2-13-55328/36 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2015. a Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-55328

Tsiviilasi

X Aktsiaselts hagiavaldus M.A. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

 Hageja: AS X (endise ärinimega X Aktsiaselts)

(registrikood xxxxxxxx; asukoht: x)

 Hageja esindaja: M. P. (esindaja aadress: x; e-post:

x)

 Kostja: M.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS X (endise ärinimega X Aktsiaselts) hagist loobumine. Lõpetada

menetlus tsiviilasjas nr 2-13-55328, X Aktsiaselts hagiavaldus M.A. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Määrus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määrata AS X (endise ärinimega X Aktsiaselts) menetluskulude rahaliseks suuruseks

30 (kolmkümmend) eurot.

2. Jätta menetluskulud M.A. kanda.

3. Välja mõista M.A.ilt (A.) AS X (endise ärinimega X Aktsiaselts) menetluskuluna 30

(kolmkümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

X Aktsiaselts esitas 22.11.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

M.A.ilt 287,47 euro saamiseks. Kohus tegi 10.12.2013.a. kostjale makseettepaneku, mis on

tööandja vahendusel 17.02.2014.a. kätte toimetatud. M.A. esitas elektronpostiaadressilt x

22.02.2014.a. nõudele e-kirjaga vastuväite, millel puudub digitaalallkiri. Allkirjastatud

vastuväite esitas M.A. kohtule 11.03.2014.a. Avaldaja esitas 28.03.2014.a. kohtule e-kirja,

mille kohaselt on M.A. võlgnevuse osaliselt tasunud summas 85 eurot.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

16.05.2014.a. esitas hageja nõuetekohase hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja vahel

on sõlmitud 07.11.2006.a. kliendileping nr xxxxxxx (tlk 65 - 68), mille punkt 1 kohaselt oli

kliendil võimalus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks.

Kliendilepingu punkt 2 kohaselt pooled kohustusid järgima lepingulistes suhetes muu hulgas

ka Elioni Üldtingimusi.

Kostja kasutas hageja poolt pakutavat toodet eKodu alates 01.02.2012.a. x. Toode võimaldas

kasutada internetti, telefoni ja nutiTV´d. Toote kasutamise aluseks olevat kirjalikku lepingut

pooled ei ole sõlminud. Kostja poolt tellimuse esitamisega 01.02.2012.a. ja hageja poolt

tellimuse aktsepteerimisega on pooled sõlminud lepingu teenuse osutamiseks. Tulenevalt VÕS

§ 8 lg 1 leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Tulenevalt VÕS § 11

lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Kostja ja AS x vahel on sõlmitud 27.12.2011.a. järelmaksu müügileping nr xxxxxx (tlk 61 –

64), mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 369,00 eurot. Järelmaksu

müügilepingu p. 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik Müüja ja X AS vahel sõlmitud

faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid

nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad

nõuded ostja suhtes faktoorile. Järelmaksu müügilepingu tingimuste p. 3 kohaselt kohustus

ostja tasuma lepingust tulenevad maksed X Aktsiaseltsile vastavalt Elioni poolt esitatud

arvetele.

Kostja ei tasunud esitatud arveid. Kostjal tekkis võlg arvates aprillist 2013 kui kostjal jäi

tasumata kasutatud teenuste arve 2013.a. aprilli kuu eest (arve nr 05201302258794 aprilli kuu

eest lisatud hagiavalduse juurde). Kostja jäi võlgu alljärgmiste arvete järgi: 05201302258794;

06201302780125; 07201303302804; 08201303832141; 08201304186317; 09201304358029

(tlk-d 69 – 73 ja 75).

Kostja soovi kohaselt on teenuste kasutamise aluseks olev lepinguline suhe lõpetatud

26.07.2013.a.

Hageja ütles järelmaksu müügilepingu nr xxxxxx üles makseviivituse tõttu 28.08.2013.a.

järelmaksu müügilepingu punkt 12 alusel. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba

kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu

ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja esitas järelmaksu müügilepingu kauba

jääkmaksumuse kohta arve nr 08201304186317 28.08.2013.a.

Seisuga 31.08.2013.a. oli kostja võlgnevus hageja ees 257,24 eurot (sh viivis 13,56 eurot,

järelmaksu maksed 149,72 eurot ja sideteenuste eest 93,96 eurot). Nimetatud summa sisaldus

arvel 09201304358029. Viivise arvestus on lisatud hagiavalduse juurde. Vastavalt Elioni

Üldtingimuste punktile 5.11 on viivise määr 0,15 % päevas tasumata summalt. (Väljavõte

Üldtingimuste punktist 5.11. lisatud)

Hageja saatis kostjale arvetega koos võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 30.06.2013;

31.07.2013; 31.08.2013 kuid kostja võlanõudele ei reageerinud. (võlanõuded on lisatud

hagiavalduse juurde).

Hageja esitas 22.11.2013.a. kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu

maakohtusse 287, 47 eurot nõudes.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitamisel lisas hageja võlgnetavale summale võla

sissenõudmiskulu summas 30,23 eurot (kokku 287,47 eurot) vastavalt Eloni hinnakirja p. 2.8.2

(lisatud hagiavaldusele). Järelmaksu müügilepingu punkt 13 kohaselt on Eloni nõudmisel Ostja

kohustatud hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude

sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased Eloni hinnakirjas sätestatud kulud.

Võla sissenõudmiskulu nõude aluseks on ka Eloni Üldtingimuste p. 5.10, mille kohaselt on

klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt

võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Lõppkasutaja on kohustatud hüvitama

eelnimetatud kulud vastavalt hinnakirjas sätestatule (väljavõte Elioni Üldtingimuste p. 5.10;

lisatud). Seoses võla menetlemisega sh kohtumenetluse algatamisega on hageja teinud kulutusi,

mistõttu on hageja ka õigustatud rakendama hinnakirjajärgset võlamenetluse tasu. Kui kostja

oleks nõuetekohaselt arveid tasunud, poleks ka hagejal nimetatud kulusid tekkinud.

Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud võlgnetavast summast 167,24 eurot järgmiselt.

23.12.2013.a. 55 eurot

28.02.2014.a. 30 eurot

29.03.2013.a. 20 eurot

14.04.2014.a. 32,24 eurot

15.05.2014.a 20 eurot

15.05.2014.a. 10 eurot

________________________________

Kokku: 167,24 eurot

Hageja vähendas nõuet 167,24 euro võrra, võlgnetavaks summaks hagiavalduse esitamise

seisuga s.o. 16. mai 2014.a. aasta seisuga oli 287,47 eurot - 167,24 eurot = 120,23 eurot

Kostja poolt tasutud summade arvelt summas 167,24 eurot loeb hageja kaetuks täielikult

võlgnevuse järelmaksu maksete eest summas 149,72 eurot, viivise summa 13,56 eurot ning

3,96 eurot sideteenust eest.

Seega hagiavalduse esitamise seisuga võla jääk võlgnetavas summas 120, 23 eurot sisaldab:

1. Võlgnevust sideteenuste eest summas 90 eurot

2. Võla sissenõudmiskulud 30,23 eurot

23.05.2014.a. määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse.

09.06.2014.a. esitas kostja vastuväite hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista.

Kostja märkis, et kostja on saatnud kirjaliku taotluse maksegraafiku koostamiseks

16.09.2013.a. x ja 24.09.2013.a. x. Kostja oli omalt poolt avaldanud tahet nõuet täita, kuid

seoses rahaliste raskustega avaldas soovi koostada maksegraafikut. Hageja maksegraafiku

koostamiseks läbirääkimisi ei pidanud, vaid andis nõude maksekäsu kiirmenetlusse.

Võlgnevusest summas 257,24 eurot oli kasvanud summaks 352,47 eurot. Kui hageja oleks

koostanud vastavalt kostja taotlusele nõude tasumiseks maksegraafiku, poleks hagejal võla

menetlemisega ega muid kohtukulusid.

20.06.2014.a. esitas hageja vastuse kostja vastuväitele. Hageja mõistab, et tegelikkuses on

kostja nõus võlga tasuma, kuid pole nõus tasuma võla sissenõudmiskulusid 30, 23 eurot ja

kohtukulusid s.o. riigilõivu. Kostja hagi ei tunnista, kuid samal ajal jätkab võla hüvitamist

hagejale. Hagiavalduse esitasime seisuga s.o. 16. mai 2014.a. oli võlgnetava summa jääk

120,23 eurot. Kostja on tasunud pärast hagiavalduse esitamist 30 eurot 16.06.2014.a. Hageja

vähendas nõuet 30 euro võrra ja võlgnetava summa jääk seisuga 20.06.2014.a. on seega

123,23- 30 eurot= 93,23 eurot

Tasutud summa (30 eurot) arvelt loeb hageja kaetuks võla sideteenuste eest.

Seega kostjal jääb tasuda: Võlgnevust sideteenuste eest summas 63 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 30,23 eurot

Kostja saatis hagejale taotluse maksegraafiku koostamiseks 16.09.2013.a. Kostja on hagejale

ette heitnud, et hageja maksegraafiku koostamiseks läbirääkimisi ei pidanud, vaid andis nõude

maksekäsu kiirmenetlusse.

Kostja sellised vastuväited on alusetud. Kostja on tõepoolest esitanud sooviavalduse 16.

september 2013.a. e- kirja teel (e-kiri lisatud vastuväite juurde)

Kliendiga Eloni klienditeenindaja suheldud telefoni teel 24.09.2013.a. ning maksegraafiku

koostamiseks on palutud pöörduda Elioni esindusse. Hageja andmetel ei ole kostja Elioni

esindusse pöördunud maksegraafiku sõlmimiseks ja selle allkirjastamiseks. Samuti on kostjal

ka vabatahtliku tasumise võimalus olnud. Kostja ei alustanud vabatahtlikult võla tasumist.

Hageja esitas kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse

22.11.2013.a. Seega kostja viited hageja pahatahtlikkusele on alusetud ja arusaamatud. Seoses

võla menetlemisega sh kohtumenetluse algatamisega on hageja teinud kulutusi, mistõttu on

hageja ka õigustatud rakendama hinnakirjajärgset võlamenetluse tasu. Kui kostja oleks

nõuetekohaselt arveid tasunud, poleks ka hagejal nimetatud kulusid tekkinud. Seega on ka

hageja nõue võlamenetluse tasu nõude osas summas 30, 23 eurot õigustatud.

Kostja vastuväited arve nr 11201305415487 suhtes jäävad hagejale arusaamtuks. Hageja ei ole

lisanud nimetatud arvet hagimaterjalide juurde. Viivise summa 13,56 eurot tuleneb arvest

09201304358029 (lisatud hagiavalduse juurde). Hageja peab vajalikuks märkida, viivist on

arvestatud üksnes kuni kostja lepingute lõpetamiseni (28. august 2013.a.) ning edasi viivist ei

ole arvestatud vaatamata sellele, et viivist saab arvestada kuni võla tasumiseni.

Hageja peab vajalikuks üle korrata, et arve 09201304358029 kohaselt oli võla summa 257, 24

eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kohtusse lisandus nimetatud summale

hageja hinnakirjajärgne võla menetluse tasu 30, 23 eurot ning seetõttu oli maksekäsu

kiirmenetluse avalduses nõutavaks võla suuruseks 287, 47 eurot.

Hageja vähendas nõuet 30 euro võrra.

22.09.2014.a. esitas hageja taotluse, mille kohaselt palus hageja lugeda hagejaks X AS asemel

AS X (registrikood xxxxxxxx) kuna ühinemise järgselt on AS X X AS´i õigusjärglane alates

01.09.2014.a.

Hageja on kätte saanud kohtukutse ts asjas nr 2-13-55328, mis toimub 02.10.2014 kell 11. 00

Valga kohtumajas.

Hageja palub kohtul asi läbi vaadata kohtuistungil ilma hageja esindaja osavõtuta. Juhul kui

ilma hageja osavõtuta ei ole võimalik asja arutada, palub hageja kohtuistungi edasi lükata.

Hageja nõuet puudutavad taotlused:

Kostja on tasunud kohtumenetluse kestel veel 60 eurot (27.08.2014 30 eurot ning 17.09.2014.a.

30 eurot ), millega seoses hageja vähendas nõuet 60 euro võrra.

Seisuga 22.09.2014.a. on kostja võlg hageja ees 30,23 eurot.

Hageja täpsustas taotluses oma nõuet:

1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hinnakirjajärgne võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot.

2. Palume kostjalt hageja kasuks välja nõuda kohtukulud s.o. riigilõiv hagilt 60 €.

02.10.2014.a. toimus kohtuistung. Hageja on 22.09.2014.a. esitanud kohtule taotluse viia istung

läbi ilma hageja osavõtuta ja kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtul puudusid andmed kostjale

kutse kättetoimetamise kohta ja kostja pole ise istungile ilmunud, kuid kostja on saatnud

istungile oma elukaaslase, kes selgitab, et kostja on haige ja ei saanud ilmuda istungile. Kohus

andis kostja esindajale hageja 22.09.2014.a. taotluse ja palus kostjal sellele vastata.

16.10.2014.a. esitas kostja oma seisukoha, mille kohaselt kostja ei ole oma tegevusega andnud

põhjust anda nõue summas 257,24 ei maksekäsu kiirmenetlusse ega kohtusse. Hageja ei ole

omalt poolt teinud midagi, et kostjaga saavutada kokkulepet või kompromissi. Milliseid

kulutusi on hageja teinud, et küsida hinnakirjajärgset sissenõudmiskulu 30,23 eurot. hageja on

saanud osutamata teenuse eest puhastulu 90 euro ulatuses.

29.01.2015.a. esitas hageja taotluse, mille kohaselt on hageja seisukohal, et arvestades asjaolu,

et hageja hinnakirjajärgne võla sissenõudmiskulu 30, 23 eurot ei ole märkimisväärse suurusega

ning tsiviilasja kiirema lõpetamise huvides on otstarbekas sellest nõudest loobuda.

Hageja nõuab kostjalt kohtukulude tasumist summas 60 eurot, mis on hageja poolt kantud

riigilõiv. Kostja tasus võlgnetava summa kohtumenetluse ajal, mitte enne kohtumenetluse

algatamist, mistõttu oli kostja esitamine kohtusse õigustatud ja kostjal tuleb kohtukulud tasuda.

Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud maksegraafikuid, kostja tasus võla oma äranägemise

järgi.

13.05.2015.a. esitas hageja vastuväite 12.05.2015.a. kohtu kirjale. Hageja leiab, et hageja poolt

esitatud taotlust 29.01.2015.a. tulnuks käsitleda kui poole õigust vähendada oma nõuet

vastavalt TsMS § 206 lõikele 1 , mitte hagist loobumisena TsMs § 429 lõike 1 kohaselt.

Hageja ei ole oma taotluses nõudnud poole riigilõivu tagastamist, mida hagist loobumise korral

oleks olnud õigus nõuda vastavalt TsMS § 150 lõikele 2 punkt 2, vaid hageja esitas samas kirjas

ka taotluse kostjalt kohtukulude (riigilõivu ) välja mõistmist täies ulatuses.

Seega ei saa tekkida kostjal mitte mingisugust õigust TsMS § 168 lõike 4 järgi nõuda hagejalt

menetluskulusid. Hageja sellega ei nõustu.

Hageja on palunud kohtul käsitleda hageja 29.01.2015.a. taotlust hageja avaldusena vähendada

hagi nõuet 30, 23 euro võrra. Samuti palus hageja välja nõuda kostjalt hageja kasuks täies

ulatuses kohtukulud s.o. tasutud riigilõiv 60 eurot.

Juhul kui kohus asub jätkuvalt seisukohale, et sellises olukorras saab hageja taotlust käsitleda

üksnes hagis loobumise avaldusena, siis hageja võtab tagasi hagist loobumise taotluse ja nõuab

kostjalt võla sissenõudmiskulusid 30, 23 eurot jätkuvalt edasi ning samuti hageja nõuab täies

ulatuses kostjalt kohtukulusid 60 eurot.

Hageja ei i saa nõustuda sellega, et hageja vastutulek haginõude vähendamiseks summas 30, 23

eurot pöördus hageja kahjuks sellisel, et kostjal sai tekkida õigus oma kohtukulusid välja nõuda

hagejalt.

22.05.2015.a. esitas kostja oma seisukoha, mille kohaselt palub kostja jätta võla

sissenõudmiskulud 30,23 eurot ja kohtukulud, mis on hageja poolt tasutud riigilõiv 60 eurot

hageja kanda. Kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Hageja on menetluse ajal mitu korda oma nõuet vähendanud, kuna kostja on menetluse kestel

võlgnevust hageja ees tasunud. Seejuures, nagu kohtutoimikust nähtub, on seda teinud

kaootiliselt ja omal valikul, millistes summades tasuda. Kohus käsitleb 29.01.2015.a. hageja

taotlust kui nõude vähendamist ja hagist loobumisena

Kuivõrd hageja on kohtule esitanud tähtaegselt hagist loobumise avalduse, rahuldab kohus selle

ning lõpetab käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

Hageja on küll oma 13.05.2015.a. vastuväites märkinud, et hageja ei saa nõustuda sellega, et

hageja vastutulek haginõude vähendamiseks summas 30, 23 eurot pöördus hageja kahjuks

sellisel, et kostjal sai tekkida õigus oma kohtukulusid välja nõuda hagejalt.

Kohus selgitab, et kohtumaterjalidest nähtuvalt on kostja hakanud oma nõuet hageja ees täitma

alles pärast seda, kui hageja oli esitanud Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kostjal õigust nõuda oma menetluskulusid sisse hagejalt, sest kostja on hageja

nõuet täitnud alles pärast seda, kui hageja on esitanud Pärnu Maakohtusse maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Hageja on kogu menetluse kestel vähendanud oma nõuet vastavalt

kostja poolsele tasumisele. Seejuures on hageja viivist arvestanud üksnes kuni kostja lepingute

lõpetamiseni (28. august 2013.a.) ning edasi viivist ei ole arvestatud vaatamata sellele, et viivist

saab arvestada kuni võla tasumiseni. Arvestades ka tsiviilasja menetluse aega oli hageja

seisukohal, et ta vähendab oma nõuet ning ei nõua kostjalt sisse sissenõudmiskulud 30,23 eurot.

Kuna muud kulud olid kostjal menetluse jooksul tasutud, siis hageja on hagist loobunud.

Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 60 eurot. Kohtutoimiku materjalidest

nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 60 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel 15 eurot), vastavalt kehtivale hagihinnale ja hagiavalduse

esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1.

Kohus, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatut ning tsiviilasja

materjale, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele.

Kuna hageja on hagist loobunud, siis vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool

menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejal on võimalik saada 30 eurot

tagasi hagist loobumise tõttu, selleks peab hageja esitama avalduse Tartu Maakohtule.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

määrab tsiviilasjas nr 2-13-55328 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 30 eurot.

Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik