4-15-5697/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Indrek Saar

Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 31.august 2015.a. Rapla

31.august 2015.a. Väärteoasja number 4-15-6169 Väärteoasi

I.S-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Ave Lehe 26.juuni 2015.aasta otsusele I.S-i väärteoasjas Liiklusseaduse § 227 lg. 3 järgi. Kaebuse esitaja

Kaitsja

I.S , isikukood xxx, elukoht xxxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxxx k xxxxxxxx t.

Vandeadvokaat Indrek Sirk Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur

Rapla politseijaoskond asukoht S

avi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee, esindaja Aigi Baumeister

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja

156 lg. 1 ja lg. 1-1 RESOLUTSIOON

Jätta I.S-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Ave Lehe 26.juuni 2015.aasta otsusele Liiklusseaduse § 227 lg. 3 järgi rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada Riigikohtule kassatsiooni, mis tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on kassatsiooniõiguse kasutamisest teatanud, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka teistel kohtumenetluse pooltel olenemata ise kassatsiooniõiguse kasutamisest teatamisest.

Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks arvates kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Asjaolud

Kaevatava otsuse kohaselt juhtis I.S 27. mail 2015.a. kella 18.07 paiku Rapla maakonnas Rapla-Järvakandi-Kergu tee 22. kilomeetril sõiduautot Peugeot 508 registreerimismärgiga xxx xxx kiirusega 135 km/h, millega ületas sel teelõigul lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 45 km/h. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud I.S-i teo Liiklusseaduse §

227 lg. 3 ette nähtud väärteona, määranud põhikaristuseks rahatrahvi üheksakümmend seitse (97) trahviühikut s.o. kolmsada kaheksakümmend kaheksa (388) eurot ja võtnud Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena ära kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse.

I.S tunnistab väärteo toimepanemist. Kaebuse kohaselt juhtis I.S sel päeval oma igapäevasest autost suuremat ja vaiksemat autot ega tajunud seepärast kiirust täpselt. Vastu liikunud autot nähes vähendas ta kohe kiirust ja peatas auto rahulikult enne politseinikuni jõudmist. Tee oli sirge ja tühi. I.S mõistab karistuse vajalikkust eksimuse eest, kuid palub kohtul mitte ära võtta juhtimisõigust, kuna tema igapäevane töö on seotud auto juhtimisega ja ilma autota ei ole võimalik ka oma elukohast xxxxxxxx Tallinnas tööl käia. Pikaajalise töölt eemaloleku tõttu võib ta kaotada töökoha. Tööandja AS xxxx xxxx on esitanud I.S-i iseloomustuse, mille kohaselt on tööülesannete täitmise eelduseks juhiloa olemasolu ja I.S on väga vajalik töötaja. Juhtimisõiguse äravõtmise tõttu tuleks töösuhe ajutiselt peatada ja tööandja oleks siis väga raske olukorra ees. I.S on oma peres ainus töötav ja juhtimisõigust omav inimene. Tema ülalpidamisel on kaks õppivat last.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebusega ja on seisukohal, et otsus on põhjendatud. Töö ja sissetuleku kaotamise võimalus pidi teada olema juba tegu toime pannes.

Kohtu seisukoht

Kaebust ei saa lugeda põhjendatuks. Süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on I.S-i tegevuses tõendatud. Kiirusemõõte seadme kasutamise protokolli kohaselt oli

I.S-i poolt juhitud auto kiirus 45 km/h võrra kõrgem sellel teelõigul lubatud suurimast kiirusest. (t.l. 24-25) Kiiruse ületamise ulatust arvestades tuleb väärtegu lugeda toimepanduks KarS

§ 16 lg 2 mõttes kavatsetult. Küsimust süüd või õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest I.S-i tegevuses ei tõusetu.

Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda oma teo tunnistamise ja kahetsuse. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja peale kergendavate ning raskendavate asjaolude tuleb karistuse määra ja liigi valikul arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. I.S on sõidukiiruse ületamise eest karistatud ka 27. märtsil 2015.a. - Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 16 trahviühikut. Seega ei saa I.S-i süüd arutatava väärteo toimepanemisel pidada väikeseks ja lisakaristus on I.S-i poolt uute samasuguste väärtegude ärahoidmiseks ja õiguskorra kaitseks vajalik. Tööalased vajadused auto kasutamiseks ja mootorsõiduki juhtimise õiguse kaotamisega kaasneda võivad tagajärjed pidid olema menetlusalusele isikule teada ka enne väärteo toimepanemist. Need asjaolud ei vähenda süüd ega väärteoga kaasliiklejatele põhjustatud ohtu. Lisakaristus on määratud sanktsiooni alammääras ja seepärast ei ole kohtul võimalik seda ka kergendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik