähenda mitte seda, et ühe karistatava teo toimepanemise eest

ei võiks isiku suhtes samaaegselt rakendada mitmeid eripalgelisi sanktsioonimeetmeid, vaid et

tema ühele teole ei anta korduvalt hinnangut. Kohtu hinnangul on vaidlusalusel juhtumil

andnud Viru Vangla kaebaja ühele teole korduva hinnangu.

36. 23. oktoobril 2014 on Viru Vangla määranud käskkirjaga kaebajale

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise ja samal kuupäeval on vastustaja tunnistanud

ka kaebajale antud loa, kasutada kambris televiisorit, kehtetuks. Seejuures on nii

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kui ka televiisori kasutamise loa kehtetuks

tunnistamise otsuse faktilised asjaolud samad: kinnipeetav hoidis enda juures kambris

mälukaarte ja mälukaardilugejat ning tema kambris oleval isiklikul televiisoril olid USB

avadele paigaldatud turvakleebised rikutud. Menetluse käigus selgus, et on tõenäoline, et

kinnipeetav kasutas mälukaarte enda televiisori USB avades (tl 22, 33p). Lisaks nähtub

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et vastustaja on karistuse valikul leidnud, et

karistusena pole mõtet kohaldada isikliku elektriseadme (milleks on ka televiisor) keelamist,

kuna see oleks liiga leebe karistus (tl 34).

37. Kohtu veendumust, et kaebajat on karistatud ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kaks

korda, süvendab veelgi vastustaja vastuses kaebusele märgitu, et kaebaja teleri kambris

kasutamise luba on sõltuvuses distsiplinaarasjast ja selle kehtivusest (tl 44). Samuti on Viru

Vangla vaideotsuses avaldanud seisukoha, et televiisori kasutusloa kehtetuks tunnistamise

otsuses tugineti eelkõige 23. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 6-3/1657-D tõendatud süülisele

rikkumisele, millest tulenevalt puudus vanglal veendumus, et televiisorit kasutades suudab

isik edaspidi täita õigusaktidega temale pandud kohustusi (tl 30p). Sisuliselt sama seiskohta

on vangla väljendanud ka kaebaja selgitustaotlusele vastates (tl 24).

38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529-

2 on vastuolus VangS § 63 lg 3 teise lausega, kuna sama distsipliinirikkumise eest on

kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust. Kuna 23. oktoobri 2014. a otsus nr 6-9/23529-2 on

õigusvastane topeltkaristamise keelu rikkumise tõttu, ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas

selle otsuse andmisel rikuti ka ärakuulamisõigust.

III

39. Kohus rahuldab G. Shcherbakovi kaebuse Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-

9/23529-2 tühistamiseks ja jätab rahuldamata kaebuse Viru Vangla 23. oktoobri 2014. a

käskkirja nr 6-3/1657-D tühistamiseks.

40. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb

3-14-53210

menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud

riigilõivu (tl 16, 47).

41. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud on käesolevas asjas menetluskulud

15 euro ulatuses. Kaebus on rahuldatud 50% ulatuses, seetõttu tuleb Viru Vanglalt

G. Shcherbakovi kasuks välja mõista menetluskulud 7 eurot 50 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik