2-14-6607/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09. septembril 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-14-6607

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

922 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820,

asukoht Pirita tee 20, 10127, Tallinn) lepinguline esindaja Olga

Vijard

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta rahuldamata CREDITREFORM EESTI OÜ hagi XXX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud CREDITREFORM EESTI OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud

TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 922 eurot, millest põhivõlg on 572,14 eurot, viivis

222,04 eurot ja leppetrahv 127,82 eurot.

2. XXX AS-i ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud: 27.01.2006 tähtajaline, 18-kuuline

liitumisleping

telefoninumbrile

nr

XXX

mobiilsideteenuse

osutamiseks;

08.06.2006

liitumisleping

telefoninumbrile

nr

XXX

mobiilsideteenuse

osutamiseks;

09.01.2007

liitumisleping telefoninumbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks; 08.06.2006 järelmaksuga

mobiiltelefoni müügilepingu numbrile XXX, millega anti kostjale üle mobiiltelefon Samsung

D520; 09.01.2007 järelmaksuga mobiiltelefoni müügileping numbrile XXX, mille alusel anti

kostjale üle mobiiltelefon Samsung D830.

3. Kuna kostja alates 01.11.2007 ei tasunud nõuetekohaselt esitatud arveid osutatud

mobiilsideteenuse eest ja ostetud mobiiltelefonide makseid, ütles XXXAS kostjaga sõlmitud

lepingud üles ning väljastas 01.05.2008 kostjale lõpparve.

4. Kostja ja XXXAS on sõlminud 15.12.2010 nõude loovutamise lepingu nr XXX, mille alusel

loovutati nõue kostja vastu hagejale.

5. Hageja leiab, et kostja asus oma võlakohustust nõude omandaja ees täitma tehes 10.02.2013

osamakse summas 40 eurot ja 11.03.2013 osamakse summas 40 eurot, mis on vastavuses hageja

poolt välja pakutud kompromissilepingu maksegraafikuga. Eelnevalt on kostja e-posti teel

uurinud, milline oleks heade tingimustega kompromissileping. Hageja on seisukohal, et kostja on

hageja nõuet täies ulatuses tunnustanud tasudes 2013.a. hageja pangakontole vastavad

osamaksed.

Kostja vastuväited

6. Kostja ei võta omaks lepingute sõlmimist elektroonilise sidevahendi vahendusel. Hageja poolt

esitatud tõendid ei tõenda lepingute sõlmimist, kuna lepingutel puuduvad kostja allkirjad.

7. Kostja on seisukohal, et tõendamata on võla loovutamine hagejale.

8. Puuduvad igasugused tõendid leppetrahvinõude esitamise kohta mõistliku aja jooksul, mistõttu on

hageja leppetrahvi nõudmise õiguse minetanud.

9. Kostja ei ole kunagi tunnistanud võlgnevust hageja või hageja õiguseellase ees ega aktsepteerinud

vastavaid nõudeid. Kostja teadis varasemast ajast, et üksnes telefoniteenuse kasutamise eest oli

kostjal võlgnevus summas 78 eurot, mille kostja ka tasus.

10. Kostja esitas vastuses ka aegumise vastuväite ja taotles vaheotsuse tegemist aegumise

kohaldamiseks. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et erinevate lepingute alusel olid kostja

väidetavad maksetähtajad kuupäevadel 07.11.2007.a. ja 08.07.2008.a ja kogu väidetava

võlgnevuse maksetähtaeg 18.05.2008.a. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud 18.05.2011.a,

osaliselt ka varasemalt. Hageja on hagiavalduse kohtusse esitanud 2014. aasta veebruaris ja seega

pärast aegumistähtaja möödumist.

Hageja seisukohad hagi aegumise kohta

11. Hageja leiab, et TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3 ei tulene, et nõue saab olla esitatud vaid hagiavalduse

vormis. Seega saab kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest siis, kui tema vastu pole

seaduses sätestatud tähtaja jooksul üleüldse nõuet esitatud. Võlausaldaja on kõige pealt üritanud

lahendada võla tasumise küsimuse kohtuväliselt, andes alates 2010.a. juulist nõude menetleda

inkassoettevõttele ning lähtudes seejuures üldtingimuste p-st 11.6. Olles nõude omanikuks jätkas

hageja kostjalt võla kohtuvälist sissenõudmist.

12. Kostja on hageja nõuet täies ulatuses tunnustanud, tasudes 2013.a. hageja pangakontole vastavad

osamaksed. Seega ei ole hageja nõue aegunud, kuna on esitatud juba 2010.a. juulis.

13. Seoses aegumise vastuväitega palub hageja kohtul kaaluda selle rahuldamata jätmist ka

alljärgnevatel alternatiivsetel alustel. XXX teenuste kasutamise tingimuste p-i 9.3. kohaselt

sõltumata sellest, kas Lepingu ütleb üles klient või XXX, jäävad lepingust kuni selle

ülesütlemiseni tekkinud poolte õigused ja kohustused kehtima nende nõuetekohase täitmiseni, sh

jääb kehtima kliendi kohustus tasuda XXX-le tasumata arved ja lõpparve. Lepingu ülesütlemine

ei katkesta ega peata viiviste arvestamist tasumata summadelt ega vabasta klienti viiviste

tasumise kohustusest. Klient on kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud

kulud, sh kolmandate isikute poolt võlgade sissenõudmise kulud.

14. Hageja seisukohalt on nimetatud sätet võimalik tõlgendada kui poolte kokkulepet aegumistähtaja

pikendamise kohta TsÜS § 145 lg 2 tähenduses. TsÜS § 145 lg 2 järgi võib poolte kokkuleppel

aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne

aastani. Antud tingimuste punkti eesmärk on see, et pooled ei jätaks pärast lepingu ülesütlemist

oma lepingulisi kohustusi täitmata. Seega võib hageja seisukohalt tingimuste p-i 9.3. tõlgendada

selliselt, et nõudeid võib esitada ja neid tuleb täita ka pärast lepingu ülesütlemist, arvestades

seaduses sätestatud piirangut (ehk siis maksimaalselt 10 aasta jooksul). Seega ei saa hageja nõue

olla aegunud ka XXX teenuste kasutamise tingimustest lähtuvalt.

15. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest

lähtuvalt. TsÜS § 138 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus lahenditest nr 3-2-1-65-03 ja 3-2-1-3-

05 tuleneb, et aegumisele tuginemine võib olla välistatud selle õiguse kuritarvitamise tõttu.

Kostja venitas võla tasumise küsimuse lahendamisega, pidades hagejaga nii telefoni, kui e-posti

teel läbirääkimisi. Kostja jättis hagejale mulje, et soovib lahendada võla tasumise küsimuse

kohtuväliselt, asudes hageja pakutud kompromissilepingut reaalselt täitma. Hiljem aga lükkas

kostja osamaksete tasumise tähtaegu edasi. Lõpuks esitas kostja käesolevas menetluses hageja

nõuetele aegumise vastuväite. Selline käitumine on hageja arust tõlgendatav kui heade

kommetega vastuolus olev ja kostja ei saa seega aegumisele tugineda.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale

sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise

leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid.

Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle

selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga

kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus

omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale

tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

17. 27.01.2006 tähtajalise, 18-kuulise, liitumislepingu sõlmimine telefoni numbrile XXX

mobiilsideteenuse osutamiseks on tõendatud kohtule esitatud liitumislepingu, ettemaksuarve ja

Q223100-SONY ERICSSON W550i mobiiltelefoni järelmaksu lepinguga (tlk 8-10). Antud

lepingud on sõlmitud poolte vahel vahetult, lepingutel on kostja allkirjad ja isikusamasust

tõendab kostja ID-kaardi koopia (tlk 11).

18. VÕS § 52 järgi loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks lepingut eseme üleandmiseks või

teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku

(pakkuja) ja tarbija vahel, kui:

1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või

teenindussüsteemis ja

2) leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale

ettepaneku teha pakkumus (pakkumine) ja

3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja

4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse

sidevahendi abil.

19. 08.06.2006 liitumislepingu sõlmimine telefoni numbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks,

08.06.2006 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung D520 järelmaksulepingu sõlmimine kohustusega

tasuda mobiiltelefoni hind igakuiste osamaksetena, 09.01.2007 liitumislepingu sõlmimine telefoni

numbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks, 09.01.2007 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung

D830 järelmaksulepingu sõlmimine kohustusega tasuda mobiiltelefoni hind igakuiste

osamaksetena, on tõendatud XXX liitumislepingute ja mobiiltelefoni järelmaksulepingutega (tlk

12-15). Lepingud on sõlmitud XXX iseteeninduses ning nende sõlmimisel on kostja kinnitanud,

et ta on panga kaudu identifitseeritud ja elektrooniline kinnitus on samaväärne omakäelise

allkirjaga. Järelikult saab sideteenuse lepingud telefoninumbritele nr XXX ja XXX, mille alusel

kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle

eest kokkulepitud tasu lugeda VÕS § 52 järgi sõlmituks.

20. Tulenevalt VÕS §-dest 164 ja 168 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning nõude loovutanud võlausaldaja

peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad

dokumendid. Nõude loovutamine aktsiaselts XXX poolt hagejale, on tõendatud nõude

loovutamise lepingu XXX ja selle lisaga ning nõuet tõendavate dokumentidega (tlk 53-54, 77-

80).

21. Kohus kontrollib vastavalt kostja kui kohustatud isiku taotlusele, kas hageja nõuded on aegunud

ja kas hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.

22. Liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuse kasutamisest ja mobiiltelefoni järelmaksu

müügilepingutest tulenevate nõuete puhul on tegemist tehingutest tulenevate korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõuetega.

23. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1

kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1

kohaselt algab aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

ning § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on

õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt TsÜS § 154 on korduvate kohustuste

täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga

üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks.

24. 27.01.2006 tähtajalise mobiiltelefoni Q223100-SONY ERICSSON W550i järelmaksu lepingust

nähtuvalt tuli ostuhind tasuda igakuiste osamaksetena, millest viimane tuli teha 20.08.2007;

08.06.2006 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung D520 järelmaksulepingust nähtuvalt tuli

mobiiltelefoni hind tasuda igakuiste osamaksetena, millest viimane tuli teha 07.11.2007 ja

09.01.2007 tähtajalise mobiiltelefoni Samsung D830 järelmaksulepingust nähtuvalt tuli

mobiiltelefoni hind tasuda igakuiste osamaksetena, millest viimane tuli teha 08.07.2008.

25. XXXAS (nõude loovutaja) ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks on XXX

teenuste kasutamise tingimused. Viidatud teenuse kasutamise tingimuste punkti 7.2 ja 7.3.

kohaselt pidi kostja tasuma talle esitatavate arvete, sh koondarvete alusel.

26. Teenuse osutamise ja mobiiltelefonide järelmaksu arved on esitatud järgmiselt: 01.11.2007 nr

20066440 maksetähtajaga 18.11.2007 (tlk 16-17), 01.12.2007 nr 20295009 maksetähtajaga

18.12.2007 (tlk 18-19), 01.01.2008 nr 20523933 maksetähtajaga 18.01.2008 (tlk 20-21),

01.02.2008 nr 20756436 maksetähtajaga 18.02.2008 (tlk 22-23), 01.03.2008 nr 20993040

maksetähtajaga 18.03.2008 (tlk 24-25). Vaidlust ei ole, et mobiilsideteenuste ja ostetud

mobiiltelefonide järelmaksete eest esitatud arvete nõuetekohase tasumata jätmise tõttu ütles

nõude loovutaja kostjaga sõlmitud lepingud üles XXX teenuste kasutamise tingimuste p-ide

9.2.2.1, 9.2.2.4. alusel ning väljastas 01.05.2008.a kostjale lõpparve nr 21459545 summas

11 072,05 EEK (tlk 26-27), millest 8952,05 EEK oli põhivõlgnevus, 120 EEK viivis ja 2000 EEK

leppetrahv, maksetähtajaga 18.05.2008.

27. Vastavalt TsÜS § 154 hakkas 01.11.2007 ja 01.12.2007 arvete alusel esitatud nõude

aegumistähtaeg kulgema 01.01.2008 kell 00.00 ning nõuded aegusid 31.12.2010 kell 24.00 ning

01.01.2008 kuni 01.05.2008 arvete alusel esitatud nõuete aegumistähtaeg kulgema 01.01.2009

kell 00.00 ning nõuded aegusid 31.12.2011 kell 24.00. Seega on teenuse osutamise arvetest

tulenevad nõuded hagi esitamise ajaks, so 12.02.2014, aegunud.

28. Hageja ei ole tõendanud nõude loovutaja ja kostja ega hageja ja kostja vaheliste läbirääkimiste

toimumist enne hagi aegumist 2010.aastal ja 2011.aaastal, mis oleksid olnud aegumise peatumise

aluseks TsÜS § 167 lg 1 alusel. Hageja esitatud toimingute raportist ja kirjadest nähtub, et

hagejapoolsetele e-mailidele, kirjadele ja telefonikõnedele ei ole kostja vastanud (tlk 42, 80-97).

11.01.2013 alguse saanud võla tasumise läbirääkimiste ja maksegraafiku sõlmimise ning selle

osalise täitmise ajaks olid hageja nõuded juba aegunud (tlk 98-105). Järelikult ei ole antud asjas

kohased ka hageja viited VÕS §-6 lg-le 1 ja TsÜS §-le 138 kui kostjapoolsele halvas usus

käitumisele või õiguste kuritarvitamisele.

29. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja on seisukohal, et kostja

asus oma võlakohustust hageja ees täitma tasudes 10.02.2013 40 eurot ja 11.03.2013 40 eurot

ning seega on ta nõuet tunnustanud ja nõue ei ole aegunud. Hagi asjaoludest ja tõenditest

nähtuvalt olid kostja poolt maksete tegemise ajaks 2013.aastal (tlk 106) kõik nõuded aegunud,

mistõttu ei saanud maksmisega enam nõue katkeda. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel saab katkeda

aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud.

30. Aegumise katkemise mõttes ei oma tähendust asjaolud, et esialgselt püüdis võla loovutaja

lahendada vaidlust kohtuväliselt ja andis nõude 2010.a juulist menetleda inkassoettevõttele, sest

aegumise katkemise ja peatumise alused sätestab seadus ning eelnimetatud asjaolusid ei saa

nendega võrdsustada.

31. Hagejal on vastavalt XXX teenuste kasutamise tingimuste punktile 7.3. õigus nõuda kostjalt

viivist määraga 0,15% tasumata summalt päevas kuni summa täieliku tasumiseni ning punktile

8.2 tähtajalise lepingu ülesütlemise korral leppetrahvi kuni 3000 krooni (191,73 eurot). Hageja

palub kostjalt välja mõista viivis 222,04 eurot ja leppetrahv 127,82 eurot. Leppetrahvi nõude on

võla loovutaja esitanud kostjale 01.05.2008 arvega nr 21459545.

32. Kõrvalkohustusest tulenev nõue aegub koos põhikohustusega TsÜS § 144 alusel. Kuivõrd nii

mobiilsideteenuse osutamise kui järelmaksuga kauba ostu nõuded on aegunud hagi esitamise

ajaks, siis on ka viivise ja leppetrahvi nõuded aegunud.

33. Seega asub kohus seisukohale, et hagi esitati 12.02.2014 pärast hagi aegumise tähtaja möödumist,

mistõttu tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kuna kohus kohaldab hagile aegumist, siis

on TsMS § 449 lg 3 alusel tegemist lõppotsusega.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

35. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

36. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik: