3-15-1511/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1511

Haldusasi

K.V.i kaebus Sisekaitseakadeemia magistritöö eelkaitsmise

komisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 ja

09.06.2015 vaideotsuse nr 6.1-6/120 tühistamiseks ning vas-

tustaja kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö „Distsip-

linaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele

Menetlusosalised

Kaebaja – K.V.

Vastustaja – Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Sirje Asu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.V. asus 2012. aasta septembris õppima Sisekaitseakadeemia (edaspidi ka SKA) Sisejul-

geoleku Instituudi magistriõppesse ning täitis 2014. aprilliks õppekava 90 ainepunkti ulatuses täie-

likult. 09.04.2014 esitas K.V. magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ eelkaits-

miseks. 21.04.2014 toimunud eelkaitsmisel otsustas Sisekaitseakadeemia magistritööde eelkaits-

misekomisjon lubada K.V.i magistritöö edasi kaitsmisele tingimustega. 04.05.2014 esitas K.V.

täiendatud magistritöö eelkaitsmise komisjonile ülevaatamiseks.

2. Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjon otsustas 09.05.2014 mitte lubada K.V.i

magistritööd „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele järgmiste põhjendustega:

„Töö on oluline antud valdkonnas, kuid vajab veel korralikult läbi töötamist, kuna sisaldab kriitilist

viga. Eelkaitsmise tulemusena oli esitatud tingimus: analüüsi osa vaja viia vastavusse magistritöö

nõuetega. Magistritöö hindamiskriteeriumite miinimumtase sätestab: „Töö tulemused on esitatud

arusaadavalt. Töös sisalduv analüüs on vastavuses töö eesmärgi ja uurimisprobleemiga ning asja-

kohaste uurimismeetodite kasutamise tulemusena on saavutatud osaliselt eesmärk, on jõutud jä-

reldusteni“. Esitatud tingimus ei ole täidetud. Esitatud töös on kvantitatiivses andmeanalüüsis põ-

himõttelised vead – näiteks Hii-ruut test ei ole töös adekvaatselt käsitletud. Hii-ruut statistik ei saa

olla negatiivne ning seda ei tõlgendata kui korrelatsioonikoefitsienti selliselt, nagu töö autor on

2(10)

teinud. Näide lk 47: „Sellest tulenevalt võib öelda, et Hii-ruudu väärtused on statistiliselt olulised

(p= -6,0124 ehk siis p<0,05), millest võib järeldada seose olemasolu tunnuste vahel, kuid nega-

tiivse kordaja puhul on vastassuunaline seos, st ühe tunnuse väärtuste kasvades teise väärtused

kahanevad“. Komisjon märgib ka, et kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuringu tulemusi omavahel ei

ole seostatud.Palume töö analüüsiosa korrastada ning esitada töö kaitsmisele järgmisel kaitsmis-

korral (näiteks 2014/2015 õppeaasta talvisele kaitsmisele).“

3. 13.05.2014 esitas K.V. vaide Sisekaitseakadeemia eelkaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsusele.

Sisekaitseakadeemia eelkaitsmise komisjon jättis 16.05.2014 vaide otsusega nr 6.1-19/2143 rahul-

damata. K.V. esitas 19.05.2014 vaide Sisekaitseakadeemia prorektor Krista Haakile taotlusega tü-

histada 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus. 10.06.2014 jättis Sisekaitseakadeemia õppep-

rorektor vaide otsusega nr 6.1-19/2608 rahuldamata.

4. K.V. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komis-

joni 09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse ja õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse tühista-

miseks ning Sisekaitseakadeemia kohustamiseks lubama kaebajat magistritöö „Distsiplinaarme-

netlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega

Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse ja 16.05.2014

vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 ning

kohustas Sisekaitseakadeemiat otsustama uuesti kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamine.

5. K.V. korrigeeris Hii-ruut statistikut ja esitas uuesti magistritöö 8.04.2015. 21.04.2015 otsusega

nr 6.1-9/9 (I kd lk 141-143) lubati K.V.i magistritöö kaitsmisele tingimisi ning määrati täiendav

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, et otsustada selle järel, kas lubada magistritöö kaitsmisele või

mitte. Magistritöö vaadati uuesti täies ulatuses üle.

Lisaks esitati K.V.ile samas otsuses neljal leheküljel täpsustatud tingimusi, tähelepanekuid ja soo-

vitusi. Tööle tehti järgmised etteheited/ettepanekud:

-

töö teoreetilise käsitluse osas viia teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks;

-

kvantitatiivses analüüsis jagada gruppidesse, siis saab analüüsida seoseid;

-

andmeanalüüsis teha põhjalikumaks (nt gruppide võrdlus);

-

esitada eraldi kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, mis on hetkel läbisegi;

-

kvantitatiivses osas tuleb kasutada statistilist meetodit;

-

kvalitatiivses osas tuleb transkriptsioonid kodeerida ja esitada tulemused kategooriate

kaupa ning seostada teooriaga;

-

viia uurimisprobleemi esmärkm ülesanded ja küsimsued omavahel kooskõlla;

-

täiendada põhjalikult analüüsi osa;

-

esitada ettepanekud konkreetselt;

-

korrastada töö struktuur.

Otsus tehti K.V.ile teatavaks e-kirjaga 27.04.2015 kell 16.49.

6. 21.04.2014 toimunud magistritööde eelkaitsmisel hindas K.V.’i magistritööd Sisekaitseakadee-

mia õppeprorektori 21.04.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/76 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe

2013/2014. õppeaasta magistritööde eelkaitsmise komisjon, mille 21.04.2014 koosseisu kuulusid:

Raul Savimaa (esimees), Harry Lahtein (aseesimees), Shvea Järvet,

Tanel Järvet, Aare

Kasemets, Maiko Martsik, Priit Männik, Indrek Saar ja Külli Saluste. K.V.’i magistritöö teist-

kordseks hindamiseks 8.04.2015 kogunes 21.04.2015 Sisekaitseakadeemia õppeprorektori

14.04.2015 käskkirjaga nr 6.1-6/79 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe 2014/2015. õa magist-

ritööde eelkaitsmise komisjon koosseisus Raul Savimaa (esimees), Harry Lahtein (aseesimees),

Anne Valk,Shvea Järvet, Mairit Kratovitš, Priit Heinsoo, Aire Mill, Indrek Saar.

7. K.V. esitas magistritöö 4.05.2015 muutmata kujul koos põhjendustega, miks ta muudatusi sisse

ei viinud, leides, et kuue kalendripäeva jooksul ei oleks muudatuste sisseviimine olnud võimalik.

8.05.2015 otsusega nr 6.1-9/15 otsustas Sisekaitseakadeemia magistritöö eelkaitsmise komisjon

mitte lubada K.V.i magistritööd „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele.

Otsuse põhjendused olid järgmised:

3(10)

-

Töö teoreetilise käsitluse osas viia teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks

(MA programm (2013): töö teoreetiline käsitlus) – ei ole täidetud. Komisjoni hinnangul ei

ole töö teooria osasse teemakohaseid allikaid lisatud nii, et allikate arv oleks vastavuses

miinimumnõuetega.

-

Analüüsi osa vaja viia vastavusse magistritöö nõuetega – ei ole täidetud. Kvantitatiivses

analüüsis jagada gruppidesse, siis saab analüüsida seoseid; Andmeanalüüs teha põhjaliku-

maks (nt gruppidesse võrdlus);

-

Komisjoni hinnangul ei ole kvantitatiivset andmeanalüüsi korrastatud ja põhjalikumaks

muudetud.

-

Hetkel on läbisegi kvantitatiivne ja kvalitatiivne ning kumbki ei vasta nõuetele, esitada

eraldi – osaliselt täidetud. Komisjon märgib, et valimit on eraldi kirjeldatud 3.3 ja 3. 4

peatükkide alguses. Järelduste osas (lk 71) on endiselt esitletud uuringut, mida esialgselt

ei tutvustatud

-

Kvantitatiivses osas tuleb kasutada statistilist meetodit – ei ole täidetud. Komisjoni hin-

nangul ei ole kvantitatiivset andmeanalüüsi edasi arendatud. Näiteks võrdlused (nt lk 59)

on endiselt puudulikud ja ebakorrektsed.

-

Kvalitatiivses osas tuleb transkriptsioonid kodeerida ja esitada tulemused kategooriate

kaupa + seos teooriaga – ei ole täidetud.

-

Komisjoni hinnangul on formaalselt (lk 72-73) viited allikatele, kuid kuna teoreetilises osas

oli vähe kasutatud teadusallikaid, siis on need seosed kunstlikud ja ei loo sisulist ühendust

teooria ja empiirilise osa vahel. Endiselt on kasutatud õpikulaadseid allikaid (Virovere jt,

Üksvärav, Arumäe lk 72-73). Otsuses oli ka märgitud, et komisjon oli saanud ka magist-

randi kommentaari koos esitatud tööga, et edastas magistritöö muutmata kujul. Komisjon

märgib, et oodati siiski tingimuste kohaselt täiendatud tööd. Eelkaitsmiskomisjon ei sead-

nud 2015 aprillis uusi tingimusi vaid, soovides magistranti aidata, täpsustas 21.04.2014

esitatud tingimusi näidete ja põhjendustega. Seega on sisuliselt tegemist 2014. aastal esi-

tatud tingimustega. Komisjoni hinnangul ei ole tingimused esitatud töös endiselt täidetud.

8. 11.05.2015 esitas K.V. juhindudes SKA õppekorralduse eeskirja (edaspidi ÕKE) alapeatüki

7.1.2 punktist 344 komisjoni esimehele kirjaliku taotluse vaidlustada 8.05.2015 otsus magistritöö

mitte kaitsmisele lubamises. 20.05.2015 teatas komisjon kaebajale, et komisjoniliikmed vaatasid

magistritöö ja eelkaitsmiskomisjoni 8.05.2015 otsuse veelkord läbi ja leidsid, et eelkaitsmiskomis-

joni poolt täpsustatud tingimused ei ole täidetud (magistritöö kaitsmise komisjoni 21.04.2015 pro-

tokoll nr 6.1-9/9 lisa 5).

9. 26.05.2015 esitas kaebaja vastavalt ÕKE alapeatüki 7.1.2 punktile 345 õppeprorektorile vaide.

09.06.2015 edastati K.V.ile õppeprorektori vaideotsus 9.06.2015 nr 6.1- 6/120, millega jäeti vaie

rahuldamata.

10. 11.06.2015 esitas K.V. kaebuse Tallinna Halduskohtule Sisekaitseakadeemia magistritöö eel-

kaitsmise komisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 ja 09.06.2015 vaideotsuse nr 6.1-

6/120 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö „Distsiplinaarme-

netlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

11. Kaebaja taotleb seda, et kohus kohustaks vastustajat lubama tema esitatud magistritööd kaits-

misele. Kaebaja leiab, et talle ei saa heita 08.05.2015 otsusega ette selliseid magistritöös esinevaid

vigu, mis olid olemas ka magistritöö eelkaitsmisel 2014. aastal, kuid mida magistritöö kaitsmise

komisjon siis puudustena välja ei toonud. Kaebaja esitas oma töö juba eelmisel aastal ning võrrel-

des eelmise aastaga muudeti töös vaid Hii-ruudut statistikuga seonduv. Siis peeti Hii-ruut statisti-

kuga seonduvat veaks, mille tõttu töö ei vastanud miinimumnõuetele. Muid vigu, mis viitaksid

miinimumnõuete mittetäitmisele, ei toodud välja 2014. aastal ja seda kinnitas SKA oma

16.05.2015 vaideotsuses: Komisjoni täiendav märkus selle kohta, et kvantitatiivne ja kvalitatiivse

uuringu tulemusi omavahel ei ole seostatud, puudutas sisulise võrdluse ja analüüsi osa. Tegemist

4(10)

ei ole kaitsmisele mittelubamise tingimusega või selle mittetäitmisega vaid täiendava märkusega.

Samuti kinnitas seda ka Tallinna Halduskohus 15.12.2014 kohtuotsuses. Kaebaja leiab, et ainult

sel põhjusel, et Hii-ruut statistikus oli viga, ei olnud põhjendatud kogu töö uuesti läbivaatamine.

Kõrvutades 21.04.2014 ja 21.04.2015 otsuseid kaitsmisele lubamise kohta tingimustega olid 2014.

aastal enamus tingimusi täidetud või osaliselt täidetud, kuid 2015. aastal sama magistritöö läbi-

vaatamisel ei olnud täidetud. 21.04.2014 välja toodud tingimusi täitis kaebaja enda teadmiste ko-

haselt etteantud kuupäevaks 2014. aastal ning ei saanud tagasisidet, et lisaks Hii-ruudule esineks

veel vigu. Kuna ei ole tuvastatud 09.05.2014 otsuse ja 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning

õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 tühisust, saab kaebaja tugineda põhjenduste

esitamisel kehtetuks tunnistatud haldusaktidele ja nende lisadele, tõendamaks 2015. aastal välja

toodud puuduste põhjendamatust.

12. Kaebaja hinnangul on osa 08.05.2015 otsuse etteheiteid sellised, mis ei välista iseenesest tööle

positiivse hinde panemist ja mis 16.05.2015 vaideotsuse kohaselt ei olnud kaitsmisele mitteluba-

mise tingimusteks. Kaebaja hinnangul peaks eelkaitsmisel hindama kohustuslike nõuete täidetust,

sisulised vaidlused peaks lahendatama magistritöö kaitsmisel.

13. Kaebaja hinnangul ei ole 2014 aastal magistritöö esitamisega seoses tehtud otsused, mille ko-

hus 15.12.2014 tühistas, tühised algusest peale, kuna nende osas ei esitatud tühistamiskaebust ja

haldusakt kehtis kuni nende tühistamiseni vastavalt haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 61 lõi-

kele 2.

14. Kaebaja leiab, et SKA ei ole soovinud probleemi lahendada ning on ületanud vaiete läbivaata-

mise tähtaegu, samuti viivitanud põhjendamatult kaebajale 21.04.2015 komisjoni otsuse kättetoi-

metamisega, mistõttu jäi kaebajale vaid kuus kalendripäeva kaitsmisele lubamise tingimuste täit-

miseks, mis oli ebareaalne.

15. Kaebaja märgib, et 24.04.2015 ei ole Sisekaitseakadeemia poolt koostatud mitte ühtegi kaebaja

magistritööd puudutavat otsust ja on arusaamatu, millele vastustaja viitab. Protokollilise otsuse

kuupäevaks on 21.04.2015 (II kd lk 88) ja on arusaamatu, miks see otsus edastati kaebajale alles

27.04.2015 kell 16.49, mis jättis kaebajale paranduste sisseviimiseks aega vaid kuus kalendri-

päeva. Sellele, et midagi otsustati 24.04.2015, ei viita ükski tõend.

16. Eelkaitsmise komisjoni koosseis 2014 aastal koosnes järgmistest isikutest: R. Savimaa, H.

Lahtein, A. Kasemets, I. Saar, K. Saluste, M. Martsik, P. Männik, S. Järvet, T. Järvet. 2015. aastal

oli komisjoni koosseis järgmine: R. Savimaa, H. Lahtein, A. Valk , S. Järvet, M. Kratovitš, P.

Heinsoo, I. Saar, A. Mill. Lisaks oli 2015 aasta komisjoni liige A. Mill 2014 aasta eelkaitsmise

komisjoni 10.06.2014 vaideotsuse eksperthinnangu andjaks. Kuna 2015. aasta komisjoni koossei-

sust 8-st isikust 5 isikut (62,5% koosseisust) on otseselt seotud 2014.a otsuse, minu magistritöö

mitte kaitsmisele lubada, koostamisega ja osalenud ka vaidemenetluses, on alust kahelda nende

objektiivsuses. Tekib küsimus, kuidas saab 2015. aastal suures osas sama komisjoni poolt läbi

vaadatud sama magistritöö (parandatud ainult Hii-ruutu puudutav) olla nendest vigadest kubisev,

mis 2014. aasta komisjoni liikmete poolt vastupidiselt täidetud tingimusteks peeti.

17. Sisekaitseakadeemia on menetlenud kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamist ebaobjektiivselt,

mis väljendub järgmistes asjaoludes:

- 15.12.2014 kohtuotsust ei täidetud mõistliku aja jooksul, viidates korduvalt sellele, et mõistlik

aeg ongi lähtumine Sisekaitseakadeemia akadeemilisest kalendrist, mis ei võimaldagi varem, kui

4 kuu pärast kohtuotsuse jõustumist otsust täita.

- 16.01.2015 ja 21.01.2015 kaebaja poolt esitatud pöördumistele Sisekaitseakadeemiasse ei vas-

tatud ning 25.01.2015 telefonivestluses SKA juristi Sirje Asuga oli viimane äärmiselt ebaviisakas

ja teatas, et temal ei ole aega sellega tegeleda ja tegeleb sellega siis, kui tähtsad ülesanded saavad

tehtud ning ütles, et minu nn kaasusega keegi niikuinii enne kevadet ei tegele.

5(10)

- Kaebaja pöördus kahel korral (03.02.2015 ja 09.02.2015) e-kirjaga Sisekaitseakadeemia rektori

Lauri Taburi poole, kus palus aega tema vastuvõtule arutamaks antud magistritöö kaitsmise või-

malust. Lauri Tabur vastas antud palvetele 19.03.2015 ehk 46 päeva pärast tema poole pöördumist

ning põhjendas vastuse viibimist muude toimetuste tegemisega. 25.03.2015 kohtumisel rektor

Lauri Taburiga teatas viimane üleolevalt et „keegi ei hakka Teie pärast mingit komisjoni erand-

korras looma, tulete kaitsmisele akadeemilise kalendri järgi juunis ning Siseministeeriumil meile

mingeid ettekirjutusi õigus teha ei ole“.

- 08.04.2015 esitas kaebaja, arvestades Sisekaitseakadeemia akadeemilist kalendrit, magistritöö

SKA Sisejulgeoleku instituudi referendi Diana Lüütsepp´a emailile. 20.04.2015 saatis Sirje Asu

teatise, et 21.04.2015 vaadatakse tema magistritöö eelkaitsmise komisjoni poolt läbi. 20.04.2015

helistas Instituudi referent Külli Saluste ja soovis teada, kas kaebaja soovib 21.4.2015 magistritöö

läbivaatamise arutelul osaleda. Kaebaja osaleda ei soovinud. 22.04.2015 uuris kaebaja Sirje Asult

e-kirjaga, millal saab ta kätte eelkaitsmiskomisjoni otsuse. Kuna Sirje Asu tema e-kirjale ei vasta-

nud, pöördus kaebaja 27.04.2015 e-kirjaga Sisejulgeoleku referendi Külli Saluste poole.

27.04.2015 õhtul edastas Sirje Asu e-kirja, mille manuses oli eelkaitsmise komisjoni otsus koos-

tamise kuupäevaga 21.04.2015, allkirjastamise kuupäevaga 27.04.2015 ning kiri ise sisaldas Sirje

Asu poolset selgitust, kus ta tõi välja, et vastamine viibis, sest komisjon kogunes tegelikult alles

24.04.2015. Arvestades asjaolu, et komisjoni otsus sisaldas neli ja pool lehekülge tingimusi, mida

magistritöö kaitsmisele pääsemiseks täitma oleks pidanud, oli paranduste läbiviimiseks väga olu-

line selleks ette nähtud aja pikkus. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et Sisekaitseakadeemia venitas

põhjendamatult otsuse teatavaks tegemist, et ette antud kuupäevaks ja kellaajaks, milleks oli

04.05.2015 kell 09.00, ei oleks olnud tal võimalik parandustega tööd esitada, kuna selleks jäi vaid

kuus kalendripäeva.

- Vesteldes 11.05.2015 eelkaitsmise komisjoni esimehe Raul Savimaaga telefoni teel avaldas ta

arvamust, et kaitsmisel ei pruugi kaebaja saada hinnet A või B. Kaebaja osundab, et kui ta ka saaks

oma töö eest hinded C, D või E, siis on need positiivsed sooritused ning võimaldavad magist-

riõpingute lõpetamist.

18. Kaebaja edastas 26.05.2015 õppeprorektorile e-maili teel vaide, mis lahendati alles 09.06.2015

vaideotsusega nr 6.1- 6/120, ületades lubatud 10-päevast menetlustähtaega.

19. Kaebaja leiab, et on teinud suheldes Sisekaitseakadeemiaga teinud kõik endast oleneva, et leida

kompromissi, lahendust ning lõpetada kool, kuid tema pingutused on jäänud ühepoolseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

20. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja märgib esmalt,

et eelkaitsmiskomisjon vaatas 8.04.2015 saadetud magistritöö läbi juhindudes magistritöö kaits-

mise komisjoni 24.04.2014 protokolli nr 6.1-9/10 juurde kuuluvast lisast nr 6 (I kd lk 157) ja Tal-

linna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest ning otsustas töö täies ulatuses läbi vaadata, kuna töösse

on lisatud võrreldes 24.04.2014 otsusega sellised arendused (Hii-ruut statistik).

21. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega Sisekaitseakadeemia magistritöö kaitsmise

komisjoni 09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori

10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 ning kohustas Sisekaitseakadeemiat otsustama uuesti

K.V.’i magistritöö kaitsmisele lubamine. Sellest tulenevalt on Sisekaitseakadeemia magistritöö

kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2143 ning õppeprorek-

tori 10.06.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2608 tühised haldusaktid ja vastavalt HMS § 63 lg 1 seega

kehtetud algusest peale ning nende põhjendustele enam tugineda ei saa.

22. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest jäi kehtima 21.04.2014 toimunud ning

24.04.2014 protokollilise otsusena 6.19-/10 vormistatud eelkaitsmiskomisjoni otsus koos otsuses

toodud tingimustega.

6(10)

23. Eelkaitsmiskomisjon otsustas teisipäeval 21.04.2015, et teisipäevase komisjoni liikmed kujun-

davad oma arvamuse K.V.’i magistritöö tingimustele vastavuse osas reedeks, 24.04.2015 ning ko-

misjon teeb siis otsuse. Kuna K.V.’i töö läbivaatajaks oli Sisekaitseakadeemia poolt määratud

21.04.2015 koosseis, tegi seesama koosseis ka otsuse. Nimetatud asjaoludest teavitati K.V.’it e-

posti vahendusel 07.05.2015.

24. 21.04.2014 toimunud magistritööde eelkaitsmisel ja 21.04.2015 toimunud magistritööde eel-

kaitsmisel hindasid K.V.’i magistritööd erinevad eelkaitsmiskomisjonide koosseisud, ning Sise-

kaitseakadeemial puudub teave ja seetõttu ka alus arvata, et komisjonid kollegiaalsete organitena

võiksid olla mingil viisil huvitatud asja lahendist. Komisjoni liikmed on määratud oma tööüle-

sannetest lähtuvalt ning nende puutumus K.V.’iga on Sisekaitseakadeemiale teada olevalt seotud

komisjoni liikmete tööülesannete täitmisega, komisjoni liikmed ei saa olla muul viisil isiklikult

huvitatud asja lahendist ja Sisekaitseakadeemia ei ole tuvastanud muid asjaolusid, mis tekitaksid

kahtlust komisjoniliikmete erapooletuses. Samuti ei ole K.V. nimetatud asjaolusid esitanud ka oma

vaides.

25. Eelkaitsmise kohustuslikkus tuleneb ÕKE punktidest 300. ja 301. 24.04.2015 otsuses on muu-

hulgas kehtestatud palju samu tingimusi. mis olid välja toodud eelkaitsmiskomisjoni 24.04.2014

protokollilises otsuses nr 6.19-/10, ning seega ka K.V.’ile teada juba nimetatud otsuse teatavaks

tegemisest alates. Eelkaitsmiskomisjon vaatas 08.04.2015 saadetud magistritöö läbi juhindudes

magistritöö eelkaitsmise komisjoni 24.04.2014 protokolli nr 6.1-9/10 juurde kuuluvast lisast nr 6.

Komisjon juhindus samuti Tallinna Halduskohtu otsusest (15.12.2014), põhjendusest nr 17 [Kuna

kohus kohustas Sisekaitseakadeemia magistritööde eelkaitsmiskomisjonil uuesti otsustada kae-

baja lõputöö kaitsmisele lubamine ning sellest tulenevalt viib eelkaitsmise komisjon uuesti läbi

haldusmenetluse, võib ta selle käigus anda magistrandile täiendava tähtaja tööst puuduste kõrval-

damiseks.] ning otsustas töö täies ulatuses läbi vaadata, kuna töösse on lisatud võrdluses

24.04.2014 otsusega sellised arendused (Hii-ruut statistik), mis tingis vajaduse töö täies ulatuses

täiendavalt läbi vaadata. Tingimisi kaitsmisele saanud magistritööd pidid olema nõutavalt täien-

datud ja saadetud 04.05.2015 kella 9:00. Magistritööde eelkaitsmiskomisjoni 24.04.2015 proto-

kolliline otsus nr 6.1.9-/9 on tehtud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

26. Magistritööde eelkaitsmiskomisjon otsustas oma 08.05.2015 protokollilises otsuses nr 6.1-9/15

(II kd lk 10) K.V.’i magistritööd kaitsmisele mitte lubada, kõik komisjoni poolt välja toodud puu-

dused ei olnud kõrvaldatud. Komisjon lähtus oma otsuse tegemisel ÕKE punktist 302.2. Nimeta-

tud punkt sätestab, et lõputöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon esimeses otsuses välja

toodud puuduste arvestamist teistkordselt esitatud töös. Kui üliõpilane ei ole likvideerinud tähta-

jaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd kaitsmisele. Seega on magist-

ritööde eelkaitsmiskomisjoni 08.05.2015 protokolliline otsus nr 6.1-9/15 samuti tehtud pädeva

haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

27. Magistritöö programm sätestab, et magistritöö edukaks kaitsmiseks peab üliõpilane olema saa-

vutanud magistritööga kõik õpiväljundid. Seega, kui jääb magistritööga saavutamata kas või üks

õpiväljund, ei ole üliõpilane läbinud eelkaitsmist positiivsele tulemusele. ÕKE punktide 300. ja

302.2 kohaselt eelneb lõputöö kaitsmisele eelkaitsmine ning kui üliõpilane ei ole likvideerinud

eelkaitsmisel tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd kaitsmisele.

28. HMS § 64 lg 2 ja ÕKE punktide 300. ja 302. kohaselt saab magistritööde eelkaitsmiskomisjoni

08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 tühistada vaid Sisekaitseakadeemia õppeprorektori

14.04.2015 käskkirjaga nr 6.1-6/79 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe 2014/2015. õa magist-

ritööde eelkaitsmise komisjon 21. aprilli 2015 koosseis. Sisekaitseakadeemia õppeprorektoril sel-

leks õiguslikud alused puuduvad.

7(10)

29. Kuna K.V. on esitanud kaebuse eelkaitsmiste komisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse nr

6.1-9/15 ja õppeprorektori 09.06.2015 vaideotsuse käskkirja nr 6.1-6/120 tühistamiseks ning lõ-

putööde kaitsmisele saab lubada ainult eelkaitsmiskomisjoni otsusega, siis puudub Sisekaitseaka-

deemia arvates K.V.’il õiguslik alus nõuda Sisekaitseakadeemia kohustamist kaebaja lubamiseks

magistritöö kaitsmisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus, hinnanud asjas esitatud väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ning vastastikkuses seo-

ses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

31. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on läbinud nõuetekohase kohtueelse menetluse,

kuna

vastustaja

õppekorralduse

eeskirja

(ÕKE)

punktid

ja

(http://www.sisekaitse.ee/public/SJ_magistriope/OKE_uus_augustist_.pdf) näevad ette kahe-

kordse vaidemenetluse. Seetõttu tuleb ka õppeprorektori 10.06.2014 kirja käsitleda ÕKE punkti

551 kohase vaideotsusena. Sellest vaideotsusest nähtub, et õppeprorektor on kokku kutsunud ko-

misjoni, kes on vaadanud vaide sisuliselt läbi ja kelle seisukoht on toodud prorektori vaide mitte-

rahuldamise otsuses. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 87 lg 2 p 1 sätestab, et vaideotsuse tühis-

tamist võib halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osali-

selt või täielikult rahuldamata.

32. Ehkki asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja ületas kaebaja vaiet lahendades menetlustäh-

taega, ei too vaidemenetluse tähtaegade rikkumine ja puudused vaideotsuses antud juhul kaasa

vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuna kohus hindab vastustaja magistritöö kaitsmise komisjoni

08.05.2015 otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kaebaja on kaebuses taotlenud vai-

deotsuste tühistamist koos vaidlustatud haldusaktiga ega ole märkinud, et vaideotsused rikuksid

iseseisvalt kaebaja õigusi. Seetõttu kuuluvad vaideotsused tühistamisele juhul, kui kohus tühistab

vaidemenetluse aluseks oleva haldusakti.

33. Kohus nõustub kaebajaga selles, et asjas ei nähtu, et vastustaja oleks andnud 24.04.2015 välja

kaebajat puudutavat haldusakti. Kohtule on esitatud 21.04.2015 kuupäevaga magistritöö kaitsmise

komisjoni protokolli nr 6.1-9/9 juurde kuuluv lisa nr 5, mille kohaselt komisjon lubas kaebaja

magistritöö kaitsmisele tingimisi.

34. Kaebaja on leidnud, et vastustaja on tegutsenud erapoolikult. Samas ei nähtu kohtule siin asjas

ühtegi põhjust, miks mõni asja otsustamisega seotud isik oleks pidanud olema isiklikult huvitatud

sellest, et K.V.i magistritöö ei pääse kaitsmisele. Seda, kas vastustaja on tegutsenud õiguspäraselt,

kontrollib kohus igas aspektis eraldi, ent erapoolikust, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuste õigus-

vastasuse, käesolevas asjas iseenesest tuvastatud ei ole.

35. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja sai 2015 aprillis esitatud magistritööd läbi vaa-

dates kontrollida vaid 21.04.2014 komisjoni otsuses toodud tingimuste täidetust. Komisjoni

21.04.2014 otsus oli kehtiv, seda ei olnud kohus tühistanud (I kd lk 157). Samas algas kaebaja

poolt magistritöö uue esitamisega aprillis 2015 uus haldusmenetlus, milles kaebaja taotleb tema

magistritöö kaitsmisele lubamist. Kuna töös oli 2014 aastaga võrreldes tehtud muudatusi, ei saa

heita SKA-le õiguslikult ette seda, et kogu magistritöö otsustati uuesti läbi vaadata ja ei lähtutud

vaid 21.04.2014 otsusest (otsuses märgitud tingimustest). Nagu kaebaja on osundanud, moodustati

2015. aastal uus komisjon, mis koosnes 62,5 % ulatuses uutest liikmetest. Juba sel põhjusel ei saa

nõuda, et uues koosseisus komisjon langetaks sama otsuse, mille eelmine komisjonikoosseis oli

21.04.2014 langetanud. 21.04.2014 komisjoni otsus oli küll siduv eelhaldusakt 9.05.2014 otsusele

(millega otsustati töö kaitsmisele mitte lubada ja mille kohus 15.12.2014 otsusega tühistas), ent

see ei olnud siduv vastustajale uuesti esitatud magistritöö läbivaatamiseks. ÕKE punkti 297.2 ko-

haselt määratakse tingimisi kaitsmisele lubamisel täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lõ-

putöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon puuduste kõrvaldamist ja nende likvideerimata

jätmisel ei lubata lõputööd kaitsmisele. Tallinna Halduskohus leidis ka 15.12.2014 otsuses, et kui

8(10)

lõputöö teistkordsel läbivaatamisel on uuendatud töösse lisandunud uus viga, mis välistaks ise-

seisvalt kaitsmisele lubamise, saab komisjon sellisele puudusele tugineda. Inimlikult mõistab ko-

hus kaebaja segadust, kuid esitades magistritöö parandatud versiooni käivitus uus haldusmenetlus,

kuna magistritöö esitamine oli HMS § 14 lg 1 kohaselt kaebaja taotlus talle magistrikraadi väljas-

tamiseks, mida SKA asus haldusorganina menetlema. Tegemist ei ole 2014. aastal esitatud ma-

gistritöö (kui taotluse) edasi menetlemisega, vahepeal on esitatud uus töö ja isegi kui seal ei tehtud

olulisi muudatusi, on SKA-l õigus see uuesti tervikuna läbi vaadata ja selle nõuetekohasuses sei-

sukoht võtta.

36. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kuivõrd 15.12.2014 kohtuotsusega tühistati Sisekaitsea-

kadeemia magistritöö kaitsmise komisjon 9.05.2014 otsus, mitte ei tuvastanud selle tühisust, siis

kehtis 9.05.2014 otsus kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning selle põhjendused olid vastustajale ka

8.05.2015 otsuse tegemisel siduvad. On tõsi, et kohus ei tuvastanud 15.12.2014 otsusega komis-

joni 9.05.2014 otsuse tühisust, vaid tühistas selle. Halduskohtu volitus haldusakt tühistada tuleneb

HKMS § 5 lõike 1 punktist 5. HKMS kommenteeritud väljaande kohaselt (lk 50-51) on tühista-

mine haldusakti kehtivuse kõrvaldamine algusest peale (ex tunc). Tühistamise korral loetakse fik-

tiivselt, et tühistatud haldusakt ei ole kunagi kehtinud. Tühisus on haldusakti automaatne kehtetus.

Sel juhul ei kehti haldusakt algusest peale, seda ei pea täitma ka juhul, kui kohus ei ole akti tühisust

tuvastanud. Tühisuse alused on HMS § 63 lõikest 2 tulenevalt ilmselged haldusakti puudused, mis

on kergesti äratuntavad: kui haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või adressaat, kui

see ei ole antud pädeva haldusorgani poolt või sunnib panema toime õigusrikkumise. Õigusvastane

haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik kuni selle tühistamiseni. Kui haldusakti tühistab hal-

dusorgan ise, võib ta teha seda nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt (HKMS § 65 lg 1). Edasiula-

tuvalt kehtetuks tunnistamisel loetakse, et haldusakt kehtis selle jõustumisest kehtetuks tunnista-

miseni, tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel loetakse, et haldusakti ei ole üldse eksisteerinud.

Seega puudus vastustajal õiguslik vajadus arvestada 9.05.2014 komisjoni otsuse põhjendustega.

37. Kohtupraktikas on selgitatud, et haridusasutustel on oma õppetöö kujundamisel ja hindamisel

lai kaalutlusruum. Riigikohus on 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-68-12 leidnud, et ülikoolide institut-

sionaalne autonoomia hõlmab eelkõige teadus- ja õpetustegevuse vabadust, samuti sisemist orga-

nisatsiooni, juhtimisstruktuuri, töökorraldust ja tingimuste seadmist õppetööks. Kohus leiab, et

rakenduskõrgkooli seaduse piires on ka vastustajal kaalutlusõigus kujundada sisemistele standar-

ditele tuginedes lõputöö kaitsmisele lubamise tingimused, mille kohtulik kontroll on piiratud. Vii-

datud Riigikohtu otsuses on ka selgitatud, et hindamisotsustuste iseärasusest tulenevalt võib eksa-

mitulemus olla vormistatud haldusaktile tavapärasest erineval moel. Sellistele otsustustele ei pea

laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Eksa-

mitulemuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka ülikooli enda poolt kehtestatud normidest

(nt õppekorralduseeskirjas sätestatust) ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest.

38. ÕKE punktid 300. ja 301. sätestavad, et lõputööde kaitsmisele eelneb eelkaitsmine, mille ees-

märgiks on hinnata töö nõuetele vastavust ja otsustada töö kaitsmisele lubamine ning eelkaitsmis-

komisjoni moodustab kolledži ettepanekul õppeprorektor, määrates komisjoni esimehe ja komis-

joni põhiliikmed. Kohtupraktikas on ka varem kontrollitud eelkaitsmiskomisjoni otsuste sisulist

õiguspärasust ja kaalutlusnõuete täitmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2011 otsus nr 3-09-

1581). Samas otsuses selgitas ringkonnakohus, et eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on

(võimaliku hilisema) rektori käskkirja suhtes eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes, mis tähen-

dab, et HMS § 52 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse selle otsuse suhtes haldusakti sätteid. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel keh-

tiva õiguse alusel ja ta on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vor-

minõuetele. ÕKE p-st 244 tulenevalt hindab eelkaitsmiskomisjon töö nõuetele vastavust ja otsus-

tab töö lubamise kaitsmisele. Eelkaitsmiskomisjon vormistab otsuse lõputöö kaitsmisele lubamise

kohta komisjoni protokollis, kusjuures kaitsmisele mittelubamist tuleb kirjalikult põhjendada.

Sama tingimus on vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud eeskirja punktis 297.3. Eeltoodust

9(10)

tulenevalt hindab kohus otsuse andmisel menetlus- ja vorminõuete täitmist ning kontrollib kaalut-

lusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS §

158 lg 3). Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest.

39. Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 SKA magistritööde kaitsmise 9.05.2014 otsuse põh-

jendustega, et otsus oli tehtud kaalutlusveaga. Otsuses sisalduv etteheide Hii-ruut testi väärkasu-

tuse kohta ei olnud kohtuotsuse kohaselt piisav, et magistritööd kaitsmisele mitte lubada, samas

muid põhjendusi, mis sisaldusid küll 2014 vaideotsustes ning mida esitati ka kohtule, vaidlustatud

9.05.2014 otsus ei sisaldanud. Erinevalt 9.05.2014 otsusest on 8.05.2015 otsuses toodud välja

mitmed sisulised põhjendused, miks magistritööd kaitsmisele lubada ei saa. Põhjendused on kirjas

käesoleva otsuse punktis 7 ja kohus ei hakka neid siinkohal üle kordama. Siduvaks eelhaldusaktiks

komisjoni 8.05.2015 otsuse suhtes oli komisjoni 21.04.2015 otsus kaitsmisele lubamise kohta tin-

gimisi, mis sisaldas kaitsmisele mittelubamise põhjenduse ning lisaks neli lehekülge täpsustatud

tingimusi ja tähelepanekuid. SKA ei ole korranud eelmise aasa viga ja on põhjendanud töös esi-

nevad puudused adekvaatselt ja arusaadavalt.

40. Kaebaja ei väida otseselt, et tema töö ei sisaldaks neid puudusi, mis komisjoni 21.04.2015

otsusega esile tõi, kuna kaebaja positsioon on, et ta pidi täitma vaid 21.04.2014 otsuses toodud

tingimused. 28.03.2014 käskkirjaga nr 46 kinnitatud magistritööde koostamise ja kaitsmise korra

punkti 32 kohaselt lähtub komisjon nii eelkaitsmisel kui lõppkaitsmisel magistritööle hinnangu

andmisel programmis kirjeldatud hindamiskriteeriumitest. Korra punkti 22 kohaselt peab magist-

ritöö vastama eelkaitsmisel hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele ning võib sisaldada märkusi

plaanitavate täienduste kohta.

41. Õiguskirjanduse kohaselt on kaalutlusveaks muuhulgas asjaolude ebaõige väärtustamine ehk

mõne asjaolu üle tähtsustamine või olulise asjaolu teisejärguliseks lugemine. Kohus saab sellisel

juhul sekkuda siis, kui väärtustamine on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või

vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgi, õiguse üldpõhimõtete või kohtupraktikaga. Komisjoni

08.05.2015 otsuses on välja toodud, et komisjoni hinnangul ei vasta töö mõne hindamiskriteeriumi

osas magistritöö programmis toodud miinimumnõuetele. 16.09.2013 kinnitatud magistritöö prog-

rammis nr 6.1-14/107 on välja toodud nõuded magistritööle ja hindamiskriteeriumites lähtutakse

allolevatest punktidest: teema aktuaalsuse põhjendamine, probleemipüstitus, magistritöö eesmärk,

uurimisküsimused, uurimisülesanded, magistritöö struktureerimine, töö teoreetiline käsitlus, em-

piirilise uuringu disain ja läbiviimine, vormistus, analüüs ja uurimistulemused. 8.05.2015 otsusest

nähtuvalt on magistritöö kaitsmiskomisjon leidnud, et töö analüüsi osa tuleb viia vastavusse ma-

gistritöö nõuetega (nõuded toodud kohtuotsuse p 5) ja teoreetilise käsitluse osas viia teadusallikate

arv nõuetele vastavaks. Vastustaja on adekvaatselt põhjendanud, milles puudused seisnesid ning

miks magistritööd kaitsmisele ei lubata, ning need puudused on kooskõlas ka 21.04.2015 otsuses

kui eelhaldusaktis väljatoodud puudustega. Kohus ei leia 8.06.2015 otsusest kaalutlusveaga, otsus

on piisavalt põhjendatud, haldusorgani kaalutlused on arusaadavad ja õiguspärased. Seetõttu puu-

dub 8.05.2015 komisjoni otsuse ning ühes sellega ka vaideotsuste tühistamiseks alus.

42. Ehkki see antud juhul ei toonud kaasa 21.04.2015 ja/või 8.05.2015 otsuste õigusvastasust, tõu-

setub kohtul siiski küsimus, miks tegi vastustaja kaebajale 21.04.2015 otsuse teatavaks alles

27.05.2015, jättes kaebajale aega kuus päeva paranduste sisseviimiseks. Kuivõrd 21.04.2015 ot-

susest tulenes kaebajale üsna mahukas magistritöö ümbertegemise vajadus, oleks pidanud vastava

otsuse tegema kaebajale teatavaks esimesel võimalusel, et suurendada tõenäosust, et kaebaja jõuab

enne magistritöö esitamist vastavad muudatused sisse viia. Kuivõrd ÕKE-s ega üheski teises õi-

gusaktis ei sisaldu sätteid selle kohta, milline ajavahemik tuleb magistrandile paranduste sissevii-

miseks jätta, ei ole vastustajale õiguslikult võimalik otsuse teatavakstegemisega viivitamist ette

heita. Samas ei ole Sisekaitseakadeemia siin käitunud parimal võimalikul moel. Selline tõdemus

siiski vaidlustatud haldusaktide tühistamist antud juhul kaasa ei too.

10(10)

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise nõuet, jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen

kohtunik