2-15-107168/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. september 2015 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-107168

Tsiviilasi

Osaühing Sõbra Kinnisvara hagi Irma Sütt vastu

üürilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

889,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Sõbra Kinnisvara; registrikood 10944328;

asukoht Võru 54, Tartu linn, 50108, Tartumaa.

Hageja esindaja: Alari Avamägi

Kostja: Irma Sütt, isikukood 46905272732; elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega OÜ Sõbra Kinnisvara hagi Irma Sütt vastu 1. novembril 2013. a

sõlmitud eluruumi üürilepingu ning arvete nr 4008, nr 1405-270212, 1406-270212 ja nr 14072a4

alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Irma Sütilt (Sütt) (ik 46905272732) OÜ Sõbra Kinnisvara (registrikood 10944328)

kasuks välja:

2.1. 815 (kaheksasada viisteist) eurot ja 2 senti (sealhulgas põhivõlg 444 (nelisada nelikümmend

neli) eurot 76 senti ning viivis alates 11. juulist 2014 kuni 8. juunini 2015 summas 370

(kolmsada seitsekümmend) eurot 26 senti) ning

2.2. alates 9. juunist 2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,25% tagastamata põhivõlalt

päevas, ent kokku mitte rohkem kui 74 eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Irma Süti (Sütt) kanda.

6. Mõista Irma Sütilt (Sütt) OÜ Sõbra Kinnisvara kasuks välja menetluskulu 337 (kolmsada

kolmkümmend seitse) eurot 50 senti.

7. Mõista Irma Sütilt (Sütt) OÜ Sõbra Kinnisvara kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvalt

menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte

toimetatud 22. juunil 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Tartu Maakohtule 31. augustil 2015 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palub

hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 460 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot

ja esindajakulu summas 260 eurot.

Asja materjalidest nähtub, et hageja on 1. aprillil 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud

riigilõivu 45 eurot ning 9. juunil 2015 hagiavalduse esitamisel täiendavalt 155 eurot, kokku 200

eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagi hinnast RLS lisa

1 järgi või kindla summana. Arvestades, et hageja soovib täiendava viivise väljamõistmist ainult 74

euro ulatuses, on hagi hind TsMS §-de 124 lg 1, 133, 134 lg 1 ja hagiavalduses toodu alusel 889,02

(444,76 + 370,26 + 74) eurot. RLS lisa 1 järgi tuleb kuni 1000 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda

riigilõivu 175 eurot. Kostjalt on seega põhjendatud hageja kasuks välja mõista hagilt tegelikult

tasumisele kuuluv riigilõiv summas 175 eurot. Hagejal on õigus enam tasutud riigilõivu summas 25

eurot tagastamiseks esitada kohtule taotlus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist.

Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab tsiviilasja materjalidega tutvumist, kliendiga suhtlemist,

kohtule taotluse esitamist ja hagiavalduse koostamist ning kohtule esitamist, ajakulu kokku 4 tundi.

Hageja esindaja tunnitasu on 65 eurot. Hageja esindajakulu ei sisalda käibemaksu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese

lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud

seisukohti ning tõendeid, leiab kohus, et tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keerulise

vaidlusega. Hageja üürilepingust tulenev üüri, kommunaalkulude ning viivise nõue ei eelda

ajamahukate ning keeruliste asjaolude tuvastamist ega pikaajalist materjalide analüüsimist. Hagist

nähtub, et hageja esindajal oli vajalik tutvuda ainult üürilepingu ja kostja poolt tasumata arvetega.

Kohtu hinnangul on hageja esindajakulu eeltoodust tulenevalt põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, so

summas 162 eurot 50 senti (65 x 2,5).

Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud koosnevad seega maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 175 eurot ning hageja esindajakulust summas 162

eurot 50 senti, kokku 337 eurot 50 senti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb

seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 337 eurot 50 senti. Kostja

menetluskulud jäävad kostja kanda.

Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik