3-15-974/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-974

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 15. aprillil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla valvuri

korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks järgida

põhiseaduse §i 28. Kaebaja väitel on ta õigusest ravile ilma jäetud, kuna ta keeldus valvurite

korraldusel ravimite manustamisel suud avamast.

2. Tartu Halduskohus jättis 3. juuni 2015. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja 15 päeva arvates määruse kättesaamisest väidetavalt õigusvastase korralduse kuupäeva

täpsustamiseks, tuvastamisnõude esitamise eesmärgi selgitamiseks ning kohustamisnõude

osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks.

3. Tartu Halduskohtusse saabus kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus, millele oli lisatud

koopia vaidest nr 1-11/198, mis registreeriti vanglas 7. mail 2012. Kaebaja viitas ka vaietele

nr 1-11/338-1, 2-3/1512-1 ning 2-3/1844-1, mis olid esitatud seoses ravimite jagamisel antud

korraldusega avada suu ning põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga,

väites samas, et tuvastamisnõue sisaldub kohustamisnõudes.

4. Tartu Halduskohus tagastas 26. juuni 2015. a määrusega N. Lilitškini kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et

kaebus oli pärast puuduste kõrvaldamist muutunud veel laiemaks ja ebaülevaatlikumaks,

kaebaja poolt olid segamini välja toodud tema karistamised, vaiete esitamised ning ravimite

võtmisega seotud tegevused. Halduskohus soovis konkreetselt teada, millised nõuded ja

millisel alusel kaebaja esitab, kuid kaebaja ei esitanud arusaadavat vastust. Kaebaja tõi oma

vastuses välja mitmete vanglale esitatud taotluste ja vaiete registreerimise numbreid, kuid

esitas halduskohtule vaid 7. mail 2015 Tartu Vangla poolt registreeritud vaide nr 1-11/198,

samas kui kaebus oli halduskohtusse esitatud 15. aprillil 2015. Lisaks viitas kaebaja puuduste

kõrvaldamise avalduses distsiplinaarkaristustele, mis määrati pärast kaebuse halduskohtule

esitamist. Halduskohus selgitas, et neid karistusi on kaebajal võimalik vaidlustada ettenähtud

korda järgides.

Halduskohus nentis, et puuduste kõrvaldamise avaldus oli vasturääkiv, kuna esmalt väitis

kaebaja, et õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub kohustamisnõudes, aga samas põhjendas

kaebaja, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi. Kaebaja ei edastanud

halduskohtule ühtegi dokumenti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks.

Halduskohus asus seisukohale, et kohtute uurimiskohustus ei hõlma kaebaja kümnete

vanglale esitatud pöördumiste hulgast selliste dokumentide otsimist, mis tõendaksid

kohtueelse menetluse läbimist, seda just olukorras, kus kaebaja ei ole vaatamata halduskohtu

selgitustele esitanud menetlusse võtmiseks nõuetekohast kaebust. Halduskohus märkis, et kui

kaebajale keeldutakse edaspidi arstiabi andmast, mis on tema hinnangul õigusvastane, on tal

võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga ehk esitades esmalt kohustamisnõude

vaidemenetluses ning seejärel vajadusel kohtumenetluses. Seega on olemas menetlused, mis

võimaldavad kaebaja õigusi tõhusalt kaitsta.

Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et kaebust ei saa esitatud kujul menetlusse võtta ega

pidanud vajalikuks kaebust teistkordselt käiguta jätta, kuna kaebajal on aastatepikkune

kohtusse pöördumise kogemus. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, puudus vajadus võtta

seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a

määruse tühistamist. Kaebaja selgitab, et ta esitas kaebuse Tartu Vangla aktide õigusvastasuse

tuvastamiseks, kuna Tartu Vangla pole ühtegi akti tühistanud. Õigusvastasuse tuvastamine on

otseselt seotud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisega riigivastutuse seaduse alusel, kuna

kaebaja väärikust on alandatud. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei vaadanud läbi

kaebuse sisu ega kaebaja põhjendusi. Halduskohus peab lähtuma kaebuse esemest ja

tuvastama, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas väärikust alandava kohtlemise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohtule algselt esitatud kaebuse põhjal võis aru saada, et kaebaja eesmärk on

kohustada Tartu Vanglat talle ravimeid andma ning tuvastada valvurite ravimite

jagamise ajal antud korralduste õigusvastasus. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt

kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks.

Halduskohus tõi kaebuse käiguta jätmise määruses selgelt välja kaebuse menetlusse

võtmist takistavad puudused. Olles tutvunud kaebuse puuduste kõrvaldamise

avaldusega, leiab ka ringkonnakohus, et kaebaja ei ole kõrvaldanud ühtegi kaebuse

puudust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et uurimispõhimõte ei

eelda kaebaja poolt loetletud vaiete ja taotluste numbrite põhjal sellise kohtueelse

menetluse lahendi otsimist, mille asjaolud vastaksid kaebuses kirjeldatud asjaoludele.

Kaebajale peab olema teada, kas ta on Tartu Vanglalt taotlenud ravimite väljastamist

ning keelduva vastuse peale vaide esitanud. Samuti peab kaebajale teada olema,

millisel kuupäeval talle väidetavalt õigusvastane korraldus anti. Kui halduskohtule

esitatud koopia 7. mail 2012 registreeritud vaidest (tl 12-18p) peaks olema

asjassepuutuv, siis HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks

on ilmselgelt möödunud.

8. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib halduskohtule tuvastamiskaebuse esitada üksnes

juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja esitas nõude vangla

kohustamiseks tagada tema tervise kaitse ravimite väljastamise läbi. Kaebaja väitel

lõpetati talle ravimite väljastamine selle tõttu, et ta keeldus täitmast valvurite

korraldust avada ravimite võtmise järel oma suu. Kuna sellise kohustamisnõude

lahendamisel tuleks muuhulgas anda hinnang valvurite korralduse õiguspärasusele, on

kohustamisnõue kaebaja õiguse kaitseks tõhusam vahend. Halduskohus on

vaidlustatud määruse punktis 7 selgitanud, kuidas kaebaja saab edaspidi

kohustamisnõudega halduskohtusse pöörduda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

selgitust korrata. Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole tõhusama nõude olemasolu

tõttu lubatav, jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited põhjendatud huvi kohta.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 26. juuni 2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene