3-15-1235/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1235 Otsuse kuupäev

2. september 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Remo Ainsari kaebus Tartu Vangla 08.04.2015. a käskkirja nr 6-2/420 tühistamiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta Remo Ainsari kaebus rahuldamata.

2. Jätta Remo Ainsari menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.10.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla määras 08.04.2015. a käskkirjaga nr 6-2/420 (tl 9) kinnipeetav Remo Ainsarile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 kehtestatud nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt eiras

R. Ainsar 23.03.2015 kella 08.20 paiku ametnike korduvaid korraldusi avada suu pärast ravimite manustamist.

2. R. Ainsar esitas distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks vaide (tl 11), mis jäeti Tartu Vangla 13.05.2015. a vaideotsusega nr 1-11/208-2 (tl 12) rahuldamata.

3. R. Ainsar esitas 13.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 08.04.2015 käskkirja nr 6-2/420 tühistamiseks.

Kaebuse esitaja põhjendused

4. Kaebuse kohaselt ütles Tartu Vangla valvur talle hommikusel loendusel „näita“, mille peale kaebaja vastas „ei näita“. Kaebajat teavitati seejärel ettekande koostamisest. Kaebaja koostas 23.03.2015 Tartu Vanglale pöördumise „Avaldan rahulolematust“ (tl 8), kuna ta ei saanud toimunud vahejuhtumist aru, kuid aimas, et käsu „näita“ all võis valvur pidada silmas soovi näha kaebaja suud. Pöördumise koostas kaebaja u 1,5 tundi pärast vaidlusalust vahejuhtumit, kui oli endamisi analüüsinud sündmuste käiku.

5. Kaebaja väitel ei teavitatud teda võimalusest anda kirjalikke seletusi kuni 26.03.2015. Täiendavates seisukohtades (tl 36) märkis kaebaja, et tema 23.03.2015 Tartu Vanglale esitatud pöördumine „Avaldan rahulolematust“ ei ole selgitus distsiplinaarmenetluses, vastustaja ei ole kaebajalt selgitusi küsinud ning seetõttu on vastustaja rikkunud ärakuulamiskohustust.

Vastustaja vastuväited

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb 13.05.2015. a vaideotsuses nr 1-11/208-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde.

7. Vastustaja hinnangul pidi kaebaja talle antud korraldustest aru saama. Ravimi manustamine vanglas on eraldi rutiinne toiming, mis on kirjeldatud Tartu Vangla kodukorra p-s 20.7. Kaebaja on vanglale 23.03.2015. a selgitustes tunnistanud, et oli vahejuhtumi toimumise hetkeks võtnud ravimeid kolmandat nädalat. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja väidet, et kaebaja ei saanud pärast vanglaametniku käest vastuvõetud tableti allaneelamist aru vanglaametniku käsust „näita“. Tuginedes varasemale ravimi manustamise kogemusele ning teadmistele vangla kodukorrast, pidi vanglaametniku korraldus olema kaebajale mõistetav. Kaebajal oli võimalik küsida vanglaametnikult selgitust ja tahte olemasolul korraldus täita.

8. Vastustajale 23.03.2015 esitatud seisukohas rõhutas kaebaja, et ta ei pea mitte kellelegi tõestama, et ta tablette võtab, ning et kaebaja ei hakka valvurile klouniks, kes tema pilli järgi tantsib. Kaebaja esitatud seisukohast nähtub üheselt, et kaebaja ei pidanud valvuri antud korralduse täitmist võimalikuks.

9. Olenemata sellest, milline oli kaebaja enda konkreetne eesmärk 23.03.2015 pöördumise esitamisel, on tegemist kaebaja enda antud hinnanguga toimunud sündmusele, mis on esitatud vanglale vahetult pärast vaidlusalust sündmust ning kaebaja ettekande koostamisest teavitamist. Kaebajal oli menetluse käigus piisavalt võimalusi esitada selgitusi. Kaebajat teavitati vahetult pärast sündmust ettekande koostamisest ning 26.03.2015 kinnitas kaebaja oma allkirjaga, et teda teavitati ettekande koostamisest ja seletuste andmise võimalusest (tl 7).

Kohtu seisukoht

10. Vaidlusaluse käskkirjaga on kaebajat karistatud kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega VangS § 67 p 1 rikkumise eest.

Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, et tagada julgeolek vanglas. Tulenevalt Tartu Vangla kodukorra p-st 20.7 on kinnipeetav kohustatud manustama ravimid koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg-te 1 ja 3 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega, ning vanglateenistuse ametnik on kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi.

11. Vaidlust ei ole selles, et valvur andis kaebajale 23.03.2015 pärast rohu manustamist korralduse „näita“ ning kaebaja ei küsinud täpsustust vaid keeldus korraldusele allumast. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebajale antud korraldus oli arusaadav ning kas talle tagati ärakuulamisõigus distsiplinaarmenetluses.

12. Kohus leiab, et vanglateenistuse ametniku antud korraldus oli õiguspärane ning käesoleval juhul ei vastanud kaebajale antud korraldus ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele.

Kaebaja kinnitusel („Avaldan rahulolematust“ tl 8) oli ta vaidlusalusele intsidendile eelnevalt kolme nädala vältel ravimeid saanud. Kaebaja ei küsinud selgitust talle antud korralduse kohta ning kirjeldas samal päeval esitatud selgituses, et ta ei soovi näidata valvurile, et ta ikka võtab tablette (tl 8). Eelnev viitab sellele, et kaebaja mõistis talle antud korralduse sisu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tuginedes varasemale ravimi manustamise kogemusele ning teadmistele vangla kodukorrast, pidi vanglaametniku korraldus olema kaebajale arusaadav.

Asjakohatu on kaebaja väide, et 23.03.2015. a pöördumine „Avaldan rahulolematust“ ei ole tema selgitus vaidlusaluses distsiplinaarmenetluses. Kohus märgib, et sõltumata kaebaja eesmärgist 23.03.2015 pöördumise kirjutamisel, oli vastustajal õigus arvestada pöördumises märgitud selgitusi vaidlusaluse sündmuse kohta. Muuhulgas nähtub kaebaja 23.03.2015. a pöördumisest, et kaebaja keeldus korraldusele allumast teadlikult.

13. Kaebajale pidi hiljemalt 26.03.2015 olema selge, et tal on võimalus anda selgitusi seoses 23.03.2015 hommikuse loenduse ajal toimunud sündmusega, kuna ta kinnitas oma allkirjaga ettekandel, et teda on sellest teavitatud (tl 7). Samuti oli kaebajale hiljemalt 07.04.2015 teada, et sama sündmuse kohta on algatatud distsiplinaarmenetlus (kaebaja allkiri distsiplinaarmenetluse protokollil, tl 6).

Kohus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 ja VangS § 64 lg-st 2 tuleneva ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada (RKHK 19.05.2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-76-12, p 10). Ärakuulamisõigus ei pea olema tagatud suulises vormis. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et vastustaja on enne distsiplinaarkaristuse määramist selgitanud kaebajale võimalusest kirjutada seletus seoses 23.03.2015 suu avamise korraldusele allumata jätmisega. Seega on kaebajale tagatud ärakuulamisõiguse kasutamine. Asjaolu, et kaebaja ei soovinud esitada täiendavaid kirjalikke selgitusi peale esialgse 23.03.2015. a pöördumise, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud ärakuulamisõigust.

14. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid vastavalt VangS §-le 64 ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja ise. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud kaebaja varasema karistatuse ning teiste karistuste mitte-eesmärgipärasusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 08.04.2015. a käskkiri nr 6-2/420 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb kaebus rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 10.06.2015. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik