1-15-6598/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-6598

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.septembril 2015.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-6598 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.septembri 2015.a. kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

U.V (isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas apellatsioon menetluskulude osas )

RESOLUTSIOON

1. J

ätta Harju Maakohtu 01.septembri 2015.a otsus U.V menetluskulude väljamõistmises muutmata.

2. rahuldamata. Esitatud kaebus jätta

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 01.septembri 2015 U.V otsusega mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi KarS

199 lg 2 p 5, 9 ja teda karistati vangistusega 4 kuud. § järgi Samuti mõisteti U.V süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskei ing mõisteti liitkaristuseks 7 KarS § 65 lg 2 suurendati mat n kuud vangistust.

mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.04.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1 1673 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

18 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti

2 kuud vangistus 9 kuud 18

karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-05.06.2015, päeva. KarS § 68 lg 1 arvatati kanda jääb vangistus 9 kuud päeva. Karistusaja alguseks loeti U.V kinnipidamise aeg 17.06.2015.a. U.V-lt menetluskulud, s.o sundraha summas Sama otsusega mõisteti välja

585 eurot ja kaitsjat eurot. asu osutatud õigusabi eest 120 eurot, kokku summas 705

Kriminaalmenetluse kulud kuu jooksul igakuiselt k määrati tasumisele 12 ohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav U.V, kes soovib, et menetluskulud summas 705 eurot jäetakse Tema on 60% ulatuses töövõimetu ja sai ka pensioni, kuid praegu osaliselt riigi kanda. pensioni ei saa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS §

189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Vastavalt KrMS § 189 lgle 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. av U.V on vaidlustanud kokkuleppemenetluses tehtud otsust Süüdistat menetluskulude osas, U.V

mistõttu tuleb lahendada kaebus määruskaebemenetluses.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et antud kriminaalasjas kajastub menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 12 nähtub, . Kokkuleppest et süüdistatavale on selgitatud, et peab tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot (lk 155). Nii ka tema kaitsja on oma allkirjadega prokurör, süüdistatav kui

kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulud

e väljamõistmine.

Alates 29. märtsist 2015 jõustus uus KrMS § 245 lg 1 redaktsioon, millega muudeti varasemalt kehtinud redaktsiooni.

, et kokkuleppes peavad olema KrMS § 245 lg 1 varasem redaktsioon sätestas märgitud muuhulgas kuriteo asjaolud (p 7), kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus (p 8), karistuse liik ja määr (p 9), konfiskeerimisele kuuluv vara (p 10). Riigikohus on selgitanud, et kohtu pädevuses etluses sõlmitud kokkuleppe on kokkuleppemen kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3- 1-1-25-09, p 15). Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste osas (RKKKm nr 3-1-1-8-12, p 8).

KrMS § 245 lg 1 on täiendatud ning KrMS § 245 märgitakse uut redaktsiooni

lg 1 p 11 kohaselt

kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et - kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Kolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja.

Juhul kui prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p s 3 sätestatud lahend, - s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile krim . See inaaltoimiku tagastamise määrus aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg s 1 sätestatud - erisusi.

Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkuleppe, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele.

Samuti on prokurör istungil eraldi peatunud ka menetluskul üüdistatav on selgitanud udel. S kohtuistung ning il, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub kokkuleppega. Jääb kokkuleppe juurde palub kokkulepe kinnitada (lk 160). Maakohus on teinud süüdimõistva kohtuotsuse vastavalt kokkuleppes märgitule, mõistes välja ka kokkuleppes märgitud U.V-lt menetluskulud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu regulaarse sissetuleku puudumist ning võimalikke makseraskusid ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul U.V-le Maakohus on vastu tulles ka võimaldanud. toiminud kooskõlas kehtiva seaduse,

täpsemalt KrMS § 245 lg ga 1 ja § 248 lg 1 p

- -ga 5 ning U.V kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

4.Lähtudes eeltoodust KrMS § 337 lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju ning juhindudes

Maakohtu 01.septembri 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ning kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali Meelika Aava Ivi

Kesküla