4-15-4843/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedjuunil 2015 esitas kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur - Harju Maakohtule taotluse S.O-le määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt määras Lääne Prefektuur S.O-le väärteoasjas
Legislator headnote
AI generated4-15-4843/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a määrusega jäeti kohtuvälise menetleja taotlus S.O-le määratud rahatrahvi asendamiseks rahuldamata. s viitas KarS § 47 lg Maakohu -le 1 ja § tele 1 ja 2. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-15-4843
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
21. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-4843 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a , määrus millega jäeti
rahuldamata taotlus S.O-le kohtuvälise menetleja
(ik XXX) määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtuvälise menetleja valveameti Lääne Politseija Piiri
Prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Kristi Kostenok, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesolev määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENE
TLUSE KÄIK
1.
17. juunil 2015 esitas kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur -
Harju Maakohtule taotluse S.O-le määratud rahatrahvi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt määras Lääne Prefektuur S.O-le väärteoasjas
nr 2670,12,007561 rahatrahvi summas 36 eurot. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur tema suhtes täitemenetluse. 25. mail a teatas kohtutäitur 2015.
rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüdlasele on võimalik kohaldada üldkasulikku tööd.
2. Harju Maakohtu 25. augusti 2015. a määrusega jäeti kohtuvälise menetleja taotlus S.O-le määratud rahatrahvi asendamiseks rahuldamata. s viitas KarS § 47 lg Maakohu -le 1 ja § tele 1 ja 2. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
72 lg- Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale ar Maakohus järeldas estile.
sellest, et isikule saab kohaldada asenduskaristusena ühe päeva aresti, kui talle on määratud
4-15-4843
2(3)
karistuseks rahatrahv vähemalt 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. määratud tasumata Kuna S.O-le rahatrahv on kokku 9 trahviühikut, s.o 36 eurot, mis on vähem kui 10 trahviühikut, s.t vähem kui päev aresti, jättis maakohus kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata. Maakohus märkis, et kuigi KarS § 72 lg 2 kohaselt saaks isikule küll kohaldada üldkasulikku tööd, ei ole sellise asenduskaristuse liigi kohaldamine antud juhul otstarbekas. Maakohus arvestas, et üldkasulikku tööd võib süüdlasele määrata üksnes tema nõusolekul ning asja arutamiseks tuleb määrata kohtuistung. Isegi juhul, kui eeldada, et süüdlane annab nõusoleku üldkasulikuks tööks, ei ole välistatud selle täitmata jätmine või osaline täitmine (minimaalselt tuleb määrata 5 tundi üldkasulikku tööd), millele järgneks karistuse täitmisele pööramine, st aresti kohaldamine. ei ole aga trahviühiku asendamine arestiga võimalik ning karistuse täitmisele pööramisel ei oleks see ka proportsionaalne mõistetud rahatrahvi suurusega. Seda eriti juhul, kui üldkasulikku tööd täidetakse süüdlase poolt osaliselt, mis omakorda tooks kaasa küsitavuse, kuidas täita KarS § 69 lg-s , mille kohaselt
6 sätestatut alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Seega ei ole kohtuvälise menetleja taotlus S.O rahatrahvi asendamiseks põhjendatud.
3. Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud kohtuväline menetleja PPA Lääne
Prefektuuri teabebüroo peaspetsialist K. Kostenok, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning
S.O-le asenduskaristuse määramise menetluse jätkamist. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab kohus taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul, mis tagab isikule võimaluse olla ära kuulatud ning kohtuistungist osa võtta. Sellele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis nr 4-15-4620 ja 4- -
15 5861. Määruskaebuses märgitakse, et kohus ei saa eeldada, et süüdlane ei täida üldkasulikku tööd. KarS § 72 lg 2 teise lause kohaselt kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Seadusandja on ette näinud, et väiksemaid trahve, s.o trahve alla kümne trahviühiku on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Seega ei ole antud võimalust kohtule kaaluda, kas üldkasulikku tööd määrata, vaid süüdlasele on antud võimalus üldkasuliku töö tegemiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatu ei anna alust selle tühistamiseks.
5.
Määruskaebuse esitaja on viidanud väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele vastavalt
VTMS § 150 lg-le 2 ja -le 1 VTMS § 211 lg
, mille kohaselt lahendab maakohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Viidatud lõike teise lause kohaselt kutsutakse kohtusse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Isiku ärakuulamine on vajalik, selgitamaks välja, kas süüdlane on nõus ja valmis üldkasulikku tööd tegema. Samas sätestab VTMS § 211 lg 3, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga . või üldkasuliku tööga rahuldamata Sellest sättest ei nähtu kohustust süüdlane ära kuulata. Seega olukorras, kus kohus leiab juba asenduskaristuse kohaldamise taotlusega tutvudes, et asenduskaristuse kohaldamine ei ole võimalik, ei ole menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalik taotluse lahendamine suulises menetluses.
6. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab koh -s 69 us selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §
4-15-4843
3(3)
sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juhul, kui tasumata jääb rahatrahv kolmest kuni üheksa päevamäärani, ei saa asendusaresti kohaldada (KarS. Kommenteeri 5). Kuna S.O tud väljaanne. Juura 2015. § 72 komm.
karistatigi 9 päevamäära suuruse rahatrahviga, ei ole võimalik talle asenduskaristusena aresti kohaldada.
7. ele, Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata KarS § 72 lg 2 teise lause sõnastus ei ole 3 kuni 9 trahviühiku suuruseid rahatrahve võimalik asendada aresti ega üldkasuliku tööga, kuna see suurendaks isikule määratud karistuse raskust ning karistuse ärakandmata jätmisel ei oleks selle täitmisele pööramine sisuliselt võimalik. KarS § 72 lg 1 kohaselt asendatakse tasumata rahatrahv aresti või üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. KarS § 69 lg 1 teise lause -
kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega kuigi KarS § 72 lg 2 esimese lause kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti, vastaks S.O-le määratud 9 trahviühiku suurune rahatrahv asenduskaristuse määramisel 5 tunnile üldkasulikule tööle, mis KarS § 69 lg 1 kohaselt on sisuliselt võrdsustatav 5 päeva arestiga. Ringkonnakohtu hinnangul raskendab see lubamatult isikule esialgselt määratud karistust. Nõustuda tuleb maakohtuga selleski, et juhul, kui asendada isikule määratud 3 kuni 9 trahviühiku suurune rahatrahv 5 tunni üldkasuliku tööga ning peaksid ilmnema probleemid üldkasuliku töö tegemi (nt isik ei täida üldkasuliku töö tegemise sel kohustust), puudub võimalus pöörata kandmata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 viimase lause kohaselt arvestatakse alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud karistusega. KarS § 72 lg 3 kohaselt on rahatrahvi arestiga asendamise korral aresti alammäär üks päev. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et kui isik teeb talle asenduskaristusena määratud 5 üldkasuliku töö tundidest ära näiteks 1 tunni tööd, jääb selgusetuks, millises osas võiks kandmata karistus kuuluda täitmisele pööramisele. Samuti puudub seaduses regulatsioon, mis võimaldaks ärakandmata asenduskaristust teisendada tagasi rahatrahviks.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kohtuvälise menetleja taotluse S.O-le
määratud rahatrahvi suhtes
asenduskaristuse kohaldamiseks. J - - uhindudes VTMS § st 194 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt VTMS -
§ st 198 on määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.