1-15-7020/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2015.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Liis Landsmann

Prokurör Arika Almann

Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: P.U

ik XXX, eluvõi asukoht ja aadress: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus:

põhiharidus, emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX OÜ; kriminaalkorras 2 korral karistatud, viimati Harju Maakohtu 15.06.2011.a otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega

120 päevamäära ulatuses, so 384 eurot, karistusregistri andmetel karistus täidetud 23.09.2013; kehtivaid väärteokaristusi 4. Tõkendit ei ole kohaldatud.

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada ja karistada teda vangistusega 8 P.U KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (kaheksa) kuud.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 8 kuu pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Kriminaalasi nr. 1-15-7020

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.U käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Määrata P.U üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 29.09.2015.a.

Süüdistatava P.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid:

- CD-plaat kõnesalvestisega ja DVD plaat menetlustoimingu salvestisega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, jätta kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista P.U-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 585 eurot;

- kaitsjatasu summas 48 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse

12 (kaheteistkümne) kuu

jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99915700068176

ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-15-7020, P.U ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

P.U süüdistatakse selles, et tema, omades kustumata karistust KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kasutas 02.07.2015 kella 23:30 paiku Tallinnas, Paljassaare rannas füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX(XXX) suhtes – lõi kannatanule ühe korra rusikaga otsmiku piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena paistetuse ja hematoomi paremale otsmiku piirkonda. Seega P.U pani toime kehalise väärkohtlemise lähivõi sõltuvussuhtes ning korduvalt, s.o. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule on põhjustatud füüsilist valu, tervisekahjustusi ja moraalset kahju. Kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud.

P.U, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.U karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 74 jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 1-aasta ja 6-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava P.U süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et P.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas on asitõenditeks KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes CD-plaat kõnesalvestisega ja DVD- plaat menetlustoimingu salvestisega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures ning need tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde.

Samuti kuuluvad P.U-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 48 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, so 585 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik