2-13-18712/66 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. septembril 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku

kaudu

Tsiviilasja number

2-13-18712

Tsiviilasi

XXXhagi BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu)

vastu 3677,30 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3677,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja adv. Andrei Matvejev

Kostja: BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali kaudu,

registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, 11415

Tallinn), lepinguline esindaja Andrus XXX

Istungi toimumise aeg

9.september 2015

Resolutsioon

Jätta XXXhagi BTA Insurance Company SE (Eesti filiaali

kaudu) vastu 3677,30 euro väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXXkanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse ja nõude täpsustuse avalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel kindlustusleping hoone

ja koduse vara kindlustamiseks aadressil XXX, Tallinn. Kindlustatud riskid on tulekahju, vedeliku

või auru leke, loodusõnnetus, kolmandate isikute seadusevastane tegevus.

2. Tulles 16.11.2011 koju, avastas hageja, et kindlustatud korterisse on hageja äraoleku ajal, s.o

07.11.2011 kella 14.00 - 16.11.2011 kella 15.00 vahel, toimunud sissetungimine magamistoa akna

lõhkumise teel ning varastatud on kindlustusvõtjale kuulunud esemeid. Antud juhtumi kohta

algatati ka kriminaalmenetlus nr 11230116417.

3. 27.04.2012 otsusega keeldus kostja hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna

kriminaalmenetlus lõpetati tõendite puudumise tõttu. Hageja leiab, et kostja keeldus

põhjendamatult kahju hüvitamast. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja

kahjuhüvitise 4094 eurot, leppetrahvi summas 409,40 eurot, viivise summas 425,78 eurot ning

tulevikus sissenõutava viivise 0,02% päevas kuni põhikohustuse täitmiseni.

4. Nõude täpsustamise ja uue viivise arvestuse avalduses märkis hageja, et tema põhinõudeks

kostja vastu on 3403,00 eurot, mis kooskõlas lepingu tingimustega koosneb: 1598,00 eurot riided

ja jalanõud (sh karusnahk), prillid, käekellad; 600,00 eurot elektroonika; 250,00 eurot

arvutitehnika; 955,00 eurot muud seadmed. Lepingu järgi tuleb eelpool märgitud summast maha

arvata 60,00 omavastutust, seega kuulub hüvitamisele ning on hageja põhinõudeks kostja vastu

3343,00 eurot.

5. Kostja on olnud hagi esitamise päevaks 22.04.2013 viivituses kohustuse täitmisega 520 päeva

(18.11.2011-22.04.2013). Seega moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 1 738,36 eurot (3343

x0,1% *520). Kooskõlas lepingu tingimuste punktiga 9.11 on viiviste summaks 334,30 eurot, mis

on hageja nõue kostja vastu viiviste osas.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, kuna varguse toimumine ei ole tõendatud. Korterisse sissetungimine

akna lõhkumise teel on välistatud, kuna aknamehhanismi ei ole võimalik eemaldada kinniselt

aknalt väljapoolt. Samuti ei ole usutav, et mööda siledat majaseina suudeti ronida teisele korrusele

ja avada aken väljapoolt.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja

kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi

tõttu tekkinud kahju.

8. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 12.09.2011 hoone ja vara kindlustamise leping korteri

ja koduse vara kindlustamiseks aadressil XXX, Tallinn; et kindlustatud riskideks olid tulekahju,

vedeliku või auru leke, loodusõnnetus, kolmandate isikute seadusvastane tegevus; et Politsei- ja

Piirivalveamet alustas 16.11.2011 kriminaalmenetlust nr 11230116417 selle kohta, et

ajavahemikus 07.11.2011 kuni 16.11.2011 tungiti akna lõhkumise teel Tallinnas, XXX korterisse,

kust varastati hagejale kuulunud esemeid; et 30.03.2012 lõpetati kriminaalasja menetlus tõendite

puudumise tõttu.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga.

10. Eluaseme- ja koduvarakindlustuse tingimuste nr 3D-1 p 3.5b kohaselt on vargus koos

sissemurdmisega varjatud või avalik koduvara või hoone konstruktsiooni osade vargus, kui see on

toime pandud kolmandate isikute poolt suletud ruumidesse õigusvastasel tungimisel vaieldamatute

sissemurdmise tunnustega – ruumidesse vaba sissepääsu takistamiseks paigutatud tõkete

lõhkumise, mehaanilise kahjustamise või lukkude lahtimuukimise teel (I kd lk 5-9).

11. Hagiavalduse kohaselt tungiti hageja korterisse sisse magamistoa akna lõhkumise teel. Hageja

on 24.11.2011 kahjuteates ja seletuskirjas avaldanud, et koju saabudes oli toa aken avatud. Aknal

vigastused puudusid, mehhanism oli eemaldatud. Ukselukul vigastuse jälgi ei olnud (I kd lk 35-

37).

12. Põhja prefektuuri poolt 16.11.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli

vaatluse hetkel korteri välisuks suletud asendis, lukus, vigastusteta. Ukselukul visuaalsed

vigastused puuduvad. Magamistoa akna alumine õhuaken oli avatud asendis, vigastusteta.

Magamistoa aknast väljapoolt maapinnani on ca 5m (I kd lk 113-122).

13. Seega Põhja prefektuuri poolt 16.11.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll hageja

väiteid sissemurdmisest ei kinnita. Nimetatud protokollist ei nähtu, et aknalt oleksid aknahoidikud

(mehhanismid) eemaldatud. Ka politsei poolt tehtud fotodelt ei nähtu, et aknahoidikud oleksid

äravõetud (I kd lk 119 -120).

14. Asjas läbi viidud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiaktis nr 15E-TR0003 27.05.2015

on ekspert andnud arvamuse, et hageja korteris XXX Tallinnas teostatud korteri magamistoa akna

vaatlusel ei tuvastatud aknal kõrvaliste esemete poolt jäetud jälgi, mis viitaksid akna väljastpoolt

avamisele või selle katsele. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei tuvastatud akna välimisel küljel

mehhanisme (link, lukk vms), mille abil oleks võimalik akent väljastpoolt avada.

Eksperdiarvamuses tuvastati, et akent saab avada ainult seestpoolt ning et akent ei ole võimalik

avada väljastpoolt (II kd lk 197-199).

15. Kohtus tunnistajana üle kuulatud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivkriminalisti Jüri

Teiste ütlustest nähtuvalt ta 2012. aastal hageja korteris toimunud sündmust enam ei mäleta.

Tunnistaja arvates on võimalik plastikakent avada jälgi jätmata, kui aken on tuulutusasendis (II kd

lk 213).

14. Eelpool nimetatud tõenditega on vastuolus kostja poolt 24.11.2011 hageja korteris tehtud

fotod, millelt nähtub, et magamistoa aken on avatud ja aknahoidikud asuvad avatud akna klaasi

peal (I kd lk 38, 39). Kuna politsei poolt 16.11.2011 läbi viidud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja

selle juurde kuuluvate fotode kohaselt oli aken vigastusteta, siis saab kohus kostja tehtud fotodest

järeldada, et aknahoidikud olid eemaldatud ja aknale asetatud pärast politsei poolt

vaatlusprotokolli koostamist. Järelikult on antud asjas püütud luua kunstlikult tõendeid selle kohta,

justkui oleks toimunud korterisse sissemurdmine aknahoidikute eemaldamise st, akna lõhkumise

teel.

15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema korterisse

oleks sissemurtud akna lõhkumise teel. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole võimalik akent

väljastpoolt avada ja korteri magamistoa akna vaatlusel ei tuvastatud aknal kõrvaliste esemete

poolt jäetud jälgi, mis viitaksid akna väljastpoolt avamisele või selle katsele. Tunnistaja XXX

ütluste kohaselt võib akent avada jälgi jätmata, kui see on tuulutusasendis. Magamistoa akna fotod

(I kd lk 38-39) on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mille kohaselt puuduvad samal aknal

sissemurdmisjäljed ning akent ei saa avada väljastpoolt, mistõttu ei ole need usutavad ega piisavad

hagi rahuldamiseks. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et korterisse oleks sissemurtud ukse kaudu.

Asjaolu, et fotodelt (I kd lk 117-118, 120-121) nähtuvalt olid asjad korteris segamini, ei tõenda

korterisse sissemurdmise ega varguse fakti.

16. Korterisse sissemurdmist ja varguse toimepanemist ei tõenda fakt, et politsei algatas sündmuse

kohta kriminaalmenetluse. Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas 30.03.2012 määrusega kriminaalasja

menetluse, kuna olemasolevate materjalide alusel ei olnud võimalik eeluurimist jätkata tõendite

puudumise tõttu. Sissemurdmise tõendamiseks ei ole piisavad ka kriminaalasja menetlemisel

korterist avastatud jäljed. Kuigi sündmuskohalt koguti naha papillaarkurrustiku jäljefragmendid ja

DNA-proov, siis läbiviidud ekspertiisidega ei olnud võimalik jäljed jätnud isikut identifitseerida

(I kd lk 132 ja 135). Anonüümse papillaarkurrustiku jäljefragmendi ja DNA leidmine ei anna

kohtule alust järeldada, et jäljed kuuluvad väidetava kuriteo toimepannud isikutele.

17. Ülaltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata,

mistõttu puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

20. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

21. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-147-14 seisukohale, et

tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1.jaanuari 2015, ilma et

selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud

menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate

dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Eelnevast

tulenevalt tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/