4-15-6577/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.

septembril

2015

Tallinnas,

Liivalaia

kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-6577

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi

G.T väärteoasi liiklusseaduse (LS)

239 lg 1 p 1 järgi

Vaidlustatud otsus

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

20.07.2015.a. otsus väärteoasjas 2316,15,008551

Kaebuse esitaja

G.T,

isikukood: XXX;

elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: XXX

OÜ.

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S §-st 120 lg 1, § 132 p 2, § 133

ja § 134 ning KarS § 66 lg 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada G.T kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a. otsus väärteoasjas 2316,15,008551 ja teha uus otsus.

3. Süüdi tunnistada G.T LS § 33 lg 3 rikkumise eest ja karistada LS § 239 lg

1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. 60 eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 2 sätteid arvesse võttes tasuda kahes võrdses osas kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda väärteoasjas nr 2316,15,008551 tehtud 20.07.2015.a otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides viitenumbriks 10220155133142 ja selgitusse väärteoasja number (2316,15,008551).

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 21. septembrist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja asjaolud

1.1.Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a. otsusega väärteoasjas 2316,15,008551 karistati G.T selle eest, et 29.06.2015.a. kell 13:32, juhtides Tallinnas aadressil Ristiku 84 mootorsõidukit, ei olnud ta nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Karistuseks määrati Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

1.2.Harju Maakohtusse saabus G.T kaebus nimetatud otsuse

tühistamiseks, s.o. kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt: 1) tunnistas Kaebuse esitaja oma rikkumist ja kahetses seda, kuigi ta möönab, et tema seletus rikkumise asjaolude kohta, sh kirjalikult vormistatud kahetsus võisid jõuda kohtuvälise menetlejani liiga hilja, s.t. neid ei saanudki karistuse määramisel arvesse võtta; 2) avaldab arusaamatust, miks kohaldas kohtuväline menetleja just niisugust karistusmäära – miks mitte rohkem või vähem; 3) kirjeldab rikkumise asjaolusid (oli just sõitu alustanud, kiirus oli väike jne); 4) kaebuse täiendustes palub asi lahendada kirjalikus menetluses. 1.3.Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks; 3) selgitatakse rikkumise ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi; 4) viidatakse Riigikohtu lahenditele 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07 ja seeläbi põhjendatakse kohaldatud karistusmäära; samuti selgitatakse, et süü suurusele hinnangu andmisel lähtuti muuhulgas liiklusrikkumise taunitavusest ja võimalikest tagajärgedest.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kergendatakse menetlusaluse isiku olukorda, s.o. vähendatakse Kaebuse esitajale määratud rahatrahvi. 2.1.Väärteoasja materjalidest nähtuvalt:

1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;

2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, ja selle on toime pannud menetlusalune isik – need asjaolud on tõendatud eeskätt Kaebuse esitaja enese ütlustega (sh Kaebuses esitatud andmetega), aga ka tunnistaja Kristjan Jaaska ütlustega, millest nähtuvalt teostas ta 29.06.2015.a. liiklusjärelevalvet Tallinnas Ristiku tänaval ja nägi, et Kõrre tn suunas liikunud sõiduauto Volvo juht ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Väärteoprotokollile on Kaebuse esitaja alla kirjutanud ja märkinud selgituseks: „Unustasin“. Teisisõnu – teos ja selles, et teo pani toime Kaebuse esitaja, puudub vaidlus.;

3) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 33 lg 3 kohaselt peab sõidukis, millel on turvavööd, juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 33 lg 6 ette nähtud, kõnealuse rikkumise kontekstis õigusvastasust välistavad asjaolud, käesolevas asjas puuduvad. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja materjalidest nähtub, et Kaebuse esitaja võis väärteo toime panna ettevaatamatusest. Sellele vaatamata on täidetud subjektiivne teokoosseis. G.T-st ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4) karistuse määramisel ei ole kohtu hinnangul korrektselt arvesse võetud Riigikohtu 24.10.2011 otsuses nr 3-1-1-77-11 obligatoorses vormis sõnastatud reeglit, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (seejärel tuvastama süü suuruse ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr). LS § 239 lg 1 p 1 sanktsiooni keskmine määr on 25 trahviühikut. Raskendavaid asjaolusid väärteoasjas tuvastatud ei ole, kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta Kaebuse esitaja kahetsust.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-33-07 kohaselt peab puhtsüdamlik kahetsus olema kontrollitav ja nähtuma asja materjalidest. Kohus leiab, et käesoleval juhul väljendub puhtsüdamlik kahetsus kohtule esitatud kaebuses, millel on kohtu silmis samaväärne jõud kui kohtuvälises menetluses antud ütlustel. Puutuvalt Kaebuse esitaja eripreventiivse mõjutamise väljavaadetesse, ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest ega kirjalikust seisukohast, et oleks arvesse võetud Kaebuse esitajal varasemate (samalaadsete või ligilähedaste) karistuste puudumist.

Seega leiab kohus, et G.T-le 20.07.2015.a. otsusega määratud karistus on põhjendamatult range;

5) karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja;

6) kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust;

7) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel.

8) KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebuse esitaja on väitnud ja ka tõendanud, et tal puudub „momendil“ (s.o. 2015.aastal) sissetulek. See on kohtu hinnangul piisav alus, kohaldamaks KarS § 66 lg 2 sätteid ja määramaks rahatrahvi tasumine ositi, s.o. kahes võrdses osas.

2.2. Eelöeldust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja teeb uue otsuse, millega määrab G.T-le LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku, s.o. 60 euro ulatuses, mis tuleb tasuda ositi, kahes võrdses osas, kohtuotsuse resolutsioonis näidatud tingimustel.

Anne Rebane

Kohtunik