Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-15-6068/45 AI generated

2-15-6068/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-6068/45
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

JV esitas 20.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse EV vastu abielu lahutamise nõudes. 08.05.2015 kohtuotsusega lahutas Harju Maakohus poolte abielu ja rahuldas hageja taotluse taastada hageja abielueelne perekonnanimi.

Legislator headnote

AI generated

2-15-6068/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

Keywords

AI generated
change of name byname action for removal alibi trade name registered share
AI generated
2-14-58029/4
Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud 06.
2-14-3743/15
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 1 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Antud juhul on hageja hagiavalduses palunud, et tema perekonnanimeks peale lahutust jääks „XXX“. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg-le 1 abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama sätte teine lõige täpsustab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Vastavalt Tartu Perekonnaseisuameti poolt väljastatud abielutunnistusele nr XXX oli hageja perekonnanimeks enne abiellumist „XXX“. Lähtudes eeltoodust otsustab kohus täiendada käesolevas tsiviilasjas 25.03.2014.a tehtud kohtuotsuse resolutsiooni järgmiselt: „Taastada hageja XXX abielu-eelne perekonnanimi „XXX“.
2-22-6945/6
J V (V) esitas A V vastu hagi abielu lahutamise nõudes.
2-20-6643/14
V. esitas 07.05.2020.a Tartu maakohtu Võru kohtumajja hagiavalduse V. V. vastu abielu lahutamise nõudes. 08.05.2020.a. määrusega saatis Tartu Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Võru Perekonnaseisuametis xxx.a. Abielusuhted lõppesid 1995. aastal. Sellest ajast puudub M. V.l igasugune kontakt V. V.ga. Abielu lahutamisel soovib hageja jätta endale perekonnanime O.. Kostja V. V. tunnistas kirjalikus vastuses hagile, et poolte abielusuhted on lõppenud aastaid tagasi ja ta on nõus abielulahutusega.
2-06-13254/2
august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13254 Tsiviilasi I.P hagi D.P vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.P Kostja D.P Kohtuistungi toimumise aeg Lahutada D.P ja I.P abielu, mis on sõlmitud 12.01.2002.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 55.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm, Tiit Kollom Tsiviilasja number 2-15-6068 Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2015, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.05.2015 otsus

Tsiviilasi

Avalduse esitaja ja liik JV hagi EV vastu abielu lahutamise nõudes

JV avaldus hagist loobumiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): JV (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX/X-XX, XXXXXXX, e-post: XXX@XXX ), Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): EV (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX/X-XX XXXXXXX) Kohtuistungi aeg 25.09.2015

RESOLUTSIOON:

1. Võtta hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus JV hagis EV vastu abielu lahutamise nõudes.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vabastada hageja menetluskulude riigituludesse maksmise kohustusest.

4. Tühistada Harju Maakohtu 08.05.2015 otsus, millega: -rahuldati JV hagi EV vastu, -lahutati JV ja EV abielu, mis sõlmiti 10.10.2012 Tallinna Perekonnaseisuametis, -taastati JV abielueelne perekonnanimi D.

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

2(2) menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1. JV esitas 20.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse EV vastu abielu lahutamise nõudes.

2. 08.05.2015 kohtuotsusega lahutas Harju Maakohus poolte abielu ja rahuldas hageja taotluse taastada hageja abielueelne perekonnanimi.

3. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonakaebuse kohaselt ei soovi hageja abielu lahutamist. Hageja palub jätta temale perekonnanimeks V.

4. 25.09.2015 kohtuistungil loobus hageja hagist, kostja avaldas, et tal ei ole menetluskulude nõuet.

Määruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kostja avaldas, et tal menetluskulusid ei ole, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. 10.07.2015 määrusega rahuldas ringkonnakohus hageja taotluse anda talle menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja, lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades vaidluse olemust, leiab kolleegium, et hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse maksmise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Gaida Kivinurm Tiit Kollom