1-15-6501/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

09. september 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-6501 (kohtueelses menetluses nr 15284000254) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

G.S (isikukood XXX; elukoht -

xxxxx

xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

G.S süüdi § 424 järgi ja mõista talle

(KarS)

karistusseadustiku

karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- §

2 alusel suurendada käes

otsusega G.S ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12. mä G.S ile - -

rtsi 2014 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 2 kuud 28 päeva võrra ning mõista G.S ile (kakskümmend kaheksa) -

karistus vangistusena 6 (kuus) kuud 28 liit

päeva KarS § 69 alusel asendada G.S ile - . m istetud vangistus

- õ

6 kuud 28 päeva üld

kasuliku tööga tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

208 (kakssada kaheksa)

25. september 2016 ld . Ü kasuliku töö tegemisel allutada G.S KarS §

75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga - xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.S ilt - lisa-

karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ühistada G.S ile -

5 (viieks) kuuks. T

tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista G.S ilt

585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot - sundraha , riigi

õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 635 (kuussada kolmkümmend viis) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul 15. oktoobrikuust järgmiselt: 1) alates 20 a

igakuise menetluskulu osa

8 senti tasumine, kuni

52 (viiskümmend kaks) eurot 9

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral ugeda tähtaeg saabunuks tasumise , l menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

-des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus

jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 €

(LS § 128 lg 2);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koop ; ia või väljatrükk

3.9 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus

§ 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt G.S mootorsõiduki juhtimise

on toime pannud kuriteona

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 13.06.2015 kella 01.20 paiku

Viljandi maakonnas Viljandi-Suure-Jaani tee 15,8 kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 reg.märgiga joobeseisundis, kusjuures tõendusliku alkomeetri DRÄGER XXX XXX

ALCOTEST 7110 EST ARAF-

0026 lõplik mõõtetulemus oli 1.11 mg/l kohta.

Antud teoga rikkus . Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille G S

kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel ja karistamiseks

suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 12.03.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s o 2 kuud 28 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista .

vangistus 6 kuud 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 6 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 208 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. KarS § 69 lg 4 alusel peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise - õigus ära 5 kuuks.

3.

iguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses Kohtu õ

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid Kriminaalmenetlus ; § 173 § 179), -

2. jaos ( e kulude hüvitamine; § 180 § 188) - ning

3. jaos ( -

Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetlu üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev skuluks s

sundraha, mis KrMS § 179

1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. lg o 585 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166, millega 2013 on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg aitsja määrab -le 2 k

uurimisasutuse, prokuratuuri võ , kui süüdistatav ei ole endale i kohtu taotlusel Eesti Advokatuur

kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 -

kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4.1.2.

1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava G.S kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s

üüdistatavale G.S Süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 585 eurot,

48 eurot ja muu riigi õigusabi tasu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

4.3.

Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus ohtumenetluses otsustatakse tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid.

KrMS § 180 lg 3 kohasel enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist t m

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõist lukorda määrata tal menetluskulude tasumine etu majanduslikku o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik