1-12-5185/83 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-5185

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. augusti 2015

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dmitri Kudinovi lepinguline kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 13. augusti 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Kudinov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.06.2012 otsusega KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda 7 aasta pikkuse

vangistusega. Tema karistusaeg algas 04.01.2012 ja lõpeb 04.01.2019.

2. Viru Maakohtu 13.08.2015 määrusega jäeti D. Kudinov vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Vastava otsustuse tegemisel pidas kohus oluliseks

järgmisi asjaolusid.

2.1

D. Kudinovit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglakaristust kannab ta

teistkordselt. Varasemalt on teda karistatud narkootiliste ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise ning kehalise väärkohtlemise eest. Seega ei olnud uue kuriteo

toimepanemine juhuslik. Soodusteguriteks on olnud soov saada rahalist kasu ja seda eriti siis, kui

majanduslik olukord halveneb ning lisanduvad grupi mõju ja võimalikud suhted kriminaalkorras

karistatud isikutega.

2.2

Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt kipub D. Kudinov probleeme lahendama

hetkeemotsioonist lähtuvalt ja ta võib olla teiste poolt mõjutatav. Riskivale, hoolimatule ning teisi

ärakasutavale elustiilile viitab korduv kriminaalkorras karistatus. Kinnipeetav väärtustab

materiaalset heaolu ja on selle nimel valmis toime panema kuritegusid. Ka käesolev kuritegu oli

teadvustatud tegevus ning ei toimunud hetkeemotsiooni ajel. Vangla hinnangul seisneb D. Kudinovi

ohtlikkus avalikkusele narkootikumide vahendamises ja vägivalla kasutamises. Oht on seda suurem,

kui isikul tekivad majanduslikud raskused või tekib konfliktsituatsioon.

2.3

D. Kudinovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused

puuduvad ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on läbitud. Kohus leidis aga, et

eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle

otsustamisel. D. Kudinovi juba kantud karistusosa on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle

mõistetud karistusega ja seda olukorras, kus teda on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude

toimepanemise eest. Kinnipeetava näol ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Varasematest karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud.

3. Maakohtu määruse vaidlustas D. Kudinovi kaitsja vandeadvokaat S. Politšev, kes taotleb

kohtulahendi tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada kaitsealune vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul on D. Kudinovi vabastamine

võimalik järgmistel argumentidel.

3.1

D. Kudinovi tuvastatud uue kuriteo toimepanemise risk on madal, s.o 10-17% kahe aasta

jooksul. Kriminaalhooldusega on võimalik riske veelgi vähendada. Samuti on kinnipeetava

isikuomaduste üle otsustamisel olulisim vaadata tema vangistusaegset käitumist. Sellest seisukohast

on D. Kudinovi isikuomadused väga positiivsed.

3.2

KarS § 76 lg-st 3 ei tulene, et ennetähtaegse vabastamise küsimise otsustamisel peab kohus

arvestama juba kantud karistuse pikkust võrreldes mõistetud karistusega. Samuti ei välista

ennetähtaegset vabastamist samalaadsete kuritegude toimepanemise fakt. Käesolevaks ajaks ei ole

alust järeldada, et D. Kudinov ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isik. Kohtu selline hinnang on

vastuolus asjaoluga, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud seadusekuulekas ja seda rohkem

kui 3 aasta 6 kuu kestel. D. Kudinov viibib vangla avaosakonnas ja töötab vanglast väljaspool,

rikkumisi ei ole ning tööandja iseloomustab teda positiivselt.

3.3

KarS § 76 lg 3 näeb ette õiguslikud võimalused süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamiseks.

Seega on kinnipeetaval õiguspärane ootus, et teatud tingimuste täitmisel on tal reaalne võimalus

vabaneda. D. Kudinov püüdis need tingimused nõuetekohaselt täita. Ei saa jätta tähelepanuta isiku

pingutusi teenimaks ära ennetähtaegne vabanemine. Lisaks soovib kinnipeetav juhtida tähelepanu

sellele, et eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vanglakaristuse kandmisest oli ta ennetähtaegselt

vabastatud ja allutatud elektroonilisele valvele. Katseaja läbis ta edukalt.

APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis, leiab Tartu Ringkonnakohus, et D. Kudinovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas

määruses esitatud seisukohtadega ning vastab määruskaebusele vaid järgmist.

5. D. Kudinovi hinnangul saab tema vangistusaegse normikuuleka käitumise pinnalt leida, et

kantud karistus on praeguseks juba oma eesmärgi täitnud ja maakohus, tehes tema jaoks negatiivse

otsustuse, ei ole seda infot piisavalt arvesse võtnud. Ringkonnakohus kinnipeetava etteheitega ei

nõustu. Esimene kohtuaste on positiivsena käsitanud D. Kudinovil distsiplinaarkaristuste puudumist

ja individuaalses täitmiskavas püstitatud tegevuste läbimist. Seejuures on maakohus aga õigesti

leidnud, et kinnipeetava vabastamise kaalumisel ei saa tugineda üksnes teda heast küljest

iseloomustavale teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid nende

kogumis. Lisaks tuleb silmas pidada, et nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid

kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid kuriteo raskuse, isiku süü suuruse ja

tema varasema karistatuse motiivil. Eeltoodut arvesse võttes ongi maakohus käesoleval juhul

pidanud vajalikuks jätta D. Kudinovi edasi karistust kandma. Kriminaalkolleegium peab esimese

kohtuastme sellist otsustust ka veatuks.

6. Ringkonnakohus nõustub D. Kudinoviga selles, et esineb mõningaid asjaolusid, mis

kõnelevad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nii on kinnipeetav

läbinud sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt, osalenud vangla tööhõives, töötab väljaspool

vanglat, ta asub avavanglas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on D. Kudinovil

vabaduses olemas elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama. Kolleegiumi hinnangul on

kõik loetletud asjaolud positiivsed, ent vaadates neid kogumis toimepandud kuriteo asjaolude, D.

Kudinovi süü suuruse ja tema varasema elukäiguga, ei veena need kohut, et juba kantud karistus

oleks oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav enda jaoks vajalikud järeldused teinud.

7. Ringkonnakohus peab sarnaselt esimese kohtuastmega oluliseks, et D. Kudinovit on

kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesolevalt kannab ta karistust esimese astme kuriteo, s.o

suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Ka varasemalt on teda karistatud

sama koosseisu järgi ning samuti on teda süüdi mõistetud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest.

Kuritegude soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamise eesmärk. Lisaks on D. Kudinovit

karistatud ka hulgaliste väärtegude eest. Kolleegiumi hinnangul annab uue raske kuriteo

toimepanemine tunnistust sellest, et varasemad karistused, sh reaalne vanglakaristus, ei ole suutnud

D. Kudinovile piisavat paranduslikku mõju avaldada. Sellest arusaamast lähtudes, s.o olukorras, kus

süüdimõistetu on eelnevale kriminaalkorras karistatusele vaatamata jätkanud kuritegude

sooritamist, puudub ringkonnakohtul veendumus, et kantav karistus oleks olnud varasematest

mõjusam ja suunanud teda oma käitumist muutma. Eeltoodu valguses ei veena kolleegiumi

vastupidisele seisukohale ka määruskaebuse argumendid, mille kohaselt on D. Kudinovist lähtuv

risk vanglas läbiviidud riskihindamise andmetel madal ning seda vähendab veelgi

kriminaalhoolduse teostamise võimalus. Kriminaalkorras korduvalt karistatud raskeid kuritegusid

sooritanud süüdimõistetu usaldamine ja vabastamine rohkem kui kolm aastat enne temale määratud

karistusaja lõppu ei ole põhjendatav vaid tema vangistusaegsele heale käitumisele ja teda

vabanemisel ootavatele elutingimustele tuginedes. Lisaks tuleb märkida, et õiguskuulekas

käitumine peakski olema normiks ka kinnipidamisasutuses.

8. Teiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et arvestades D. Kudinovi varasemat

elukäiku ja kuritegude raskust tuleb tema käesolevaks ajaks kantud vangistust pidada

ebaproportsionaalselt lühikeseks võrreldes talle mõistetud karistusega. Selline tõdemus lähtub

esmalt juba väljendatud arusaamast, et D. Kudinovi karistuse eesmärgid ei ole praeguseks ajaks

täidetud. Teisalt on esimese kohtuastme selline seisukoht kantud ka vajadusest panna tähele

ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt

ühiskonna hukkamõistu. Seega ei pea apellatsioonikohus mõjusaiks määruskaebuse väiteid, mille

kohaselt ei ole tähendust süüdimõistetu veel kandmata karistusosa pikkusel ega toimepandud

kuriteol, st kuriteoliigil.

9. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et D. Kudinovil tuleb jätkata

karistuse kandmist vangistusasutuses. Oma jätkuva positiivsuse ja seaduskuulekusega saab ta

näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ega ajendatud pelgalt soovist

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb alles

04.01.2019, on tema vabastamise küsimust kohtul võimalik arutada ka edaspidi.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas