3-14-52850/60 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52850

Haldusasi

Sergei Uraganovi (Uraganov) kaebus Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Uraganovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Uraganov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.06.2015. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Uraganov esitas 18.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et viibis Tallinna Vanglas 2005. a

kuni 2014. a veebruarini. Kaebuse kohaselt alandasid kinnipidamistingimused Tallinna

Vanglas kaebaja inimväärikust ja kahjustasid tema tervist. Kaebaja isiklik ruum oli kambris

liiga väike, tal ei võimaldatud kasutada spordisaali, kambris puudus WC-pott, võimaldati

ainult üks 20-minutiline dušikord nädalas ja seda olukorras, kus kambris puudus soe

vesi, õhuakendele paigaldatud perforeeritud metallplaadid takistasid oluliselt õhuvahetust

ning kambris oli halb valgustus, mille tõttu kaebaja nägemisteravus langes. Kaebuse kohaselt

keeldus vangla talle süstemaatiliselt migreenivastaste ravimite andmisest ja andis talle hoopis

tavavaluvaigisteid. Tallinna Vangla administratsioon unustas 2012. a viia kaebaja

päevakirurgilisele plaanilisele põlveoperatsioonile. Selle tagajärjel kasvas kaebaja haigus üle

krooniliseks haiguseks. Kartseris viibides palus kaebaja mitmel korral Tallinna Vangla

administratsioonilt ravimeid, kuna tema tervislik seisund halvenes. Tallinna Vangla

administratsioon ignoreeris neid pöördumisi, mistõttu jäid kaebaja kõrvad haigeks ja selle

tagajärjel kaebaja ühe kõrvaga ei kuule.

2. Tallinna Halduskohus andis 20.11.2014. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi Tartu

Halduskohtule üle.

3. Tartu Halduskohus jättis 12.03.2015. a määrusega kaebuse selle täpsustamiseks käiguta.

4.

13.04.2015 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse. Kaebaja selgitas, et

migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite andmise otsustas vangla meditsiinitöötaja.

Kaebajale oli määratud päev, mil ta pidi minema plaanilisele operatsioonile väljaspool vanglat

asuvasse haiglasse, kuid vanglaametnikud unustasid kaebaja haiglasse viia, mistõttu jäi

operatsioon tegemata. Kaebaja oli mitu korda palunud meditsiinitöötajalt ravimeid

terviseseisundi halvenemise tõttu, kuid meditsiinitöötaja ignoreeris tema pöördumisi. Nii

Tallinna Vangla administratsiooni kui ka meditsiinitöötaja (vangla arsti) tegevuse tõttu tekkis

kaebajal kõrvapõletik, mille tagajärjel kaebaja ühe kõrvaga ei kuule.

5. Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2015. a määrusega S. Uraganovi kaebuse osas, mis

puudutas vangla meditsiinitöötaja poolt migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite

väljastamist, meditsiinitöötaja poolt S. Uraganovi pöördumiste ignoreerimist, kui viimane

palus meditsiinitöötajalt terviseseisundi halvenemise tõttu ravimeid, vanglaametnike poolt

2012. a S. Uraganovi põlveoperatsioonile viimata jätmist, spordisaali kasutamise

mittevõimaldamist, WC-poti puudumist kambris, kambri halba valgustust ning vangla poolt

õigusvastaste kinnipidamistingimustega S. Uraganovi tervise kahjustamist. Ülejäänud osas

jättis kohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse täiendamiseks.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tagastas kohus kaebuse osas, mis puudutas vangla

meditsiinitöötaja tegevust kaebajale migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite

väljastamist ning kaebaja pöördumiste ignoreerimist HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel,

kuna halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust

suhtest. Halduskohus viitas Riigikohtu 28.08.2012 määrusele asjas nr 3-3-4-1-12, mille

kohaselt tekib vangla meditsiinitöötaja poolt tervishoiuteenuse osutamisel vangla ja

kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Halduskohus leidis, et olukord, kus

meditsiinitöötaja otsustab, kas ja milliseid ravimeid kinnipeetavale väljastada, tuleb lugeda

tervishoiuteenuse osutamiseks ning see kuulub lahendamisele maakohtus.

Kaebuse seoses põlveoperatsioonile viimata jätmisega tagastas halduskohus HKMS § 121 lg

1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud selles osas esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust

ning ei olnud seega pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Kohus tegi kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja

kohtule esitatud hüvitamiskaebuse kõrvutamisel kindlaks, et kaebaja ei olnud kohtueelses

menetluses vaidlustanud seda, et tal ei võimaldatud kasutada spordisaali ning et kambris

puudus WC-pott ja et kambris oli halb valgustus ega olnud nõudnud vanglalt kahju hüvitamist

tervise kahjustamise eest. Kuna kaebajal oli seega vastavas osas kohustuslik kohtueelne

menetlus läbimata, tagastas kohus kaebuse selles osas samuti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtu 08.06.2015. a määruse p-i 1 peale, millega

halduskohus oli kaebuse osaliselt tagastanud, määruskaebuse, milles palus halduskohtu

määruse nimetatud osas tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus ka tagastatud

osas menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud Tallinna Vangla direktori poole

kaebustega Tallinna Vangla meditsiinitöötaja tegevusetuse peale. Kaebaja leiab, et Tallinna

Vangla tegevus seoses sellega, et unustati viia teda põlveoperatsioonile, on vastuolus

põhiseaduse §-st 18 tuleneva piinamise ja alandava kohtlemise keeluga. Kaebaja leiab

määruskaebuses, et kinnipidamiskambris olevad kaks 75W võimsusega elektripirni ei taganud

kambris piisavat valgustust. Kaebaja leiab, et vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 1 tuleneva

kohustuse tagamiseks tuleb vanglal võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist

vastavalt Euroopa vanglareeglistikus sätestatud tingimustele.

7. Tallinna Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et see on põhjendamatu ning palub jätta

määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Vanglale teadaolevalt on tervishoiutöötajad uurinud iga

kaebaja terviseprobleemi ning määranud ravi vastavalt vajadusele. Tallinna Vangla nõustub

halduskohtuga, et meditsiinitöötaja tegevuse vaidlustamiseks tuleb kaebajal pöörduda

maakohtusse. Seoses põlveoperatsioonile viimata jätmise vaidlustamisega leiab Tallinna

Vangla, et halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. Samuti on

Tallinna Vangla arvates halduskohus kaebuse ülejäänud osas, milles ei ole läbitud

kohustuslikku kohtueelset menetlust, õigesti tagastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 08.06.2015. a määruse resolutsiooni p-i 1

tühistamiseks.

9. Halduskohus on vaidlustatud määrusega tagastanud kaebuse osas, mis puudutas

väidetavalt vangla meditsiinitöötaja poolt migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite

väljastamist ja kaebaja väidetava terviseseisundi halvenemisest tingitud pöördumiste

ignoreerimist, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et meditsiinitöötaja otsustuste puhul kas ja milliseid

ravimeid kinnipeetavale väljastada, on tegemist tervishoiuteenuse osutamisega, millest

tekkinud vaidlused kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 11 lg 1 alusel

lahendamisele maakohtus. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui vaidluse esemeks on

vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, nt ravivajaduse diagnoosimine

ja ravimite määramine, on tegemist vangla meditsiinitöötaja poolt kaebajale tervishoiuteenuse

osutamisega, mis on eraõiguslik suhe ja millest tekkinud kahju hüvitamise kaebus kuulub

lahendamisele maakohtus (vt nt Riigikohtu erikogu 28.08.2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12,

p 8; 07.04.2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi

15.12.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9).

10. Kuna HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, siis on halduskohus kaebuse osas, mis puudutab väidetavalt

vangla meditsiinitöötaja poolt tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamise

nõuded HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti tagastanud. Määruskaebuses esitatud väited selle

kohta, et kaebaja on korduvalt Tallinna Vangla direktorile esitanud kaebusi vangla

meditsiinitöötaja peale, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Kui halduskohtul

puudub pädevus vaidluse lahendamiseks, siis on HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt halduskohtul

kohustus kaebus tagastada, nagu halduskohus on antud juhul ka teinud.

11. Halduskohus on vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastanud kaebuse ülejäänud

osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõuded seoses kaebaja

põlveoperatsioonile viimata jätmisega, samuti seoses spordisaali kasutamise

mittevõimaldamisega, WC-poti puudumisega kambris, kambri halva valgustusega ning

väidetavalt õigusvastaste kinnipidamistingimustega tervise kahjustamisega.

12. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või

vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui

seadus on mõnda liiki nõude lahendamiseks näinud ette kohustusliku kohtueelse menetluse,

kaebuse esitada kohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast.

Halduskohus on vaidlusaluses määruses leidnud, et kaebaja ei ole seoses põlveoperatsioonile

viimata jätmisega vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Samuti ei ole kaebaja Tallinna

Vanglale 19.05.2014 esitatud taotluses õigusvastaste kinnipidamistingimustega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks vaidlustanud seda, et tal ei võimaldatud kasutada spordisaali

ning et kambris puudus WC-pott, et kambris oli halb valgustus ega ole nõudnud kahju

hüvitamist tervise kahjustamise eest. Kaebaja ei ole halduskohtu seisukohta, et nimetatud osas

on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, määruskaebuses ka ümber lükanud.

Seega on halduskohus kaebuse selles osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

13. Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kaebaja põlveoperatsioonile viimata

jätmine on vastuolus põhiseaduse §-st 18 tuleneva piinamise ja alandava kohtlemise keeluga,

samuti väited kambri ebapiisava valgustatuse kohta ning ebapiisava kehakultuuriga

tegelemise võimaldamisega ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohalt

asjakohased, kuna halduskohus ei saanud võtta nende väidete osas sisulist seisukohta, sest

kaebajal ei olnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu nimetatud osas

õigust kohtu poole pöörduda. Kui kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, ei

ole kohtul õigust asja lahendada ning kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4).

14. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 08.06.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti

kaebuse osaliselt tagastanud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk