2-15-12748/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-12748

Tsiviilasi

XXXOÜ sundlõpetamine

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik I: XXXOÜ (registrikood XXX),

seaduslik esindaja (puudutatud isik II) juhatuse liige

XXX

Puudutatud isik III: XXXOÜ (registrikood XXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige XXXja prokurist XXX

Puudutatud isikud IV: XXX OÜ (registrikood XXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige XXXja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada XXXOÜ (registrikood XXX) ja algatada XXXOÜ likvideerimine.

2. Määrata XXXOÜ (registrikood XXX) likvideerijaks XXX(isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post XXX ja XXX).

3. Kohustada likvideerijat XXXteatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja XXXOÜ registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole

lõpetatud 22. septembriks 2016, siis tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused,

miks likvideerimist ei ole lõpule viidud; samuti edastada aruanne likvideerimise

käigu kohta iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast. Teadetes tuleb

viidata tsiviilasja numbrile.

4. Panna menetluskulud XXXOÜ kanda.

5. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule

XXXOÜ, st alates 22. septembrist 2015.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

2-15-12748

2 (3)

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

− lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama

võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

− esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate

kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

− koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta

aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja

seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul

ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

− koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga

lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

− avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate;

likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu

jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);

− rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest

teatamisest (ÄS § 214 lg 1);

− koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist

lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

− esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile

osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

− esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist,

kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse

kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi

ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja

tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses

(ÄS § 218 lg 1);

− andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule

usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

− Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu

sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja

nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete

täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta

aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid

nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist

vabastada (TsMS § 477²).

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond esitas 27. augustil 2015 tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 595 lg 2 p 5 ja äriseadustiku (ÄS)§ 60 ja 203 alusel kohtule dokumendid, et algatada

XXXOÜ (puudutatud isik I) menetlus äriseadustiku sundlõpetamise otsustamiseks, kuna

puudutatud isik I ei ole esitanud 2012. aasta ja 2013. aasta majandusaasta aruannet ning XXX

OÜ (puudutatud isik IV) esitas avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse algatamiseks

ja läbiviimiseks. Puudutatud isik IV esitas likvideerija kandidaadi kirjaliku nõusoleku ja

seisukoha kulude ja tasu osas. XXX kinnitas, et ta on nõus puudutatud isiku I sundlõpetamise

2-15-12748

3 (3)

korral täitma likvideerija ülesandeid ning kinnitas, et likvideerijana ei soovi tasu ja kulude

määramist ega hüvitamist. Kohtu määratud tähtaja jooksul puudutatud isikud avaldusele ei

vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, vaadanud läbi registripidaja avalduse ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete

tõenditega,

leiab,

et

puudutatud

isik I

tuleb

sundlõpetada

ja

tuleb

läbi

viia

likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Kohus otsustab juriidilise

isiku sundlõpetamise TsMS § 475 lg 1 p 12¹ alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab,

et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus.

3. Puudutatud isik I ei ole esitanud 2012. aasta ja 2013. aasta majandusaasta aruannet ning

XXX OÜ (puudutatud isik IV) esitas avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse

algatamiseks ja läbiviimiseks. Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 3 lõpetatakse osaühing

kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel. ÄS § 60 lg 1, 2 ja 4 sätestavad, et kui

osaühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul

esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise

hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt

kuus kuud. Kui äriühing ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud

majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis

takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda

äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema

likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega,

et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Kui

äriühingu võlausaldaja või äriühing sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest

alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja

äriühingu sundlõpetamise.

4. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimis-

menetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus

sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides sama seadustiku §-des

602–606 sätestatut. Puudutatud isiku IV juhatuse liige XXXon andnud nõusoleku likvideerijaks

määramiseks. Kohtu hinnangul on osaühingu juhatuse liige võimeline likvideerimist vajalikul

tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks juhatuse liikme Argo Laks. Kohus ei

nõua käesolevas asjas puudutatud isikutelt likvideerimiskulude ja tasu katteks ettemaksu.

Likvideerija kinnitab, et ta ei nõua puudutatud isiku I likvideerijaks määramisel korral

likvideerijakulusid ja tasu. Tulenevalt sellest ei ole võimalik likvideerijal võimalik hiljem

nõuda kohtule esitatud andmeid ületavas osas likvideerimiskulude ja tasu maksmist

likvideerivalt ühingule ega muudelt isikutelt (TsMS § 605 lg 2).

5. ÄS § 371 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 606 lg 1 järgi

kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle edastamisest juriidilisele isikule. Kohus edastab

määruse menetlusosalistele 22. septembril 2015. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel

puudutatud isiku I kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik