3-15-2045/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2045

Haldusasi

OÜ

Viamer

Grupp

kaebus

Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 07.08.2015. a otsuse

nr 168-15/164440 ja Jõgeva Linnavalitsuse riigihankes

„Jõgeva linna Suure, Piiri ja Puiestee tänava ristmiku

ringristmikuks rekonstrueerimine“ 10.07.2015. a

vastavaks tunnistamise protokollilise otsuse,

14.07.2015. a edukaks tunnistamise protokollilise

otsuse ja 13.07.2015. a korralduse nr 206

tühistamiseks; Jõgeva Linnavalitsuse kohustamiseks

uue edukaks tunnistamise otsuse tegemiseks, millega

tunnistatakse edukaks OÜ Viamer Grupp pakkumus ja

OÜ-ga Viamer Grupp hankelepingu sõlmimiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Viamer Grupp määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Viamer Grupp

esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann

Vastustaja (hankija) Jõgeva linn

Kolmas isik AS Vooremaa Teed

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Viamer Grupp määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

03.09.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva linn viis läbi hankemenetlust riigihankes „Jõgeva linna Suure, Piiri ja Puiestee

tänava ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimine“. 10.07.2015. a kvalifitseerimise protokolli

kohaselt tunnistati vastavaks OÜ Viamer Grupp ja AS Vooremaa Teed pakkumused (tl 37)

ning 14.07.2015. a pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli kohaselt loeti edukaks

AS Vooremaa Teed pakkumus (tl 47). Jõgeva Linnavalitsuse 13.07.2015. a korraldusega nr

206 tunnistati AS Vooremaa Teed pakkumus edukaks ja määrati sõlmida hankeleping (tl 48).

Kaebaja esitas vaidlustuse, mille Riigihangete Vaidlustuskomisjon 07.08.2015. a otsusega

nr 168-15/164440 (tl 81) rahuldamata jättis.

2. OÜ Viamer Grupp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 07.08.2015. a otsuse

nr 168-15/164440 tühistamiseks ja Jõgeva Linnavalitsuse riigihankes „Jõgeva linna Suure,

Piiri ja Puiestee tänava ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimine“ (viitenumber 164440)

10.07.2015 vastavaks tunnistamise protokollilise otsuse, 14.07.2015 edukaks tunnistamise

protokollilise otsuse ja 13.07.2015. a korralduse nr 206 tühistamiseks; Jõgeva Linnavalitsuse

kohustamiseks uue edukaks tunnistamise otsuse tegemiseks, millega tunnistatakse edukaks

OÜ Viamer Grupp pakkumus ja OÜ-ga Viamer Grupp hankelepingu sõlmimiseks.

Kaebus sisaldas ka kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse korras keelata Jõgeva linnal

AS-ga Vooremaa Teed hankelepingu sõlmimine riigihankes viitenumbriga 164440 kuni

käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt minetab kaebaja

vastustaja ja kolmanda isiku vahel hankelepingu sõlmimisega õiguse vastustajaga hankeleping

sõlmida ning pärast hankelepingu sõlmimist on kaebuse eesmärgi saavutamine sisuliselt

võimatu. Taotluse rahuldamine ei kahjusta avalikke ega ka vastustaja ja kolmanda isiku huve.

3. Tallinna Halduskohus andis 17.08.2015. a määrusega (tl 91-92) asja kohtualluvuse järgi üle

Tartu Halduskohtule, võttis kaebuse menetlusse, määras kindlaks menetlusosalised, nõudis

välja VAKO-lt vaidlustusmenetluse toimiku ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning

kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel 30 päevaks esialgset õiguskaitset, millega keelas Jõgeva

linnal AS-ga Vooremaa Teed hankelepingu sõlmimise riigihankes viitenumbriga 164440 kuni

käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Jõgeva linn esitas 19.08.2015 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele ja taotluse tühistada

esialgne õiguskaitse.

Vastustaja märkis, et esialgne õiguskaitse riivab oluliselt avalikke huve ning on

ebaproportsionaalne võrreldes kaebaja õigustega. Vaidlusaluse hankemenetluse eesmärgiks on

rekonstrueerida Jõgeva linna suurim ristmik, kuhu suubuvad viis teed. Hetkel puuduvad

ristmikul jalakäijate ohutuse tagamiseks ülekäigurajad ning korralikud kõnniteed. Ristmiku

vahetus läheduses asub tankla, mis lisaks linna peatänava – Suure tn – kasutustihedust

arvestades suurendab ristmiku liikluskoormust veelgi. Lisaks on enne ristmikku bussipeatus,

mida kasutavad kõige sagedamini maakonnast linna kooli tulevad lapsed ning nende koolitee

nõuab Suure tn ületamist. 2015. aastal on uuendatud ristmikule saabuvate Piiri ja Puiestee

tänavate kõnniteed, mida kasutavad jalakäijad tervisespordiga tegelemiseks. Hankemenetluse

eesmärgi täitmise tagamiseks on vajalik töödega alustada võimalikult kiiresti, ristmiku

rekonstrueerimine on kavandatud 2015. aastaks. Lisaks toimub 12.06.2016 Jõgeval linna

tähtsündmus – II Eesti Naiste Tantsupidu, mis toob linna juurde liiklejaid. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei taga kaebajale hankelepingu sõlmimist.

5. Tartu Halduskohus tühistas 03.09.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 2 HKMS § 253 lg-te

1 ja 3 alusel Tallinna Halduskohtu 17.08.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 6 kohaldatud

esialgse õiguskaitse, millega keelati Jõgeva linnal AS-ga Vooremaa Teed hankelepingu

sõlmimine riigihankes viitenumbriga 164440. Samas määras halduskohus resolutsiooni p-ga 1

asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, asja läbi vaatamise ajaks 30.09.2015 ja

kohtulahendi kuulutamise ajaks 13.10.2015 kell 15.00.

Määruse kohaselt nõustub halduskohus Jõgeva Linnavalitsuse taotlusega ja peab oluliseks

selles toodud põhjendusi. Kohus lähtub avalikust huvist ja leiab, et tegemata tööd puudutavad

eelkõige linna liiklejaid. Töövõtjal on kohustus lõpetada ehitustööd hiljemalt 30.10.2015,

seega on vajalik töödega alustada. Kohtulahendi jõustumisel võib ilmneda, et hanketingimuste

kohast hankelepingut enam sõlmida ei saa ja vajalikud tööd jäävad tegemata.

Tõendatud ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kahjustuksid pöördumatult

kaebaja õigused või osutuks kohtuotsuse täitmine hilisemalt selle jõustumisel võimatuks. Kui

kohtumenetluse ajal ja pärast kohtuotsuse jõustumist ilmnevad kaebaja jaoks tekkinud kahjud,

võib kaebaja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks.

Kuigi kaebaja sooviks on sõlmida hankeleping, ei taga esialgse õiguskaitse kohaldamine

kaebajale hankelepingu sõlmimist. Juhul kui kohus kaebuse rahuldab, ei saa kohus kohustada

hankijat sõlmima kaebajaga hankelepingut, vaid hankemenetlus jätkub.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 03.09.2015. a määruse resolutsiooni p 2 ning teha uue määruse, millega esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud määruses viidatud kaebaja 25.08.2015. a

arvamuses vastustaja esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusele toodud väidetele. Seega võttis

halduskohus arvesse vaid vastustaja paljasõnalisi väiteid ning jõudis ebaõigetele järeldustele.

Vastustaja taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks on lubamatu, kuna seal ei ole viidatud

ühelegi halduskohtumenetluse seadustiku sättele ning määruse alusel kohaldatud esialgset

õiguskaitset saab muuta või tühistada ainult määruskaebemenetluses ringkonnakohtus või

HKMS § 253 alusel esimese astme kohtus. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 249

lg-t 3 ja HKMS § 253 lg-id 1 ja 3 olukorras, kus on juba esimese astme kohtu poolt samas

haldusasjas esialgset õiguskaitset kohaldatud.

Jätkuvalt ei esine faktilisi muutunud asjaolusid HKMS § 253 kohaldamiseks ja halduskohus

oleks pidanud jätma vastustaja taotluse rahuldamata. HKMS-i sätted ei võimalda tõlgendust,

kus menetlusosaline vaidlustab kohtumäärust taotluse vormis ning vabaneb sel põhjusel

nõuetele vastava määruskaebuse esitamisest ja riigilõivu tasumisest.

Nii hankeasja eripära kui ka esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused koostoimes seavad

kaebaja õigused esikohale hankija ja kolmanda isiku õigustest.

Kuna kaebaja oli koos kolmanda isikuga ainsad pakkujad, siis kaebuse rahuldamisel on

võimalik hankelepingu sõlmimine. Hankemenetluses osalemise ainsaks legitiimseks

eesmärgiks on peetud hankelepingu sõlmimist ja see on ka kaebaja soov. Hankeasjas esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega muutub mõttetuks tühistamisnõudega kaebuse esitamine ja

seega kaebuse eesmärgi saavutamine, kuna sõlmitud hankelepingu tühistamine on

HKMS § 267 lg-te 3 ja 4 alusel võimatu.

Asjakohatu on halduskohtu soovitus kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist, kuna

hüvitamiskaebuse esitamise võimalust ei saa lugeda tühistamiskaebusega sama efektiivseks

õiguskaitsevahendiks. Kehtiv õigus kohustab kasutama primaarseid õiguskaitsevahendeid.

Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohtadega, kuna need ei tulene kehtivast õigusest ega ka

Riigikohtu praktikast. Vaidlustaja ja VAKO otsuste vaidlustamine ei välista hankelepingu

täitmist ja hanke esemeks olevate tööde teostamist peale kohtuotsuse jõustumist. Pelgalt fakti

sedastamine, et esialgse õiguskaitse vajadus langeb hanke teates toodud tööde algusele, ei saa

kaasa tuua esialgse õiguskaitse tühistamist. Samuti on kohtu seisukohad põhjendamatud ka

olukorras, kus vastustaja on võtnud omaks kaebaja kaebuses toodud etteheiteid ja minetusi

riigihankemenetluses, mistõttu tekib esialgse õiguskaitse tühistamise järgselt olukord, kus

hankeleping sõlmitakse teadvalt õigusvastaselt edukaks tunnistatud pakkujaga.

Nõustuda ei saa ja eksitav on kohtu seisukoht, et tegemata tööd puudutavad eelkõige linna

liiklejaid ja lähtuma peab avalikust huvist. Vaidlusalune ristmik on olnud aastaid kasutuses,

see on reguleeritud, kaetud asfaltkattega ja olemas on kõnniteed, mistõttu ei ole see ohtlik ja

ei mõjuta negatiivselt liiklejaid. Nimetatud asjaolu ei eita ka vastustaja 19.08.2015.a taotluses.

Vastustaja on aastal 2015 kinnitanud avalikult ristmiku ohutust, mistõttu jääb arusaamatuks,

milles halduskohtu arvates seisnes oluline või ülekaalukas avalik huvi, mida tuleb seada

kõrgemale kaebaja huvist säilitada olemasolev õiguslik olukord kohtumenetluse ajaks ning

vältida talle kahjulike tagajärgede saabumist.

Kaebus sisaldab ka kohustamisnõuet definitiivse ettekirjutuse tegemiseks vastustajale ning

seega on halduskohtu vastupidine väide väär.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Viamen Grupp määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 03.09.2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht

ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata HKMS §-d 203

lg 2, 201 lg 4).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus on

ebaõigesti kohaldanud HKMS § 253 lg-d 1 ja 3. HKMS § 253 lg 1 sätestab, et kohus võib

menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas

menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tühistab kohus

esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus,

kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Asjas puudub vaidlus selle üle, et haldusasjas kohaldati

esialgset õiguskaitset Tallinna Halduskohtu 17.08.2015. a määruse resolutsiooni punktiga 6.

Määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel, mis ei sisalda

põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja põhjendusega, et HKMS ei

võimalda tõlgendust, et kohtumäärust on võimalik vaidlustada ainult sellele määruskaebuse

esitamisega. Kuna HKMS § 253 lg 1 võimaldab menetlusosalisel igas menetlusstaadiumis

taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist või selle tühistamist, siis on selle sätte alusel

võimalik taotleda sellise lahendi tegemist ka siis, kui menetlusosaline ei vaidlusta varasemalt

tehtud määrust. Seega on halduskohus õigustatult lahendanud vastustaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamise tühistamiseks.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohtul puudus

õigus esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamiseks, kuna faktilised asjaolud ei ole

muutnud. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus on ringkonnakohtu arvates

õigustatult leidnud, et kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks on olemas oluline avalik

huvi. Vastustaja on põhjendanud, milline on avalik huvi. Tegemist on Jõgeva linna Suure, Piiri

ja Puiestee tänava ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimisega, mis hankelepingu kavandi

kohaselt peaks valmima 30.10.2015. Kui hankelepingu sõlmimine peatada, siis ei ole

võimalik ehitustöid selleks momendiks lõpule viia ja neid töid ei ole võimalik teostada talvel.

Praegu puuduvad ristmikul ülekäigurajad ja kõnniteed, ristmiku läheduses asub tankla, samuti

on enne ristmikku bussipeatus, mida kasutavad maakonnast kooli tulevad lapsed. Seega on

tegemist ristmikuga, mida kasutab suur hulk liiklejaid ja hanke eesmärgiks ongi tagada nende

ohutus. Kuna sellesse projekti olid kaasatud ka linna elanikud, siis selle rekonstrueerimise

edasilükkamine riivab kindlasti nende ootusi. Kuna aastal 2016 toimub Jõgeval II Eesti Naiste

Tantsupidu, siis on ka selle toimumise ohutumaks muutmiseks vajalik need

rekonstrueerimistööd teostada. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud sellele, et ei ole

tõendatud, et kaebaja õigused saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult

kahjustatud. Kuigi kaebaja osales hankemenetluses, puudus tal õigustatud ootus sellele, et ta

võidab hanke ja temaga sõlmitakse hankeleping. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud

ka sellele, et kui kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud ja talle tekitatud kahju, siis on tal

võimalik hiljem nõuda kahju hüvitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi