1-14-8243/44 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-14-8243

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2015. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 31.08.2015. a) Kriminaalasja number 1-14-8243 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Tarmo-Toomas Vähi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu TARMO-TOOMAS VÄHI

isikukood 37812120293; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak

RESOLUTSIOON

Jätta Tarmo-Toomas Vähi Harju Maakohtu 23.10.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 14-8243 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda Tarmo-Toomas Vähilt riigituludesse kaitsetasu 109 (ükssada üheksa) eurot 44 senti vandeadvokaadi vanemabi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700026410.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tarmo-Toomas Vähi on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.10.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8243 KarS § 178 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loetikaristus 4 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 09.01.2013. a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 5 kuud vangistust, millest on kantud 5 kuud vangistust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. Tarmo-Toomas Vähi on süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust; KarS § 179 lg 11 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistes liitkaristuse mitme kuriteo eest, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti Tarmo-Toomas Vähile liitkaristuseks vangistus 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.01.2013. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aastat võrra, mõistes Tarmo-Toomas Vähile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks

3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 23.04.2014. a karistuse hulka, vangistuse kandmise algust arvestada alates 23.04.2014. a. Kohtuotsus jõustus karistuse osas 18.12.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.04.2014. a ja lõpeb 23.12.2017. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 13.07.2015. a.

07.07.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Tarmo-Toomas Vähi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Tarmo-Toomas Vähi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et arvestades Tarmo-Toomas Vähi varasemat eluviisi ja ellusuhtumist, ei ole välistatud uued seaduserikkumised ka tulevikus. Võttes arvesse Tarmo-Toomas Vähi isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Tarmo-Toomas Vähi avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Vabanemisel on tal võimalus asuda elama sõbra korterisse ja asuda tööle samasse, kus ka varem töötas. Lisaks kavatseb ta vormistada töövõimetuse, mis tagab talle igakuise sissetuleku. Tarmo-Toomas Vähi plaanib liituda anonüümsete alkohoolikutega ja andnud nõusoleku kompleksraviks. Samuti on ta nõus võtma lisakohustusi. Väidetavalt on Tarmo-Toomas Vähi osutanud abi kuritegude avastamiseks ning soovib jätkata politsei abistamist ka pärast vabanemist kuritegevusega võitlemiseks. Kaitsja toetab kaitsealuse taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Tarmo- Toomas Vähil on vabaduses elukoht ja ka töökoht. Tarmo-Toomas Vähi saab täitmiskavas ettenähtud programmid läbida ka kriminaalhooldusel olles ja see ei tohiks olla takistuseks vabastamisel. Vabaduses on Tarmo-Toomas Vähil toetavad inimesed - sõber, ema ja kasuisa. Tarmo-Toomas Vähi soovib märkida ka, et ta on politseiga koostööd teinud. Tarmo-Toomas Vähi on valmis võtma kõik lisakohustused, mis on välja käidud.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

3 (4) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Tarmo-Toomas Vähi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Tarmo-Toomas Vähi võimalikku vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter kuulub kinnipeetava sõbrale xxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Tarmo-Toomas Vähi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarmo-Toomas Vähi kannab käesolevat karistust isikuvastase kuriteo eest, milleks on lapseealise seksuaalne ahvatlemine ning lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine.

Tarmo-Toomas Vähi karistusandmetest nähtub, et ta on seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid toime pannud ka varem (kriminaalasjad nr 1-12-10415 ja nr 1-10-12603) ning nende eest on mõistetud talle eriliigilisi karistusi. Ka nähtub kinnipeetava toimikust, et talle on määratud kahel korral katseaeg (kriminaalasjas nr 1-09-1155 ja nr 1-12-10415). Kumbagi katseaega ei saa edukaks pidada, sest Tarmo-Toomas Vähi pani toime uued kuriteod. Kriminaalhooldus ei ole Tarmo-Toomas Vähi puhul osutunud mõjusaks vahendiks kuritegude ärahoidmisel.

Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb taas kriminaalhooldus, kuid isiku vabastamine, kes neid nõudeid täita ei ole suutnud, ei saa olla põhjendatud. Tarmo-Toomas Vähi poolt toime pandud kuritegusid soodustavateks teguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja kehv vaimne tervis. Varasema vangistuse ajal on Tarmo-Toomas Vähi läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Uus suund“, kuid vabanemise järgselt toimusid tagasilangused. Vanglas koostatud individuaalne täitmiskava näeb ette nende programmide uuesti läbimise. Praeguseks ei ole Tarmo-Toomas Vähi ettenähtud tegevustega alustanud.

Istungil antud selgituse kohaselt saabub selleks võimalus neljanda kvartali lõpus olenevalt sellest, kuidas spetsialistidel aega on. Tarmo-Toomas Vähi kuriteoriskide maandamisega ei ole käesoleva vangistuse jooksul veel tegelema hakatud, samuti ei ole välja selgitatud varasemate tagasilanguste põhjused. Vaid Tarmo-Toomas Vähi seletustest, mille kohaselt on ta oma eksimustest aru saanud ja soovib muutuda, ei piisa järeldusteks, et ta oma suhtumist ja hoiakuid ka tegelikult ümber kujundama oleks asunud. Ka asjaolu, et Tarmo-Toomas Vähi on väidetavalt senini teinud ning soovib koostööd õiguskaitseorganitega vabanemise järel jätkata, ei oma tähendust Tarmo-Toomas Vähi käesoleva karistuse kandmiselt vabastamise otsustamisel.

Kohus leiab, et asjaolu, et Tarmo-Toomas Vähi on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal, näitab, et karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Kohtul puudub veendumus, et ka praeguseks ärakantud karistuse jooksul oleks Tarmo-Toomas Vähi oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Vangla hindab Tarmo-Toomas Vähi endiselt kõrgohtlikuks ning uue seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosuse 5 aasta jooksul väga kõrgeks. Kohus leiab, et ülalkirjeldatud asjaoludel vangistuses viibiva isiku vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet.

Kohus on seisukohal, et Tarmo-Toomas Vähi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Menetluskulud Tarmo-Toomas Vähi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 31.08.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak.

4 (4) Kaitsja esitas 31.08.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Tarmo-Toomas Vähilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik