3-15-1587/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1587

Haldusasi

AS Eesti AGA kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikum 12.

mai 2015. a otsuse nr 1.3-1/165 osaliseks tühistamiseks ja

riigihangete vaidlustuskomisjoni 8. juuni 2015. a otsuse

nr 106-15/159790 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. juuli 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Eesti AGA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS Eesti AGA

Vastustaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Kolmas isik AS Elme Messer Gaas

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta AS Eesti AGA menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 14.

september 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 29. jaanuaril 2015 riigihangete registris hanketeate

riigihanke läbiviimiseks. Riigihanke eesmärk erinevate gaaside ostmine. Muuhulgas sooviti osta

meditsiinilist hapnikku 2,5 liitrises pakendis ja meditsiinilist naerugaasi 12x27 liitrises pakendis.

SA Tartu Ülikooli Kliinikum 12. mai 2015. a otsusega tunnistati vastavaks ja edukaks AS Elme

Messer Gaas pakkumine.

2. Pärast edutut menetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis esitas AS Eesti AGA kaebuse

halduskohtule, milles palus tühistada SA Tartu Ülikooli Kliinikum 12. mai 2015. a otsus osas,

millega tunnistati AS Elme Messer Gaas pakkumus vastavaks ja edukaks ning samuti tühistada

riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus, millega tema vaie oli rahuldamata jäetud. Kaebuse

kohaselt peab ravimiseaduse (RavS) § 63 lg 1 järgi omama ravimi müüja ravimi kohta kehtivat

müügiluba. Kuna hankija nimetas hanketeates ravimite nimetused, mida soovib hankida, muutus

RavS § 63 lg-st 1 5ulenev nõue, et olemas peab olema kehtiv müügiluba, hankedokumendi

lahutamatuks tingimuseks. Pakkumuse esitamise ajal 20. märtsil 2015 puudus AS-l Elme Messer

Gaas müügiluba meditsiinilise hapniku ja – naerugaasi müügiks hanketeates nimetatud

pakendites.

3. Tartu Halduskohtu 31. juuli 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja

seisukohad olid järgmised.

3.1. Hanketeates ega hankedokumentides ei sisaldu nõuet, mille kohaselt peab pakkujal

pakkumuse esitamise ajal olema hankes nimetatud meditsiiniliste gaaside müügiluba RavS § 63

lg 1 tähenduses. Ka kaebaja ei viita sellistele sätetele hankedokumentides.

3.2. Kohus ei nõustunud seisukohaga, et müügiloa olemasolu nõue tuleneb seadusest. RaVS § 63

lg 1 sätestab, et Eestis kehtiv müügiluba on nõutav ravimi turustamiseks. Turustamise all

mõistetakse RavS § 3 lg 2 järgi ravimite hulgimüüki, jaemüüki või muul viisil tasu eest või

tasuta üleandmist. Pakkumuse esitamine ravimi müügilepingu sõlmimiseks tulevikus ei ole

käsitatav ravimi turustamisena ja selleks ei ole vaja ravimi müügiluba.

3.3. Samuti sätestab riigihangete seaduse (RHS) § 41 lg 3, et kui hankelepingu alusel sooritatava

tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste

erinõuete registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja

kvalifitseerimiseks nõutav ning kui pakkujal või taotlejal vastav tegevusluba või registreering

puudub, jäetakse pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Sellest tuleneb, et erinevalt kaebaja

väidetust tuleb ka seaduses sätestatud nõuded hanketingimustes üle korrata. Lisaks tuleneb

sellest sättest, et need nõuded on seotud pakkuja kvalifitseerimise, mitte pakkumuse vastavuse

hindamisega.

3.4. Hanke võitnud isikul olid olemas nii hapniku kui naerugaasi müügiload muudes pakendites.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. AS Eesti AGA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Turustamine ei eelda siduvat kokkulepet müüja ja ostja vahel, vaid eelkõige müüjapoolset

tegevust ostja leidmiseks. RavS § 3 lg 2 sõnastusest ei tulene, et ravimite turustamiseks saaks

lugeda müüja tegevust alates müügilepingu sõlmimisest. RaVS §-st 63 tuleneva

müügiloakohustuse eesmärk on tagada turustatavate ravimite ohutus ja toimivus ning

kontrollimata ravimite turule sattumise vältimine.

4.2. Kohtu väljendatud seisukoht välistab võimaluse pakkumuse vastavust sisuliselt kontrollida.

4.3. Halduskohtu tõlgendus ei taga pakkumuste vastavuse kontrolli eesmärki – sisulist konkurssi

ainult selliste pakkumuste vahel, mille alusel on tagatud ja kontrollitav võimalus hankeleping

sõlmida ja täita.

4.4. Pakkumuste vastavuse kontrolli käigus (RHS § 47) peab hankijal olema võimalik üheselt

tuvastada, milline pakkumus võimaldab nõuetelevastava lepingu sõlmimist ja täitmist. Kui

pakkumus kontrollitava ajahetke, st pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga hanketingimustele

vastava lepingu sõlmimist ja täitmist ei võimalda, ei saa sellist pakkumust vastavaks tunnistada.

4.5. Põhjendatud ja Riigikohtu praktikaga (RKHKo 3-3-1-65-11, p 26) kooskõlas ei ole järeldus,

et pakkumustele vastavuse kontroll RHS § 47 järgi hõlmab ainult neid seadusest tulenevaid

nõudeid, mis on hankedokumentides üle korratud. Pakkumuste kontrolli eesmärgist tulenevalt ei

saa kontrollimisel piirduda kitsalt hanke alusdokumentide sõnastusega, vaid hankija peab

kontrollima, kas pakkumus on tegelik, st kas seda saaks lepingu sõlmimise korral täita.

4.6. Pakkumus on pakkujatele siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast ja siduvaks

muutunud pakkumuse muutmine ega täiendamine ei ole lubatud. Seega peab pakkumuse

nõuetelevastavus olema tagatud pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. See, et pakkuja on

kvalifitseeritud ja omab seaduses nõutud isiklikke tegevuslube, loob küll eelduse, et

hanketingimuste täitmine, sh müügilubade muretsemine on teostatav, kuid ei võimalda hankijal

objektiivselt tuvastada, et pakkumus tegelikult nõuetele vastab.

4.7. Asjasse ei puutu see, et hanke võitnud isikul olid olemas samade gaaside teistsuguste

pakendite müügiload. Müügiloa väljastamine, sh müügiloa laiendamine on Ravimiameti

kaalutlusotsus, mille täitmist pakkujal ei ole võimalik garanteerida.

5. SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

5.1. RHS § 47 lg 1 ja 2 sätestavad üheselt mõistetavalt, et kontrollitakse pakkumuste vastavust

hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Hanketeates ega hankedokumentides

müügiloa olemasolu nõuet ei sisaldunud. Vastustajal ei olnud ühtki alust pakkumuse

tagasilükkamiseks, sest see vastas hanketeates ja hankedokumentides esitatud nõuetele.

5.2. Pakkumuse esitamine ei ole ravimi turustamine RavS § 63 lg 1 mõttes. Selles sättes on

turustamise mõiste defineeritud ning see ei hõlma riigihankemenetluses pakkumuse esitamist.

5.3. Müügiloa hankimine pärast pakkumuse esitamist ei tähenda pakkumuse hilisemat

täiendamist.

5.4. Müügiloa omamise kohustus alles lepingu sõlmimise hetkeks ei tähenda ravimiseaduse ja

riigihangete seaduse eesmärkidega vastuolus olevat tulemust.

5.5. Kaebaja vaidlustab sisuliselt hanketingimusi, kuigi selle vaidlustamise võimalused on

möödunud.

5.6. Väide, et vaid hanke alusdokumentide alusel kehtestatud nõuete alusel pakkumuste

vastavuse kontrollimine ei taga pakkumuste kontrolli eesmärki, on vastuolus riigihangete

seadusega. Riigihankemenetluses peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt kehtestatud

tingimustest, tagamaks menetluse läbipaistvust ja kontrollitavust. Kehtivast õigusest ei tulene, et

pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuleks tuua juurde täiendavaid tingimusi.

5.7. Kaebaja takistab käimasoleva vaidlusega hankelepingu sõlmimist, kuna vastustaja on

sunnitud pikendama olemasolevat lepingut kaebajaga ja tasuma talle teenuse eest kordades

kõrgemat hinda kui vaidlusaluses hankemenetluses on pakkunud kolmas isik.

6. Kolmas isik Elme Messer Gaas AS palub kirjalikus vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata

jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Kaebaja põhiliseks seisukohaks on, et ravimite ostmisele suunatud riigihankes peab

pakkumuse esitamise hetkel olema pakkujal ka müügiluba hanke esemeks oleva ravimi

müümiseks.

Sarnaselt halduskohtuga ja vastustajaga ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

9. Asja menetluses korduvalt viidatud RavS § 63 lg-st 1 ja § 3 lg-st 2 tuleneb, et ravimi

turustamiseks on vajalik müügiluba, ning turustamine omakorda tähendab ravimite müüki või

muul viisil tasu eest või tasuta üleandmist. See definitsioon on piisavalt selge ja üheselt

mõistetav ning välistab selle, et turustamise all saaks mõista ka riigihankemenetluses pakkumuse

esitamist. Apellatsioonkaebuses esitatud konstruktsioon, justkui tähendaks turustamine ka

pakkumuse esitamist riigihankemenetluses, läheb selle regulatsiooniga vastuollu ning sellest ei

saa lähtuda.

Sellisel regulatsioonil, mis ei nõua ravimi müügiloa olemasolu riigihankemenetluses pakkumise

tegemise ajal, on ringkonnakohtu arvates ka mõistlik eesmärk. See nõue seaks paremasse

olukorda sellised isikud, kellel on vastava ravimi müügiluba juba olemas (kuna nemad ei peaks

müügiluba taotlema) ning võiks piirata pakkujate omavahelist konkurentsi. Teisalt koormaks see

ebamõistlikult neid pakkumisest huvitatud isikuid, kellel müügiluba pole, kuna neil tuleks

ressurssi kulutada müügiloa taotlemise peale, kuid samas ei pruugi nad pakkumist võita ning

müügiloa taotlemine oleks asjatu.

10. Nõustuda ei saa ka kaebaja põhjendustega, miks kaebaja esitatud lähenemine vajalik oleks.

See ei ole vajalik ravimi müügiloa instituudi põhilise eesmärgi - rahvatervise kaitse -

saavutamiseks, sest müügiluba tuleb riigihanke võitnud isikul hankida müügilepingu sõlmimise

ajaks ning ravimite turustamise hetkel peab isikul müügiluba olemas olema.

11. See ei muuda ka pakkumisi kontrollimatuks, sest pakkumisi tulebki kontrollida vaid vastavalt

hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele (RHS § 47 lg 1). Samal põhjusel ei

kahjusta see ka kuidagi pakkujatevahelist konkurentsi, kuna kontrollimiskriteeriumid on paika

pandud hanketeates ja –dokumentides ning neid kohaldatakse kõigi pakkujate suhtes võrdselt.

12. Pakkumuste vastavuse kontrolli käigus peab tõepoolest olema hankijal võimalik tuvastada,

milline pakkumus võimaldab lepingu sõlmimist või täitmist. Kuid sellest ei saa teha järeldust, et

pakkumuse esitamise hetkel peavad olema täidetud kõik tingimused ja esinema kõik asjaolud,

mis võimaldaksid hankelepingut selsamal hetkel täita. Pakkumise esitamine ja selle täitmine

toimuvad erinevatel hetkedel ja vastavalt ei saa nõuda, et isik oleks juba pakkumise hetkel

täielikult valmis tulevikus sõlmitavat lepingut täitma. Analoogiliselt võib osundada, et kõiki

asjaolusid, mis võivad omada tähtsust lepingu täitmisel tulevikus, ei ole võimalik erinevates

riigihankemenetlustes pakkumiste hindamise staadiumis kuidagi võimalik arvesse võtta. Nii ei

ole võimalik nt ehitustöödeks parimat pakkumist kontrollides võimalik hinnata seda, kas

pakkujal õnnestub lepingu täitmise ajal tulevikus sõlmida kõik vajalikud alltöövõtulepingud ja

muud eraõiguslikud lepingud, rentida või omandada kõik vajalikud masinad jne. Paratamatult on

riigihankemenetluses vajalik teha teatud määral prognoosotsustus ning eeldada, et hankelepingu

täitmiseks vajalikud tegevused õnnestub pakkujal ellu viia. Sellistest tavapärastest tegevustest,

mis tuleb pakkujal enne hankelepingu sõlmimist või hankelepingu täitmise käigus teha, ei ole

põhjust eristada ravimi müügiloa taotlemist. Üksnes asjaolu, et ravimi müügiloa väljastamine on

Ravimiameti kaalutlusotsus, selleks põhjust ei anna.

13. Kuna pole põhjust kahelda, et kolmas isik saanuks lepingu sõlmimise ajaks vaidlusaluste

gaaside müügiloa vajalikes pakendites, siis pole alust kahelda, et tema esitatud pakkumus oli

tegelik, st lepingu sõlmimise korral täidetav. Ringkonnakohus viitab siin uuesti halduskohtu

poolt väljatoodule, et kolmandal isikul olid vaidlusaluste gaaside müügiks muudes pakendites

müügiload olemas.

14. Müügiloa hankimine pärast pakkumuse esitamist ei tähenda pakkumuse muutmist ega

täiendamist. Nagu korduvalt märgitud, vastas pakkumus hanketeates ja –dokumentides märgitud

nõuetele algusest peale ning nende nõuete osas mingit muudatust müügiloa saamine ei

tähendaks.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus

muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses (riigilõiv 1280 eurot, tl 90) jääb

HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt