4-15-7295/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7295 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi F.H kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.08.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,15,012177 Menetlusalune isik F.H , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht XXX OÜ Väärtegu LS § 227 lg 2 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses s.o 200.00 eurot Kaebuse esitaja taotlus Vähendada karistust

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.08.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,012177 ja teha uus otsus.

2. Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel mõista F.H-le karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses s.o 120.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 27.08.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord 4-15-7295

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Asjaolud ja menetluse käik

31.07.2015 koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Arvin Paju väärteoprotokolli nr 20150731233801 (väärteoasi nr 2302,15,012177). Protokollis märgitud rikkumise kirjelduse kohaselt F.H juhtis Harju maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla 42. km mootorsõidukit Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXX kiirusega 120 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Nimetatuga rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs poolt 27.08.2015 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,15,012177 karistati F.H LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 200.00 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes tühistada otsus karistuse määra osas selliselt, et kaebajale määratud rahatrahv oleks miinimummäära lähedal. Kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr ei vasta KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele ega väljakujunenud kohtupraktikale. Kaebajat ei ole varem väärteokorras karistatud. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on kaebaja isikut arvestades võimalik teda karistada ka leebema karistusega. Ületades lubatud sõidukiirust 26 km/h võrra ületas ta LS § 227 lg 2 sätestatud määra 5 km/h võrra. Tegemist on rikkumisega, mis jääb oluliselt alla keskmisest määrast. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvesse võtnud ka KarS § 57 lg 1 p 3 kohast puhtsüdamlikku kahetsust ja süü ülestunnistamist. Samuti palub ta karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse KarS § 57 lg 2 tulenevalt asjaolu, et teda ei ole varem väärteoja kriminaalkorras karistatud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei vasta süü suurusele. Kaebuse esitaja ei soovinud istungist osa võtta.

Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja oli nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on: asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Vaidlust ei ole selles, et F.H juhtis 31.07.2015 kell 16.06 Harju maakonnas Tallinn-

Pärnu-Ikla 42. km sõiduautot Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXX. Antud asjaolu kinnitab F.H ise ja nimetatu nähtub ka kiiruskaamera salvestuselt. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt F.H ületas sõidukiirust veoautost möödasõitu sooritades. Ta sai rikkumisest aru, tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult.

LaserCam 4 salvestuse andmete kohaselt 31.07.2015 kell 16.06 Tallinn-Pärnu-Ikla 42. km on mõõdetud Nissan registreerimismärgiga XXX maksimumkiiruseks 120 km/h. Seadme tüüp LaserCam4, seade LE0023, salvestuse ID 003828. Mõõtja Siim Tikerpuu. Tõestuspiltidelt ja salvestiselt nähtub, et 718,50 m mõõtjast on sõiduki Nissan registreerimismärgiga XXX kiirus 120km/h. V™S § 31 lg 1

1 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Seega on väärteomenetluses tõendiks salvestis ise, mida kohus uuris.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega - isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati F.H LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o 200.00 eurot. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna kahetsust.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Arvestades menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki kiirust, saab süüd LS § 227 lg 2 tähenduses lugeda pigem väikeseks. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.H puuduvad eelnevad väärteokaristused, mistõttu puudub alus arvata, et ta alluks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele halvasti.

Kohtu hinnangul vastab süü suurusele ning täidab karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise. Kohus tühistab määratud karistuse ja mõistab uueks karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut so 120.00 eurot.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik