1-15-6264/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-3280

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6264 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. augusti 2015. a otsus, kokkuleppemenetlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Marat Mamutovi (ik 36701279510) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 7. augusti 2015. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 7. augusti 2015. a otsusega tunnistati Marat Mamutov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning teda karistati 5 aasta vangistusega. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Maakohtu otsusega mõisteti süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja menetluskulud, s.o sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 288 eurot ning ekspertiisitasu 84 eurot. Menetluskulu määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Ekspertiisitasu summas 1824 jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohtuotsusega otsustati asitõenditega seonduvad küsimused ja konfiskeeriti M. Mamutovilt KarS § 832 lg 1 alusel riigi tuludesse sularaha 90 eurot.

2. Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav, kes vaidlustab maakohtu otsust osas, millega mõisteti temalt välja menetluskulud.

3. Prokurör esitas määruskaebusele vastusena oma seisukoha, milles ta taotleb määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määruse muutmata jätmist. Prokurör märgib, et menetluskulud on M. Mamutovilt välja mõistetud seaduslikult. Samuti juhib ta tähelepanu sellele, et M. Mamutovilt ei mõistetud välja kaugeltki kõiki menetluskulusid ning kohus mõistis kulud

1-15-3280

2(3)

välja ositi 12 kuu jooksul. Kulude veelgi suuremas osas riigi kanda jätmine kui maakohtus otsustatud, ei ole prokuröri hinnangul põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab M. Mamutov vaid menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist.

4. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et arutatav kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 3. augustil 2015 on prokurör, süüdistatav M. Mamutov ja tema kaitsja Talvi Vaske sõlminud kokkuleppe (tl 151-153), milles on välja toodud, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 12, süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud – narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu summas 84 eurot, DNA-ekspertiisi tegemise kulu summas 1824 eurot ja tasu määratud kaitsjale. Samuti on süüdistatavale kokkuleppe sõlmimisel selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 975 eurot. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine.

5. Harju Maakohtu 7. augusti 2015. a istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning M. Mamutov kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkulepe juurde. Samuti oli talle arusaadav, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud, mis tuleb tal tasuda. M. Mamutovi kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine 12 kuu peale ja DNA ekspertiisi kulu vähemalt osaliselt riigi kanda jätmist.

6. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võib isiku maksejõuetuse korral teda kuludest osaliselt vabastada või määrata need tasumisele ositi. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud.

7. Maakohus on istungil esitatud menetluskulude 12 kuuks ajatamise taotluse rahuldanud. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul M. Mamutovile vastu tulles ka võimaldanud. Samuti on maakohus jätnud DNA-ekspertiisi kulu 1824 eurot täies ulatuses riigi kanda. Otsusest nähtuvalt on seega maakohus juba arvestanud M. Mamutovi varalise seisundiga ning asjaoluga, et tal ei ole võimalik koheselt kõiki menetluskulusid kanda.

8. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Asjaolu, et M. Mamutov viibib vangistusasutuses, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi.

1-15-3280

3(3)

Samuti ei tähenda töötasu puudumine ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. M. Mamutov ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav.

9. Obiter dictum korras osutab kolleegium aga veel järgnevale. Nimelt on 3. augustil 2015 süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppes menetluskuludena märgitud sundraha

975 eurot, kaitsjatasu riigi õigusabi osutava kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses 264 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu 84 eurot ja DNA-ekspertiisi tasu 1824 eurot. Kolleegium on

19. augusti 2015. a määruses asjas 1-15-3280 selgitanud, et alates 29. märtsist 2015. a kehtivas KrMS § 245 lg 1 redaktsioonis sätestatakse kokkuleppe obligatoorse osana kriminaalmenetluse kulud (võimalusel absoluutsummana). Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta kokkuleppe sisu siduvuse kohta kokkulepet arutavale maakohtule (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-25-09, p 15, aga ka RKKKm asjas nr 3-1-1-8-12, p 8), puudub maakohtul õigus jätta süüdistatavalt välja mõistmata kokkuleppes sisalduvaid menetluskulusid, kui kohus ei tuvasta kokkuleppe kinnitamist välistavaid asjaolusid. Kuna maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid välistanud arutataval juhul kokkuleppe kinnitamise, pidanuks kohus süüdistatavalt välja mõistma kõik kokkuleppes märgitud kulud ning kohtu diskretsioon menetluskulude osas piirnes vaid õigusega otsustada kulude tasumise kord vastavalt KrMS § 180 lg 3 märgitule. Kohtul on omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi. Kuivõrd kriminaalkolleegium arutab seda asja süüdistatava kaebuse alusel, siis puudub võimalus teha eelkirjeldatud osas tema olukorda raskendavat lahendit.

10. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast määruse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist.

11. Juhindudes KrMS § 390 sätetest ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 29. juuni 2015. a otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/