Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-15-620/28 AI generated

3-15-620/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-620/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

05.03.2015 saabus Tallinna Halduskohtule V. J. hüvitamiskaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebuse esitaja nõuab, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat puhkeruumi puudumist kompenseerima (maksma 500 euro suuruse hüvitise iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest). Seejuures täpsustab ta, et soovib 18 000 eurot ajavahemiku 24.12.2011 – 24.12.2014 eest. V. J. esitas ka riigi õigusabi taotluse ning menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest.

Legislator headnote

AI generated

3-15-620/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 20.03.2015 määrusega jättis kohus V. J. riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tulenevalt sellest, et kaebusest ei nähtunud üheselt, millise mittevaralise kahju liiki kaebaja on silmas pidanud, kaebus oli osaliselt ebaselge ning menetlusabi taotlus oli puudulik, jättis kohus kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta. Kaebuse esitajal tuli 15-päevase tähtaja jooksul esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus ning täpsustada kaebust.

Keywords

AI generated
financial hardship bank charges pension rights capacity to incur bill liability reduction of maintenance contribution health insurance voucher fee
AI generated
3-14-51463/40
V.V. esitas 14.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest 10 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Koos kaebuse 27.10.2014 täpsustusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3-19-1797/6
B esitas 24.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes koos riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega.
3-10-83/9
11.01.2010 esitas E.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks toimingu sooritamiseks (alusetult isikuarvelt võetud 350 krooni tagastamiseks) ja kahju hüvitamiseks summas 50 000 krooni. Kaebaja leidis, et vahistatuna vanglas viibides puudus vanglal alus tema isikuarvelt
3-15-894/6
15.12.2014 esitas V. A. esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov kahju hüvitamise nõude. Tallinna Vangla tagastas 12.03.2015 otsusega nr 5-18/14/10032-4 V. A. kahju hüvitamise nõude perioodi 20.07.2007-01.01.2014 osas läbivaatamatult ning jättis perioodi 02.01.2014-03.07.2014 osas rahuldamata. 08.04.2015 esitas V. A. esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt V. A. kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3480 eurot ning seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus jättis korduvalt kaebaja kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta (11.05.2015 ja 20.05.2015). Kuna kaebaja jättis kõrvaldamata menetlusabi taotluses esinevad puudused, siis jättis kohus 03.06.2015 kohtumäärusega rahuldamata V.A. menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti määras kohus kaebuselt riigilõivu tasumiseks tähtaja (7 päeva jooksul arvates 03.06.2015 määruse punkti 1 jõustumisest). Kohtu 03.06.2015 määrus jõustus 26.06.2015 ning seega oli riigilõivu tasumise viimaseks päevaks 03.07.2015. Kaebaja ei ole käesoleva ajani kaebuselt riigilõivu tasunud. KOHTU PÕHJENDUSED
3-15-1772/14
V.K. (kaebaja) esitas 22.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud käteräti ja voodipesu vahetamata jätmisel. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2015 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva arvates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-15-620

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-620 Haldusasi

V. J. kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kinnipidamistingimused, puhketoa puudumine) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Saata määruse ärakiri koos kaebuse ning määruse venekeelse tõlkega kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.03.2015 saabus Tallinna Halduskohtule V. J. hüvitamiskaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebuse esitaja nõuab, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat puhkeruumi puudumist kompenseerima (maksma 500 euro suuruse hüvitise iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest). Seejuures täpsustab ta, et soovib 18 000 eurot ajavahemiku 24.12.2011 – 24.12.2014 eest. V. J. esitas ka riigi õigusabi taotluse ning menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest.

2. 20.03.2015 määrusega jättis kohus V. J. riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tulenevalt sellest, et kaebusest ei nähtunud üheselt, millise mittevaralise kahju liiki kaebaja on silmas pidanud, kaebus oli osaliselt ebaselge ning menetlusabi taotlus oli puudulik, jättis kohus kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta. Kaebuse esitajal tuli 15-päevase tähtaja jooksul esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus ning täpsustada kaebust.

3. 07.04.2015 esitas V. J. kaebuse täpsustuse ning täidetud menetlusabi taotluse blanketi koos vanglasisese isikukonto (K-Raha) väljavõttega.

4. 25.05.2015 määrusega jättis Tallinna Halduskohus V. J. menetlusabi taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta. Kaebaja sai määruse ärakirja koos venekeelse tõlkega kätte 17.06.2015 (väljastusteade, tl 61).

3-15-620

5. 25.06.2015 saabus halduskohtule V. J. venekeelne määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus ei pidanud 29.06.2015 määruses põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. 03.07.2015 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus V. J. määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määruse muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et halduskohus on riigilõivu tasumise tähtaja seadnud sõltuvusse menetlusabi andmisest keeldumise määruse jõustumisest. Kohus märkis, et vaidlustatud määrus jõustub 15 päeva möödumisel ringkonnakohtu määruse kättesaamisest, edasikaebamise korral Riigikohtu lahendi tegemisest.

KOHTU SEISUKOHT

7. Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2015 määrus jõustus edasi kaebamata 18.08.2015. Ringkonnakohtu määruse jõustumisega jõustus ka Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määrus, mistõttu hakkas sellest ajast kulgema ka 540 euro suuruse riigilõivu tasumise 15-päevane tähtaeg. Seega pidanuks kaebaja hiljemalt 02.09.2015 tasuma riigilõivu ning esitama tasumist tõendavad dokumendid. Kontrollides riigilõivude laekumisi kohtute infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumi riigilõivude ja tagatiste ettemaksukontolt, ei nähtu kaebuselt riigilõivu tasumist. Ka kaebaja ise ei ole esitanud riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 ls 2 sätestab, et riigilõivu tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.

9. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 ja § 104 lg 2 ls 2 alusel tagastada, kuna kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks tasunud riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on oluline puudus ja takistab asja läbivaatamist.

10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada seaduses sätestatud korda, sh tähtaegu.

Karin Kalmiste Kohtunik