2-14-60980/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-14-60980

Määruse tegemise aeg ja koht

18.september 2015, Pärnu

Tsiviilasi

M. A. hagi Eesti Vabariigi (Pärnu maavanema kaudu)

vastu sõiduki omandiõiguse tunnustamiseks ja sõiduki

oma valdusesse väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

2000 €

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, muudetud nõude menetlusse

võtmata jätmine ja edastamine pädevale kohtule, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx

xxxx x-xxx, xxxxx xxxxx, e-post: x), Hageja lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Indrek Sirk (AB Sirk ja

Saareväli OÜ, e-post: indrek@sirk.ee )

Kostja: Eesti Vabariik Pärnu maavanema kaudu

(asukoht Akadeemia tee 2, Pärnu 80088, e-post:

info@parnu.maavalitsus.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada seoses hageja loobumisega nõudest tsiviilasjas 2-14-60980 menetlus M. A. hagis

Eesti Vabariigi (Pärnu maavanema kaudu) vastu hageja omandiõiguse tunnustamiseks

konfiskeeritud sõidukile ja selle hagejale tagastamiseks.

2. Jätta maakohtu pädevuse puudumise tõttu menetlusse võtmata M. A. hagi Eesti Vabariigi

(Pärnu maavanema kaudu) vastu kahju 2000 € hüvitamiseks seoses M. A.le kuuluva sõiduki

enampakkumisel võõrandamisega konfiskeerimismenetluses. M. A.l on õigus esitada avalik-

õiguslikust suhtest tulenev kahju hüvitamise nõue Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale.

3. Menetluskulud jäävad M. A. kanda. Jätta menetluskulud M. A.lt välja mõistmata.

4. Tagastada M. A.le tema poolt 17.11.2014 ja 19.11.2014 maksetega Rahandusministeeriumi

kontole nr EE062200221059223099 tasutud riigilõiv kokku 275 € (kakksada seitsekümmend

viis eurot). Tagastatav riigilõiv kanda M. A. arvelduskontole nr EEx.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOALISTE SEISUKOHAD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on M. A. 18.11.2014 esitatud hagi Eesti Vabariigi (Pärnu

maavanema kaudu) vastu sõiduki omandiõiguse tunnustamiseks ja sõiduki oma valdusesse

väljanõudmiseks. 21.11.2014 kohus võttis hagi menetlusse ja tegi määruse hagi tagamise kohta,

2-14-60980

2(5)

keelates kostjal hageja nimele registreeritud ja kostja valduses oleva sõiduki V. Xxxxxxxxxx’i

käsutamise, sh müümise või muul viisil võõrandamise ja kolmandale isikule üleandmise kuni

tsiviilasjas 2-14-60980 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

2. 02.12.2014 Pärnu maavanem esitas määruskaebuse Pärnu Maakohtu 21.11.2014 hagi tagamise

määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt Pärnu Maakohus 08.08.2014 kirjaga

edastas Maavalitsusele täitmiseks jõustumismärkega 23.07.2014 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-

14-6255, millega karistusseadustiku § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti P. A.le kuuluv väikebuss V.

Xxxxxxxxxxx. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le 409, Vabariigi Valitsuse 30.07.2004

määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara

võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite

arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti

riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ §-le 2 ja § 3 lg-le 3 tekkis

Maavalitsusel jõustunud kohtuotsuse saamisel kohustus võõrandada kohtuotsusega konfiskeeritud

sõiduk V. Xxxxxxxxxxx (registrimärk xxxxxx) ning maavalitsus asus tegelema konfiskeeritud

sõiduki müümisega. Pärnu Maavanem 12.11.2014 korraldusega nr 502 „Konfiskeeritud vara

menetlemine“ kinnitas täiendava avaliku enampakkumise tulemuse sõiduauto V. Xxxxxxxxxxx

osas. Sõiduk võõrandati avalikul enampakkumisel hinnaga 629 € OÜ-le Xxxxxxxxxxxx, kelle

esindajaga maavanem sõlmis 14.11.2014 sõiduki võõrandamislepingu. Samal kuupäeval anti

võõrandatud sõiduk üle OÜ-le Xxxxxxxxxxxx. Seega ei ole sõiduk enam Pärnu Maavalitsuse

valduses. Enne Pärnu Maakohtu 21.11.2014 määrust tsiviilasjas 2-14-60980 võõrandati ja anti

uuele omanikule üle jõustunud kohtuotsuse nr 1-14-6255 alusel konfiskeeritud sõiduk ning

käesoleval ajal ei ole hagi tagamise määrus täidetav.

06.01.2015 määrusega kohus rahuldas määruskaebuse, tühistas hagi tagamise määruse ja tegi uue

määruse, millega jättis M. A. hagi tagamise määruse rahuldamata.

3. 03.12.2014 kirjalikus vastuses hagile kostja vaidleb hagile vastu. Liiklusregistri andmed ei

tõenda sõiduki omandiõigust. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri

pidamise põhimäärus“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei

tulene teisiti. Hageja peab tõendama oma väidet, et ta on sõiduki omanik. Pärnu Maakohtu

23.07.2014 kohtuotsusega nr 1-14-6255 konfiskeeriti karistusseadustiku (KarS) § 83 lg 1 alusel P.

A.le kuuluv väikebuss V. Xxxxxxxxxxx (reg.märk xxxxxx). 08.08.2014 Pärnu Maakohtu kirjaga

edastati jõustumismärkega 23.07.2014 kohtuotsus Pärnu Maavalitsusele täitmiseks. Vastavalt

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 409 on jõustunud kohtuotsust ja –määrust kohustatud

täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.07.2004

määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara

võõrandamiseks saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvele

võtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate

asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ §-le 2 ja § 3 lg-le 3 oli maavalitsusel

kohustus kohtuotsusega konfiskeeritud sõiduk võõrandada riigivaraseaduses ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. Pärnu maavalitsus korraldas konfiskeeritud sõiduki

võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Pärnu maavanem 12.11.2014 korralduse nr 502

„Konfiskeeritud vara menetlemine“ ja enampakkumisel parima pakkumise teinud OÜ-ga

Xxxxxxxxxxxx 14.11.2014 sõlmitud võõrandamislepingu alusel sõiduk võõrandati ja anti uuele

omanikule üle 14.11.2014, s.o enne hagi esitamist. Sõiduki uuele omanikule võõrandamise tõttu

ei ole vindikatsioonihagi esitamine lubatud. Hageja on sõiduki maavalitsuse poolt heauskselt

võõrandamise tõttu käesolevaks ajaks oma väidetava omandi kaotanud. Väidetava omandi

kaotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks on hagejale võimalik esitada riigi vastu kahju

hüvitamise nõue halduskohtule. Kostja taotleb jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta

läbi vaatamata.

4. Hageja esitas 19.12.2014 kohtule muudetud hagiavalduse, kuna muutunud asjaolude tõttu ei ole

enam võimalik sõiduki tagastamine hagejale. Muudetud nõudes hageja taotleb sõiduki

konfiskeerimisega ja enampakkumisel võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Muudetud hagi

2-14-60980

3(5)

põhjenduste kohaselt hageja on sõiduki omanik ja kantud omanikuna liiklusregistrisse. Hageja ei

ole sõidukit müünud, kinkinud ega muul viisil võõrandanud ei P. A.le ega kellelegi teisele. Hagejal

puudub peale liiklusregistri andmete muu võimalus oma omandiõiguse tõendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ei kaasatud hagejat P. A. kriminaalasja lahendamisse, sõiduki

konfiskeerimise kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks M. A. poolt esitatud apellatsioonkaebuse jäeti

Pärnu Maakohtu määrusega läbi vaatamata, kuna hageja oli menetlusväline isik. 10.10.2014

Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata M. A. määruskaebuse maakohtu määruse peale,

osundades, et M. A.l on õigus omandiõiguse maksmapanekuks tsiviilkohtumenetluses. Hageja

leiab, et nõude läbivaatamine on vajalik tsiviilkohtumenetluses, kuna kriminaalasja menetlusse

hagejat ei kaasatud ega võimaldatud kriminaalmenetluses osaleda menetlusvälise isikuna.

5. 04.03.2015 kirjalikus vastuses kostja leiab, et muudetud hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1

alusel menetlusse võtmata või, kui see on juba menetlusse võetud, siis jätta läbi vaatamata.

Muudetud hagiavaldusega on hageja esitanud riigi vastu kahju hüvitamise nõude. Tsiviil- ehk

maakohus ei ole pädev riigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet lahendama. Avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue kuulub lahendamisele halduskohtus.

6. 13.03.2015 kirjalikus seisukohas kostja vastusele muudetud hagile hageja on seisukohal, et

halduskohtumenetluses ei ole võimalik hageja nõuet läbi vaadata ja hageja õiguste kaitse on

efektiivseim juba alustatud menetluses. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse

seaduse alusel, sest M. A.le tekitati kahju kohtumenetluse käigus, kuid kohtuniku poolt kuritegu

hagejale teadaolevalt toime pandud ei ole, mis riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt on

kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise eeldus. Hageja tahtest ja tegevusest sõltumata

ei ole saanud hageja esitatud nõudeid läbi vaadata ei kriminaalkohtumenetluses ega ka

tsiviilkohtumenetluses asja tagastamise nõudena. Õiguslikult on tekkinud absurdne olukord, kus

hageja peab jätkuvalt esitama nõudeid ning pöörduma erinevate kohtute poole, kuid ükski kohus

ei võta tema nõuet menetlusse. Õigusemõistmise ja isikute õiguste kaitse seisukohalt on väär

olukord, kus sama eesmärgi saavutamiseks tuleb üks alustatud menetlus lõpetada ja pöörduda

uuesti teise kohtusse. Kahju hüvitamise nõue on oma olemuselt tsiviilõiguslik nõue, sõltumata

sellest, et kahju tekitaja on riik. Viidates asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le 2 ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5, hageja leiab, et Eesti Vabariik võttis oma tegevusega hagejalt

omandiõiguse talle kuuluvale sõidukile, seega on kostja tegevus õigusvastane ning tekitatud kahju

tuleb hagejale hüvitada. Hagejal ei ole võimalik oma nõuet esitada halduskohtumenetluses.

Alternatiivselt hageja palub juhul, kui kohus jätab hageja esitatud hagiavalduse menetlusse

võtmata või läbi vaatamata, siis tagastada hagejale tema poolt tasutud riigilõiv 275 € M. A.

arvelduskontole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud muudetud hagiga ja kostja vastusega, leiab, et M. A. esmases hagiavalduses

esitatud sõiduki tagastamise nõude osas tuleb menetlus lõpetada ning muudetud nõude menetlusse

võtmisest tuleb keelduda. Esialgse vindikatsiooninõude asemel kahju hüvitamise nõude

esitamisega on M. A. asjaolude muutumise tõttu sisuliselt loobunud sõiduki tagastamise nõudest.

8. Hageja 19.12.2014 kuupäevaga digitaalselt allkirjastatud ja 05.01.2015 kohtule esitatud

muudetud hagiavalduses taotleb Eesti Vabariigilt välja mõista kahju hüvitis 2000 €. Hagiavalduse

kohaselt kahju on tekitatud hagejale kuuluva sõiduki konfiskeerimisega hageja isalt

kriminaalmenetluses. Süüdistatav P. A., politsei ega prokuratuur ei teavitanud M. A.t menetluse

ajal ega pärast kohtuotsuse tegemist, et kohtuotsusega konfiskeeriti talle kuuluv mootorsõiduk.

Konfiskeerimisotsus tehti hageja isa P. A., mitte sõiduki omaniku M. A. suhtes. Hageja esitas

18.11.2014 hagiavalduse kostja vastu sõiduki tagastamiseks, kuid seoses sõiduki võõrandamisega

kostja poolt ei ole sõiduki tagastamine võimalik, mistõttu hageja muudab oma nõude alust ja sisu.

9. Kohus käsitab M. A. muudetud nõudega hagi vindikatsioonihagist loobumise avaldusena.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

2-14-60980

4(5)

lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1).

10. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole maakohtu pädevuses. TsMS § 1

kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg

1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Praegusel juhul on hageja väidetav kahju tekkinud avalik-õigusliku konfiskeerimismenetluse

tagajärjel. Ka hageja viidatud Riigikohtu üldkogu 30.04.2014 määrusest nr 3-1-2-3-12 ei tulene,

et M. A. hagiavalduses esitatud asjaoludel saaks kahju hüvitamist nõuda tsiviilkohtumenetluse

korras.

Viidatud Riigikohtu üldkogu otsuse punktides 70 ja 71 märgitakse: „70. Kui riik on konfiskeeritud

asja edasi võõrandanud ja selle tegelik omanik enda omandi AÕS § 95 lg 1, sama paragrahvi lg 3

kolmanda lause või § 561 lg 1 alusel kaotanud, jääb talle võimalus nõuda riigilt KarS § 85 lg 2

teise lause alusel hüvitist. KarS § 85 lg 2 teine lause näeb ette, et riik maksab kolmandale isikule

hüvitist, välja arvatud sama seadustiku § 83 lg-tes 3 ja 4, § 831 lg-s 2 ning § 832 lg-s 2 sätestatud

juhtudel. Üldkogu hinnangul on osutatud sätte näol tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga,

mille alusel vastutab riik muu hulgas sellise kahju eest, mis põhjustatakse isikule talle kuuluva

vara konfiskeerimisega teiselt isikult.

71. Isikul tekib riigi vastu KarS § 85 lg 2 teisest lausest tulenev kahjuhüvitisnõue eeskätt juhul,

kui 1) tema vara on teise isiku suhtes tehtud konfiskeerimisotsustusega konfiskeeritud; 2) selle

konfiskeerimisotsustuse täitmisega on talle kahju tekitatud ja 3) tema ise ei vasta KarS § 83 lg-

tes 3 või 4, § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 nimetatud tunnustele. Kahjuhüvitisnõude tekkimine ei

eelda kriminaalasja menetleja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust. Isikul on õigus hüvitisele

ka siis, kui menetleja ei teadnud ega pidanudki teadma võimalusest, et konfiskeeritav ese ei kuulu

(kavandatava) konfiskeerimisotsustuse adressaadile, vaid mõnele teisele isikule. Samuti ei eelda

KarS § 85 lg 2 teisest lausest tuleneva kahjuhüvitisnõude esitamine konfiskeerimisotsustuse

tühistamist. …“

Sama lahendi punktis 75 Riigikohtu üldkogu asub seisukohale, et „Kuna KarS § 85 lg 2 teise lause

alusel tekkiv õigussuhe on olemuselt avalik-õiguslik ja sellest õigussuhtest tekkinud vaidluste

lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda, tuleb kõnealuse sätte alusel esitatavad

kahjuhüvitisnõuded HKMS § 4 lg 1 kohaselt läbi vaadata halduskohtumenetluses. Seejuures on

halduskohus pädev tuvastama kõiki KarS § 85 lg 2 teise lause dispositsioonist tulenevaid

kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldusi, sh seda, kas nõude rahuldamine ei ole välistatud põhjusel,

et kaebaja vastab KarS § 83 lg-tes 3 või 4, § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 nimetatud tunnustele.“

11. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatu korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 1 p 1

kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna

avalik – õigusliku menetluse käigus tekitatud kahjuhüvitamise nõuete läbivaatamine on

halduskohtu pädevuses, tuleb tsiviilkohtul (maakohtul) deklareerida enda pädevuse puudumist ja

M. A. muudetud hagi menetlusse võtmisest keelduda.

12. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb

märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebus esitatakse vastustaja asukoha või

teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või

ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku

struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Konfiskeerimisotsuse täitmiseks

võõrandas sõiduki vara asukohajärgne Pärnu maavalitsus Eesti Vabariigi esindajana. Seega kahju

2-14-60980

5(5)

hüvitamise nõue Eesti Vabariigi vastu Pärnu maavanema kaudu tuleb esitada Pärnus aadressil

Akadeemia 2 asuva Pärnu maavanema ja maavalitsuse asukoha järgsele halduskohtule.

Jutiistministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja

teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 5 p 2 järgi on Pärnu maakond

Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja teeninduspiirkonnas.

14. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb hageja taotlusel ja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastada tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et kuigi kohus on hageja esmase hagi menetlusse võtnud

ning hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamisel on TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi võimalik tagastada

vaid pool riigilõivu, tuleb praeguses asjas riigilõivu tagastamisele kohaldada TsMS § 150 lg 1 p 2

sätteid ja kogu riigilõiv hagejale tagastada. Juba hagi esitamise ajal 18.11.2014 olid olemas

asjaolud, mis andnuksid aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja millele tuginedes hageja

hiljem sõiduki tagastamise nõudest loobus.

Kohtutoimiku andmetel M. A. tasus tsiviilasjas 2-14-60980 Rahandusministeeriumi vastavale

kontole kokku riigilõivu 275 € järgmiselt: 17.11.2014 maksekorraldusega nr 115 225 €, makse

selgitusega „M. A. hagi Eesti Vabariigi vastu (Pärnu Maavalitsuse kaudu) sõiduki V. xxxxxx

omanikule M. A.le tagastamiseks“ ja 19.11.2014 maksekorraldusega nr 116 täiendavalt 50 €

makse selgitusega „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-14-60980“. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse

võtmisest, tuleb tasutud riigilõiv 275 € tagastada M. A.le tema näidatud arvelduskontole.

15. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lgs-t 4 tulenevalt kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Eeltoodu alusel jäävad asjas menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, on hageja kanda jäävateks

menetluskuludeks tema enda kantud kulud. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik