1-15-3091/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3091 Kohtukoosseis Urmas Reinola, , Sten Lind Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. mai 2015 otsus V.E

(V.E)

263 lg 1 p 2 -

rgi süüdistuses KarS § § 25 lg 2 jä lühimenetluses

Kriminaalasja lahendamise viis Apellatsiooni esitaja kirjalik menetlus

süüdistatava kaitsja advokaat Indrek Kukk

Teised apellatsioonimenetluse prokurör Lauri Talumäe, süüdistatav

V.E pooled

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. mai 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-15-3091 V.E

-

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 263 lg 1 p 2 § 25 lg 2 järgi.

2. Teha uus otsus ja mõista V.E süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 § 25 lg 2 järgi - õigeks.

3. Apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 8. septembril 2015 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. mai 2015 otsusega menetluses tunnista V.E

263 lg 1 p

lühi ti KarS §

2 - ja karistati 9 kuulise vangistusega.

§ 25 lg 2 järgi süüdi KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

2(4) tähtajalise vangistuse 6 ku KarS § ud.

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2015 11.02.2015 – , s.o 3 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 73 l

3 alusel määrati, et mõistetud ka ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.E g 1 ja lg ristust

ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuu 04.05.2015. lutamise päev, s.o

Menetluskuludena mõisteti riigi tuludesse välja mää V.E-lt ratud kaitsjale makstud tasud 192 eurot ja sundraha 585 eurot.

2. V.E selles, et tema, tunnistati süüdi ajendatuna soovist põhjustada eritalituse väljasõitu enda elukohaks olevase majja tema enda kainenema toimetamiseks, helistas 09.02.2015 ajavahemikul kell 19.55.32-19.56.12, viibides aadressil XXXX XX X-X, XXXX XXXX hädaabinumbrile 112, mis on avalikult kasutatav telefoninumber ja esitas teadvalt vale pommiähvarduse, öeldes: „saatke politsei siia, panin pommi X XXXX X korter X XXX “.

Oma sellise tegevusega alustas V.E vastavalt oma ettekujutusele avalikus kohas viibivate inimeste (XXXX XX X, X

XXX linn maja ja selle ümbruse elanike) suhtes neid häirivat, hirmutavat ja nende õigusi ohtu seadval viisil käitumist, kuid erikontrolli ja inimeste evakueerimist ei teostatud, kuna politsei poolt asjaolude kontrollimise järel ning V.E elukaaslase poolt edastatud hädaabikõne tühistamise tõttu leiti, et täiendavaid abinõusid ei ole vaja kasutusele võtta ning kuritegu jäi V.E põhjustel lõpule viimata. tahtest olenemata

V.E rikkus seeläbi korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 sätestatud nõuet /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/.

Oma sellise tegevusega V.E alustas vahetult avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist lõhkeseadeldisega ähvardamise teel, s.o pani toime KarS § 263 lg 1 p 2 § 25 lg 2 järgi - kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus a kaitsja. Apellant vaidlustab ot

süüdistatav suse täies

ulatuses, leides, et see e kohus on i ole seaduslik ega põhjendatud ning vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi.

Apellant leiab, et käesoleval juhul ei ole V.E-le etteheidetav käitumine kvalifitseeritav kuriteona. KarS § 263 lg 1 p 2 kohaselt on kuriteona karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud relva või relvana ava muu eseme, lõhkeseadeldise või kasutat lõhkeainega ähvardades. Süüdistatav tegi hädaabi väljakutse numbrile 112 oma kodust. Isiku kodu ei

saa k puudub kolmandatel isikutel vaba aitsja hinnangul käsitleda avaliku kohana, sest sinna juurdepääs. Sealjuures on kõne eritalitusele, milles räägiti, et pandi pomm majja

, pandud toime eraruumides. kohana 01.07.2014 jõustunud korrakaitseseaduse § 54 on selgelt määratlenud avaliku määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-

ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk Seega on KarS § 263 keskseks mõisteks teo

. toimepanemise tegevus vastata koht, mitte see, kuhu teo mõju võib ulatuda. Seega ei saa süüdistava avaliku korra rikkumise oosseisuline tingimus avalik koht, kus kuriteole, kuivõrd puudub esimene k –

oleks toime pandud süütegu. Arvestades korrakaitseseaduse § 54 antud avaliku koha väga ühest ja kitsast definitsiooni, ei ole kohane ka maakohtu viide varasemale erialakirjandusele.

Apellant möönab, et o ga võis V.E häirida eriteenistusi, kuid mitte kolmandaid ma tegevuse

isikuid, mis on A -t 4, on kvalifitseeritav väärteona KarS § 278 lg 1 mõttes. rvestades KarS § 3 lg KarS § 278 lg s 1 sätestatud süüteo näol tegemist väärteoga. Kuivõrd V.E -

tegu ei vasta mitte kuriteo-, , tuleb

1 p 2 - vaid väärteotunnustele KarS § 278 lg 1 mõttes süüdistatav KarS § 263 lg § 25 lg

2 järgi õigeks mõista.

3(4)

4. Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2015 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 31. augustini 2015. Nimetatud apellatsioonimenetluse pooled tähtajaks enda seisukohti ega taotlusi ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele.

6. Riigikohus on lahendis 3-1-1-7-07 selgitanud, et

263 objektiivse koosseisu moodustab KarS §

sama seadustiku § avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu -s 262 nimetatud teo -

rikkumise - toimepanemine, millele lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald (KarS § 263 p 1), vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale isikule (KarS § 263 p 2), ähvardamine relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega (KarS § 263 p 3) või teo toimepanemine grupi poolt (KarS § 263 p 4). Seega on KarS § d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja -

kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita KarS § s 263 märgitud -

kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu, mis on toime pandud grupi poolt, vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega, KarS § 263 objektiivset koosseisu ei täida, kuid võib olla karistatav Karistusseadustiku mõne teise sätte järgi.

Seetõttu tuleb kohtutel KarS § 263 järgi esitatud süüdistustes esmalt kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab KarS § s 262 sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus -

KarS § s loetletud kvalifitseerivate tunnuste esinemisest süüdlase käitumises. -

7. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles , viibides XXXX XX X-X, XXXX linnas ja , et süüdistatav

ajendatuna soovist põhjustada eritalituse väljasõitu enda elukohaks olevase majja enda kainenema toimetamiseks, helistas 09.02.2015 ajavahemikul kell 19.55.32-19.56.12 hädaabinumbrile 112 ja esitas teadvalt vale pommiähvarduse, öeldes: „saatke politsei siia, panin pommi X XXXX X XXX

korter X (kd I, lk 8-10). Tuvastatud on seegi, et politsei poolt asjaolude kontrollimise ning “ süüdistatava elukaaslase poolt edastatud hädaabikõne tühistamise järel erikontrolli ega inimeste evakueerimist ei teostatud.

8. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul oli tegemist lõhkeseadeldisega (pommiga) ähvardades avaliku korra raskele rikkumisele suunatud tegevusega, mis teo lõpule viimisel oleks käivitanud põhjusliku ahela , sealhulgas liikluse ümberkorraldamises, eriteenistuste koheses tegutsemises

inimeste evakueerimises korterelamust ning soovitud ning lähiümbrusest. Süüdistatava poolt

lõpuleviidud teo näol oleks see rikkunud objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu. Kohtukolleegium kohtu järeldusega nõustuda ei saa.

KarS § 263 lg 1 p 2 kohaselt on kuriteona karistatav ava käitumise üldnõuete rikkumine, likus kohas kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.E tegi hädaabi väljakutse numbrile 112 oma korterist ehk eraruumist. isiku kodu Kohtukolleegium, nõustudes kaitsja seisukohaga, leiab, et ei saa käsitleda avaliku kohana KarS § 262 mõttes

, sest sinna puudub kolmandatel isikutel vaba juurdepääs. Avaliku koha määratlus tuleneb 01.07.2014 jõustunud korrakaitseseaduse §- 54, milles st

on selgelt määratlet valik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või ud, et a

määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk -

.

Seega on KarS § 263 keskseks mõisteks teo toim mõju võib epanemise koht, mitte see, kuhu teo

4(4)

ulatuda. Eravalduses toimepandud tegu, mille tagajärjel ei rikuta avalikku korda, ei ole vaadeldav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 mõttes, ehkki sellel teol võivad olla muud selle väärteo kooseisu tunnused. Seega ei saa V.E tegevus vastata avaliku korra rikkumise kuriteole, kuivõrd – selles puudub kohtukolleegiumi arvates esimene koosseisuline tingimus avalik koht, kus oleks toime pandud süütegu. Oma häiris süüdistatav küll tegevusega

eriteenistusi, kuid mitte kolmandaid isikuid, kelle rahu rikkumine eeldab. häirimist avaliku korra Küll aga võib V.E käitumine olla äärteona KarS § 278 lg 1 mõttes. kvalifitseeritav v

Kuivõrd V.E vaid väärteo tunnustele KarS § 278 lg 1 mõttes tegu ei vasta mitte kuriteo-,

, tuleb

1 p 2 -

süüdistatav temale esitatud süüdistuses KarS § 263 lg § 25 lg 2 järgi õigeks mõista.

10. Süüdistatava kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjatasu suuruseks 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot, apellatsioonkaebuse koostamise eest (2,50 h). KrMS §

175 lg 1 p 4 järgi on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud. Kohtukolleegium peab kaitsja taotluses esitatud tasu suurust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2

-4

või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Et kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, millega mõistab V.E temale esitatud süüdistuse järgi õigeks, jääb kaitsjatasu 120 eurot riigi kanda.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 1, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 4. mai 2015 aasta otsuse kriminaalasjas nr 1-15-3091 täies ulatuses ja V.E Kaitsja apellatsiooni rahuldab mõistab uue otsusega talle esitatud süüdistuses õigeks. täielikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Sten Lind Pavel Gontšarov