2-15-114462/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-114462

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-114462

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Paul Rhett Puki (Pukk) vastu

246 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

346 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS MiniCredit (rk 11551909; asukoht Viru väljak 2,

10111 Tallinn), lepinguline esindaja Ingrid Nook, e-post

ingrid@minicredit.ee;

kostja Paul Rhett Pukk (ik 38612210059; elukoht XXXX)

Menetluse liik

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS MiniCredit hagi Paul Rhett Puki vastu osaliselt.

2. Välja mõista Paul Rhett Pukilt AS MiniCredit kasuks 125 (ükssada kakskümmend viis)

eurot ja 57 senti, millest 100 eurot on põhinõue, 0,08 eurot intress ja 25,49 eurot viivis

28.08.2015 seisuga.

3. Välja mõista Paul Rhett Pukilt AS MiniCredit kasuks viivis protsendina põhinõudelt

100 eurot alates 29.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte enam kui 74 (seitsekümmend neli) eurot ja 51 senti.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 51% ulatuses Paul Rhett Puki ja 49% ulatuses AS MiniCredit

kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-114462 AS MiniCredit menetluskulude rahaliseks

suuruseks 75 (seitsekümmend viis) eurot (riigilõiv).

3. Välja mõista Paul Rhett Pukilt AS MiniCredit kasuks menetluskulu 38 (kolmkümmend

kaheksa) eurot ja 25 senti.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

2(3)

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu selgitused ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 alusel jätab kohus

lihtmenetluse asja menetlemisel kohtuotsusest välja kirjeldava osa, piirdudes üksnes õigusliku

põhjenduse märkimisega.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus

kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on

seaduse kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse

võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada

juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on

tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade

kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib

vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine

kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär

(lepingu sõlmimise ajal 17.06.2012 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste

kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et

mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 17.06.2012 interneti vahendusel esitatud

laenutaotluse (tl 25) alusel laenuna 100 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt

17.07.2012) intressiga 20 eurot (tl 28-35, 36), mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse

määraks 791% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 24,5 korda Eesti Panga

2012. aasta juunis avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra 32,25%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on

tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86

lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid

tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

mõista intress perioodi 17.06.2012 kuni 17.07.2012 eest 0,08 eurot (100 eurot × 1% ×

30 päeva / 365 päeva).

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 100 eurot välja mõista viivis perioodi

18.07.2012 kuni 31.12.2012 eest 3,66 eurot (100 eurot × 8% × 167 päeva / 365 päeva),

perioodi 01.01.2013 kuni 14.04.2013 eest 2,21 eurot (100 eurot × 7,75% × 104 päeva / 365

päeva), perioodi 15.04.2013 kuni 30.06.2013 eest 1,85 eurot (100 eurot × 8,75% × 77 päeva /

365 päeva), perioodi 01.07.2013 kuni 31.12.2013 eest 4,28 eurot (100 eurot × 8,5% ×

184 päeva / 365 päeva), perioodi 01.01.2014 kuni 30.06.2014 eest 4,09 eurot (100 eurot ×

3(3)

8,25% × 181 päeva / 365 päeva), perioodi 01.07.2014 kuni 31.12.2014 eest 4,11 eurot

(100 eurot × 8,15% × 184 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.01.2015 kuni 28.08.2015 eest

5,29 eurot (100 eurot × 8,05% × 240 päeva / 365 päeva), kokku seega 25,49 eurot (3,66 + 2,21

+ 1,85 + 4,28 + 4,09 + 4,11 + 5,29).

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 125,57 euro (100 eurot põhinõue, 0,08 eurot intress ja

25,49 eurot viivis 28.08.2015 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates

29.08.2015 viivised põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte enam kui 74,51 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~ 51% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses

hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

38,25 eurot (51% 75 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik