4-15-5759/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5759 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

K.Z-i kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 16.06.2015 otsusele nr 2302,15,008206 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: (isikukood XXX, K.Z elukoht XXX

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 1 kohus otsustas:

K.Z-i kaebus jätta rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.06.2015 otsus nr 2302,15,008206 – jätta muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

juhtivspetsialist Aivar Hirsi 16.06.2015 otsusega nr 2302,15,008206 karistati K.Z-i LS §

227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

21.05.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150521438302 kohaselt 21.05.2015 kell 17:16 Narva mnt 95 Tallinnas suunaga J.Smuuli tee juhtis K.Z mootorsõidukit kiirusega 75+/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Ta juhtis mootorsõidukit, kuid esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Sellega rikkus K.Z LS § 15 lg 1 p 2 ja § 106 lg 3 ning pani toime LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

07.07.2015 esitas K.Z Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub otsuse tühistada juhtimisõiguse äravõtmise osas ja määrata selle asemel rahatrahv. Kaebuses väljatoodud asjaolude kohaselt tunnistab ta oma süüd. Ta leidis töö ja töötab firmas XXX. Tema töö on tihedalt seotud klientidega läbirääkimistega ja kokkusaamisega, milleks on juhiload väga vajalikud. Ta elab piirkonnas, kuhu ei käi ükski transport, lähima linna juurde (Maardu) on 5 km. Ta palub arvesse võtta, et tal on esmased juhiload.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem, sest ta ületas sõidukiirust 50 km/h kiiruspiirangu alas mitte vähem kui 22 km/h ja tema sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek ja varasemalt on teda kriminaalkorras liiklusalase rikkumise eest karistatud, mistõttu on menetlusaluse isiku karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud K.Z-i kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on K.Z-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta rikkumist ei tunnistanud, algaja juhi märke suundus ostma, sest just sai kätte rendiauto.

- Kohtule esitatud salvestuse andmetest nähtub, et seadmega LaserCam 4 LE0096 mõõdeti

21.05.2015 kell 17:16 Narva mnt 95/J.Smuuli tee sõiduki kiiruseks 75 km/h, kiiruse piiranguks on 50 km/h.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K.Z 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 1 kehtiv väärteokaristus, viimati karistati teda kriminaalkorras 18.11.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) järgi tingimisi vangistusega (katseaeg 3 aastat kehtib kuni 17.11.2016) ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Eelpoolloetletud tõenditega on K.Z-i süü rikkumises tõendatud. Kohtul puudub alus kahelda seadmega LaserCam 4 LE0096 salvestatud tulemustes, salvestuse väljatrükilt on üheselt tuvastatav menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumine. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 75 km/h+/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Samuti juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, kuid esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid, mida ta ise kinnitas.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik K.Z, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati K.Z-i LS 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alla keskmise määra.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja oma otsuses ei tuvastanud. Kaebuses avaldas kaebuse esitaja kahetsust, kohus arvestab seda kergendava asjaoluna.

Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 75 km/h+/-3 km/h õhtuse tipptunni ajal asulasisesel teel – Tallinnas tiheda liiklusega Narva mnt-l. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli

50 km/h ja ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, ohustas ta olulisel määral teiste liiklejate turvalisust. Kiiruse ületamine 22 km/h jääb alla LS 227 lg 2 märgitud keskmise ja kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alla keskmise määra. Kohus on seisukohal, et karistuse määramine (juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks) alla keskmise määra on käesoleval juhul põhjendatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varasemalt karistatud liiklusalase süüteo toimepanemise eest – 18.11.2013 Harju Maakohtu otsusega karistati teda KarS § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kohus määras tingimisi vangistuse (katseajaga 3 aastat, alates 18.11.2013-17.11.2016) ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Menetlusalune isik pani toime uue liiklusalase süüteo - väärteo. Sellise käitumisega on K.Z näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse. Eelnevad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, mis näitab, et varasem karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et esmast juhtimisõigust omavale kaebuse esitajale on määratud õige karistus, see on alla sanktsiooni keskmäära, kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü suurust. Kohus peab vajalikuks märkida, et ületades oluliselt linnas lubatud sõidukiirust pidi kaebuse esitaja arvestama rikkumisele järgnevate tagajärgedega, sest varem oli teda karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest tingimusliku karistusega ja lisakaristusena oli võetud ära juhtimisõigus üheks kuuks. Siinkohal jätab kohus tähelepanuta kaebuse esitaja väited, et ta vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmisel ja seoses sellega, et elab linnast väljas: võimaliku karistusega pidi ta arvestama siis, kui rikkus Liiklusseadust.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.06.2015 otsuse nr 2302,15,008206 – muutmata.

Karin Olentšenko kohtunik / /