2-14-18491/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-18491

Tsiviilasi

Tatjana

Skirgailo

hagi

Kristel

Pärn-Mägi

vastu

üürilepingust tuleneva võlgnevuse 339,72 euro ja

võlgnevuse sissenõudmiskulu 100 euro nõudes

Tsiviilasja hind

439,72 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuli 2015.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tatjana Skirgailo apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant

(hageja):

Tatjana

Skirgailo

(isikukood:

XXXXXX), lepinguline esindaja August Käära (Eesti

Inkasso OÜ);

Vastustaja

(kostja):

Kristel

Pärn-Mägi

(isikukood:

XXXXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Tatjana Skirgailo apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 10. juuli 2015.a otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-14-18491 menetlusse võtmisest ja tagastada

apellatsioonkaebus Tatjana Skirgailole.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Tatjana Skirgailo on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

10. juuli 2015.a otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata Tatjana Skirgailo hagi Kristel

Pärn-Mägi vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 339,72 euro ja võlgnevuse sissenõudmiskulu

100 euro väljamõistmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Tatjana Skirgailo apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 10. juuli

2015.a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, on maakohus menetlenud hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi

menetluspõhimõtteid. Maakohus on seda selgitanud mh oma 09. juuni 2015.a kirjas, samuti

kohtuotsuses.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS

§ 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning

mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab

asjaolusid ning tõlgendab õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust asuda

seisukohale, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigusnorme.

Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks oma tegevusega või tegevusetusega

rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingut. Õige on maakohtu seisukoht, mille

kohaselt on suhetes korteriühistuga kohustatud kommunaalkulude jm sihtotstarbeliste maksete

eest tasuma korteriühistu liige (hageja). Kostja kohustusi hageja kui üürileandja ees reguleeris

pooltevaheline üürileping.

5. Asja materjalide kohaselt on kostja tasunud kõik üürilepingu kehtivuse ajal

kommunaalteenuste eest esitatud arved. Kohtule ei ole esitatud niisugust kommunaalteenuste

arvet, millega oleks juhitud kostja tähelepanu asjaolule, et veenäidud on tema poolt esitamata.

Tõendeid, mille kohaselt oleks kostjat kui üürnikku teavitatud vajadusest esitada veenäitusid, ei

ole kohtule üldse esitatud.

Hagiavaldusele lisatud 2013.a. septembri makseteatise M4726201309 kohaselt ei ole eelneval

perioodil võlgnevust olnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et üürileping lõppes 31. juulil 2013.a

ja korter tagastati omanikule. Asja materjalidest ei nähtu, et korteri vastuvõtmisel selle üürimisel

ja korteri üleandmisel üürilepingu lõppemisel oleksid pooled fikseerinud vee- ja elektrinäidud.

Asjaolust, et 18. augustil 2015.a on korteriühistu raamatupidaja teinud kindlaks veenäidud, ei saa

järeldada, et juuli 2013.a veenäidu (mille kohta kohtule pole arvet esitatud) ja augusti 2013.a

veenäitude vahe on kostja poolt tarbitud vesi.

6. Seega puudub kohtule esitatud materjalide põhjal alus asuda asja lahendamisel maakohtuga

võrreldes erinevale seisukohale. Eelkõige ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et

kostja tarbis tegelikkuses rohkem külma ja sooja vett, kui on tema poolt arvete alusel tasutud.

Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

7. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 11. augustil 2015.a riigilõivu 75 eurot.

Ringkonnakohtu andmetel on apellant tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu osaliselt. Kuna

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei

võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega puuduse

kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.

Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 75 (seitsekümmend viis) euro tagastamist kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/