2-15-11256/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2015. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-11256

Tsiviilasi

E.T. hagi A.K. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: E.T.; isikukood XXXX; viibimiskoht XXXX.

•

Kostja: vandeadvokaat A.K.; isikukood XXXX;

advokaadibüroo XXXX; asukoht XXXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata E.T. hagi A.K. vastu kahju hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud E.T. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. E.T. esitas 28. juulil 2015. a Tartu Maakohtule hagi A.K. vastu kahju hüvitamiseks. Hagi

kohaselt soovib hageja kahju hüvitamist, kuna kostja poolt hageja nimel Riigikohtule

esitatud kassatsioonkaebus oli rajatud faktilistele, mitte õiguslikele asjaoludele. Sellest

tulenevalt

ei

võtnud

Riigikohus

hageja

kassatsioonkaebust

menetlusse.

Tartu

Ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti hagejale 15-aastane vanglakaristus, jõustus.

2. Tartu Maakohus jättis 4. septembri 2015. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, so hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhjendamiseks.

3. Hageja esitas 14. septembril 2015. a Tartu Maakohtule puuduste kõrvaldamisena avalduse.

Hageja leiab, et õiguslikele asjaoludele rajatud kassatsioonkaebus oleks olnud seadustest,

põhiseadusest ja Euroopa Inimõiguste Konventsioonist tulenevalt õigeksmõistev.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust.

5. TsMS § 338 lõigete 1 p 5 ja 6 järgi märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas

menetlusdokumendis, mh hagis, menetlusosalise esitatav taotlus ja taotlust põhjendavad

asjaolud. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud.

6. Asja materjalidest nähtub, et hageja soovib õigusteenuse osutamise käigus tekitatud kahju

hüvitamist hagejale riigi õigusabi korras määratud esindajalt. Hageja hagiga taotletav

eesmärk on seega hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu

rikkumisest hagejale tulenenud kahju eest hüvitise saamine.

7. Hageja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt

kahju hüvitamist, kui:

• kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav.

8. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause

järgi tõendama hageja. Hageja peab seega tõendama lepingu rikkumise, kahju tekkimise,

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgi, kahju ettenähtavuse ning põhjusliku seose

kahju ja lepingu rikkumise vahel. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks

VÕS § 103 lg 1 teise lausest tulenevalt tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kohus leiab,

et selleks, et hagi oleks õiguslikult perspektiivikas, peab hageja hagis välja tooma vähemalt

need kahju hüvitamise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille tõendamise kohustus

hagejal lasub.

9. Hageja ei ole, vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale, välja toonud asjaolusid,

millest nähtuks, et väidetav lepingu rikkumine ja hagejale tekkinud kahju oleksid

põhjuslikus seoses. Kohus selgitab, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda

conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema

sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust

toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja

väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta

saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse

ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt

Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18).

10. Hageja poolt kostjale etteheidetav rikkumine on hageja nimel Riigikohtule esitatud

kassatsioonkaebuses õiguslikele seisukohtadele tuginemata jätmine ning tuginemine üksnes

faktilistele asjaoludele. Kostjale etteheidetav rikkumise seisneb seega tegevusetuses.

Hagejale tekkinud kahju on talle kohtuotsusega mõistetud 15 aasta pikkune vanglakaristus.

Seega pidanuks hageja hagis välja tooma asjaolud, millest nähtuks, et juhul, kui kostja oleks

esitanud õiguslikult põhjendatud kassatsioonkaebuse, ei oleks tema suhtes tehtud

süüdimõistev otsus jõustunud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 362 kohaselt on

kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes

materiaalõiguse vale kohaldamine või menetlusõiguse oluline rikkumine, mis tinginuks

ringkonnakohtu otsuse tühistamise Riigikohtus, st millele kostja oleks pidanud esitatavas

kassatsioonkaebuses tuginema. Hageja tugineb üksnes süütuse presumptsioonile, st väidab,

et ringkonnakohtus ei olnud tema süü tõendatud. Seega tugineb ka hageja üksnes

ringkonnakohtu faktiliste asjaolude valele tuvastamisele. Eelnevast tulenevalt ei nähtu isegi

hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, et kostja väidetava kohustuste

rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel oleks põhjuslik seos. Seega tuleb hagi jätta

TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata.

11. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik