4-15-4553/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Lahendi tegemise aeg ja koht

01.september 2015.a Tartu, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-15-4553 (2780,15,003205)

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Tõlk

Heli Sillaots

Mari Jürgenson

Anna Jänes

Väärteoasi

menetlusaluse isiku F.M-i kaitsja

Tõnis

Veltmann´i

kaebus

Politsei-

ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.2015.a

otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,003205

otsuse tühistamise taotlusega ja väärteoasjas

menetluse lõpetamise taotlusega

kaebuses on muuhulgas tõstetud esile vaidlustatud

otsuses kahe erineva kiirusmõõturi – TraffiPatrol

XR ja Ultra Lyte - nimetamist

22.05.2015.a

otsuses

kajastatu

kohaselt

on

väärtegu toime pandud 27.04.2015.a Tartu linnas

Vaidlustatav otsus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

22.05.2015.a

otsus

väärteoasjas

nr

2780,15,003205, millega F.M

karistati

27.04.2015.a

toimepandu

eest

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga

45 trahviühikut, s.o 180€ riigituludesse

Menetlusalune isik

Kaitsja kokkuleppel

Kohtuvälise

menetleja

ametnik

F.M

isikukood XXX

elukoht XXXX

töökoht XXXX

e-post:

XXXX

XXXX kodanik, emakeel vene keel

valdab eesti keelt vabalt

karistusregistri andmetel karistatud 04.02.2015.a

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 31

trahviühikut, s.o 124€ riigituludesse, karistus

täidetud 19.02.2015.a

Tõnis Veltmann – kaebuse koostaja

e-post: tonis@paragrahv.ee

08.06.2015 volikirjas (lk 6-7) kaitsjateks Siim

Kuusik, Tõnis Veltmann, Tiit Kuusik – kaitsjad

võivad volikirja kohaselt kaitsta nii ühiselt kui ka

eraldi (kaitseõigus ei ole ühine)

31.08.2015 kohtuistungil osales kaitsjana Tõnis

Veltmann

väärteoasja toimikus puuduvad andmed kaitsja

kohustuslikkuse

kohta

väärteomenetluse

seadustiku (V™S) § 19 lg 3 tähenduses

Vallo Tõnuvere – 31.08..2015.a kohtuistungil

e-post:

vallo.tonuvere@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku

§ 134 lg 3 ja V™S § 132 p 2 alusel

(V™S)

menetlusaluse isiku F.M-i kaitsja Tõnis Veltmann´i kaebus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.2015.a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,003205 rahuldada osaliselt ning jätta Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.2015.a otsusest väärteoasjas nr 2780,15,003205 välja eksitavad sõnad: „Ultra Lyte“ (asuvad otsuse esilehel alt neljandas reas). Muus osas jätta 22.05.2015.a otsus muutmata. Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.2015.a otsusega F.M-ile liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks mõistetud rahatrahv

45 trahviühikut, s.o 180 eurot, tasuda kohtuvälise menetleja 22.05.2015.a otsuses nr 2780,15,003205 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul (s.o 16. septembrist 2015.a arvates 30 päeva jooksul) tasumata jätmise korral edastatakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Kohtuotsus edastada F.M-ile , tema kaitsjale ja kohtuvälisele

menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD

V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kaustamise soovist ja ei ole sellest loobunud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.septembril 2015.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD

27.04.2015.a väärteoprotokollis (lk 17) märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule F.M-ile ette seda, et tema, juhtides asulasisesel teel 27.04.2015.a kella 16:40 ajal Tartu linnas, Sõpruse sillal Jõe tänava poolt Kalda tee tn suunas mootorratast Honda reg märgiga XXX kiirusega 77 +/-3 km/h, ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Sellise käitumisega jättis F.M täitmata liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõude ja pani toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Sõidukiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga TraffiPatrol XR nr 507-208/08418. Väärteoprotokolli koostas Tartu linnas, Sõpruse silla juures liikluspolitseinik K.K. (lk 17). Väärteoprotokollis on F.M omakäeliselt allkirjaga kinnitanud pärast V™S § 19 lõigete 1-4 sisu kajastamist, et menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on arusaadavad. 12.05.2015.a vastulauses (lk 20) avaldab menetlusalune isik F.M, et liikus 27.04.2015.a kell 16.40 mootorrattaga vasakus reas tihedas liikluses Sõpruse sillal Annelinna suunas. Vastulauses märgitakse edasi järgmist: (lk 20) 22.05.2015.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses (lk 16) märgitu kohaselt karistati F.M liiklusseaduse § 15 lg 1 punktis 2 märgitud nõude täitmata jätmise eest liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga

45 trahviühikut, s.o 180 eurot, riigituludesse.

F.M karistati selle eest, et tema, juhtides asulasisesel teel

27.04.2015.a kella 16:40 ajal Tartu linnas, Sõpruse pst mootorsõidukit kiirusega

77 +/-3 km/h, ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h (lk 16). Sõidukiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga TraffiPatrol XR nr 507-208/08418. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud (lk 16). 22.05.2015.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses (lk 16) märgitu kohaselt on menetlusalune isik esitanud vastulause, milles selgitab juhtunut, ei nõustu fikseeritud kiirusmõõturi näiduga. Järgnevalt on 22.05.2015.a otsuses põhjendatud F.M-i suhtes karistusotsuse tegemist ja tema 45 trahviühikuga, s.o 180 euroga, karistamist järgmiselt (lk 16). 22.05.2015.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse koostas Vallo Tõnuvere (lk 16).

Kaebuse tähtaegsus

22.05.2015.a Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuses (lk 16) märgitu kohaselt on kaebuse esitamiseks viimane tähtaja päev 10.06.2015.a. Menetlusaluse isiku F.M-i lepingulise kaitsja Tõnis Veltmanni kaebus kohtuvälise menetleja 22.05.2015.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse 10.06.2015.a (lk 1-3,8), s.o tähtaegselt. V™S § 38 lg 1, KrMS § 171, V™S § 114 lg 1 p 2, V™S § 114 lg 4 tähenduses on kaebus kohtule esitatud tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks muutumisest 15 päeva kestel – väärteoprotokollis (lk 17) märgitu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.05.2015.a, otsus tehti valmis 22.05.2015.a, kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja 10.06.2015.a, s.o kaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval (lk 1-3,8).

22.05.2015.a otsuse peale esitatud kaebuses

(lk 1-3) ei vaidlustata asjaolu, et

menetlusalune isik F.M juhtis 27.04.2015.a kella 16:40 paiku Tartu linnas, Sõpruse sillal mootorratast. Kaebuse kohaselt ei ületanud aga F.M seejuures lubatud sõidukiirust kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ulatuses. Kaebuses märgitu kohaselt liikus F.M mootorrattaga ühtlases liiklusvoolus tipptunni ajal ning samal ajal liikus koos F.M-iga veel mitu sõidukit. F.M-i enda hinnangul oli tema maksimaalseks liikumiskiiruseks liiklusvoolust ning spidomeetri näidust tulenevalt 55 km/h (lk 2). Kaebuse märgitu kohaselt on jäänud absoluutselt ebaselgeks, kuidas on tõendatud asjaolu, et laserkiirusmõõturi optilise sihiku punane täpp oli suunatud just F.M-i juhitud sõidukile. Kaebuse kohaselt tuleb arvestada asjaoluga, et F.M liikus mootorrattaga, mis on väga kitsas sõiduk ning laseri mõjualas võis olla teisi liiklejaid. Kaebuse kohaselt on ebaselge ka see, millise kiirusmõõturiga teostati mõõtmist – väärteoprotokollis on märgitud, et mõõtmist teostati kiirusmõõturiga TraffiPatrol XR, kuid otsuses on märgitud, et mõõtmist teostati UltraLyte kiirusmõõturiga.

Kaebuse kohaselt ei tunnista F.M oma süüd ja tema süü ei ole

tõendatud ning kaebaja taotleb kaebuse menetlemist kohtuistungil. Kaebuses taotletakse 22.05.2015.a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning F.M-ile kaitsjatasu riigi rahalistest vahenditest hüvitamist. 09.07.2015.a kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 14- 15) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ning kohtuistungil tunnistajatena liikluspolitseinike T.S.ja K.K.´u ülekuulamist.

Kirjalikus seisukohas märgitu kohaselt ei ole F.M-i käitumises

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale (lk 14). Kiirusmõõtur TraffiPatrol on laserkiirusmõõtur ja sellega on võimalik mõõta ainult ühte sõidukit, suunates punase sihiktäpi mõõdetavale sõidukile; sihtimisava suurendus on 5-kordne, mis võimaldab mõõdetavat sõidukit lähemalt vaadata, kui tema tegelik kaugus on (lk 14). Kohtuväline menetleja on ekslikult otsuse põhistusse kirjutanud kiirusmõõturiks Ultra Lyte. Väärteoprotokollis ja otsuses, samuti kiirusmõõturi kasutamise protokollis ning tunnistaja ütlustest nähtub, et sõidukiirust on mõõdetud ja näit fikseeritud kiirusmõõturiga TraffiPatrol XR nr 507-208/08418. Kohtuväline menetleja on küll väärteootsuse põhistuses viidanud teisele seadmele, kuid ülejäänud põhistuses väljatoodud asjaolud käivad laserkiirusmõõturi TraffiPatrol kohta. Tegemist ei ole sellise väärteomenetluse rikkumisega, mis oleks aluseks väärteomenetluse lõpetamiseks (lk 14). 31.08.2015.a kohtuistungil (kohtuistungi protokoll lk 91-96) kaebusest loobumise soovi menetlusalusel isikul ning tema kaitsjal ei olnud ja nad jäid kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik taotles 31.08.2015.a kohtuistungil kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist, kuna ekslikult 22.05.2015.a otsuse põhistusse sisse jäänud lasekiirusmõõturi nimetus Ultra Lyte ei ole selliseks asjaoluks, mis tooks kaasa väärteomenetluse lõpetamise.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et F.M-i käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud väärteo toimepanemisena liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, F.M-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning F.M on põhjendatult väärteo toimepanemise eest Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.05.2015.a otsusega karistatud rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot riigituludesse. 22.05.2015.a otsuses (lk 16) kajastatud asjaolud selle kohta, et F.M-i juhtimisel olnud sõiduki liikumiskiirust mõõdeti 27.04.2015.a kella 16:40 ajal taadeldud lasertüüpi kiirusmõõturiga TraffiPatrol XR nr 507-208/08418, kui F.M-i juhitud mootorratas registreerimismärgiga XXX liikus Tartu linnas, Sõpruse puiesteel Sõpruse sillal Jõe tänava poolt Kalda tee tänava suunas, on tõendatud kogumis 27.04.2015.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (lk 18), kiirusmõõturi taatlustunnistusega (lk 45), kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate T.S.(lk 92 pöördel - 94; lk 86: allkirjaleht) ja K.Kütlustega (lk 94 – 95; lk 87: allkirjaleht) ning osaliselt ka menetlusaluse isiku F.M-i kohtulikul uurimisel antud ütlustega (lk 95-95 pöördel).

Maanteeametist liiklusregistrist sõiduki registreerimismärgiga XXX kohta tehtud väljatrükist (lk 72) nähtuvalt on see sõiduk B1 kategooria musta värvi mootorratas, maastikusõiduk Honda GL 1800B, ehitusaastaga 2013.a, millele registreerimistunnistus väljastati 24.04.2014.a ja mille omanikuks on XXX vastutavaks kasutajaks on A-V. OÜ ja kasutajaks on F.M (lk 72). F.M-i abikaasaks on rahvastikuregistri andmetel J.K.(lk 73,74). A-V. OÜ juhatuse liikmeks üksinda on äriregistri andmetel J.K.(lk 46). 31.08.2015.a kohtuistungil avaldas menetlusalune isik F.M, et töökoht on tal A-V. OÜ-s, kus on juhataja (lk 91).

Maanteeametist

liiklusregistrist

saadud andmetel oli F.M

27.04.2015.a ja on kehtiv juhtimisõigus ABC kategooriate sõidukite juhtimiseks (lk 82-83). Väärteoasjas ei olnud 31.08.2015.a kohtuistungiks enam vaidlust selles osas, millise laserkiirusmõõturiga 27.04.2015.a kiirust mõõdeti. Kohtuväline menetleja võttis enda kirjalikus seisukohas kaebuse kohta õigeks, et 22.05.2015.a otsusesse on selle põhistusse ekslikult sisse jäänud laserkiirusmõõturi nimetuseks UltraLyte ning õige laserkiirusmõõturi nimetus TraffiPatrol XR nr 507-208/08418 on kajastatud kiirusmõõturi kasutamise protokollis, väärteoprotokollis ja kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja T.S.ütlustes ning 22.05.2015.a otsuses väärteokirjelduse juures. 31.08.2015.a kohtuistungil veendus kohus, et väärteoasja toimikus leheküljel 45 asuv kiirusmõõturi taatlustunnistuse koopia laserkiirusmõõturi TraffiPatrol XR nr 507- 208/08418 kohta vastab kohtuvälise menetleja kohtule esitatud taatlustunnistuse originaalile (lk 91 pöördel: kohtuistungi protokoll). Taatlustunnistuse originaaliga võimaldati 31.08.2015.a kohtuistungil tutvuda ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal, kellel oli samuti võimalus veenduda väärteoasja toimikus oleva taatlustunnistuse koopia vastavuses originaalile (lk 91 pöördel: kohtuistungi protokoll). Pärast veendumist, et toimikus olev taatlustunnistuse koopia vastab originaalile, tagastas kohus kiirusmõõturi taatlustunnistuse originaali kohtuvälise menetleja ametnikule (lk 91 pöördel: kohtuistungi protokoll).

27.04.2015.a

kiirusmõõturi

kasutamise

protokolliga

(lk

18),

kiirusmõõturi

taatlustunnistusega (lk 45), kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate T.S.(lk 92 pöördel - 94; lk 86: allkirjaleht) ja K.K ütlustega (lk 94 – 95; lk 87: allkirjaleht) on kogumis tõendatud asjaolu, et 27.04.2015.a fikseeriti sõidukiirus 77 km/h +/- 3 km/h laserkiirusmõõturiga TraffiPatrol XR nr 507-208/08418, millel kehtiv taatlus, seade taadeldi 08.10.2014.a (lk 45).

27.04.2015.a

kiirusmõõturi

kasutamise

protokolliga

(lk

18),

kiirusmõõturi

taatlustunnistusega (lk 45), kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate T.S.(lk 92 pöördel - 94; lk 86: allkirjaleht) ja K.K ütlustega (lk 94 – 95; lk 87: allkirjaleht) on kogumis tõendatud 22.05.2015.a otsuses (lk 16) kajastatu selle kohta, et F.M juhtis asulasisesel teel 27.04.2015.a kella 16:40 ajal Tartu linnas, Sõpruse pst, Sõpruse sillal mootorsõidukit kiirusega 77 +/-3 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h; sõidukiirus mõõdetud 08.10.2014.a taadeldud kiirusemõõtjaga TraffiPatrol XR nr 507-208/08418.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 18) kajastatu kohaselt oli kiirusmõõturi lugemiks 77 km/h, lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval lõigul oli 50km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3km/h ning lõplikuks lugemiks jäi 74 km/h; mõõtmiskaugus oli 175 meetrit; mõõtmise kohaks on kajastatud Tartumaa, Tartu linn, Sõpruse sild, Jõe tn – Kalda tee tn vahel, sõidusuunaga Kalda tee tn poole; GPS: X6473581, Y660755 (lk 18). Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 18) kajastatu kohaselt möödus mõõdetav sõiduk kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest (lk 18 pöördel).

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 18) kajastatu kohaselt näidati juhile kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu 77 km/h (lk 18) ning juhile tutvustati kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, milliseid asjaolusid juht kinnitas omakäeliselt protokollis (lk 18 pöördel, tõlge lk 77), vaidlustades samas talle näidatud näidu, avaldades omakäeliselt vene keeles protokolli kirjutades, et kiiruse ületamisega täielikult nõus ei ole, kuna liikus mitte enam kui 55 km/h (lk 18 pöördel, tõlge eesti keelde lk 77). 31.08.2015.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas menetlusalune isik F.M , et talle näidati kiirusmõõteseadmel olevat näitu (lk 95 pöördel). 27.04.2015.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 18) kajastatu kohaselt testiti kiirusmõõteseadme korrasolekut samal päeval – 27.04.2014.a kella 13:55 ajal.

Laserkiirusmõõtja TraffiPatrol XR kasutusjuhendi (lk 21-41) kohaselt toimub laserkiirusemõõtja sisse lülitamisel seadmel automaatselt isetestimine (kasutusjuhendi punktid 6.2 ja 6.3 – lk 24-24 pöördel, punkt 7.1 lk 35 pöördel) ning tehakse sihiku test (punkt 7.2 - lk 36) ja nulltest (punkt 7.3 – lk 36). Kiirusmõõturi displeile ilmuvad veateated, kui neid tekib, on kajastatud kasutusjuhendi punktis 9 (lk 37-37 pöördel). Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatuga selle kohta, et seadme korrasolekut testiti 27.04.2015.a enne sellega liiklusjärelevalvega alustamist, on kooskõlas ka tunnistajate T.S.(lk 93; lk 86: allkirjaleht) ja K.K(lk 94 – 95; lk 87: allkirjaleht) sellekohased ütlused.

Mõlema

tunnistaja ütluste kohaselt

oli

kiirusmõõteseade enne sellega liiklusjärelevalvega alustamist testimisel töökorras (lk 93, 94 pöördel), testis T.S.(lk 94 pöördel). Tunnistaja T.S.ütlustest nähtuvalt seadme isetestimisel ühtegi veateadet ei ilmnenud ning neid ei ilmnenud ka kiirusmõõturi sihikuning nulltestimisel, millised ta teostas prefektuuri hoovis (lk 93). Tunnistaja T.S.(lk 92 pöördel - 94; lk 86: allkirjaleht) ütlustega on tõendatud, et F.M-iga tööalaselt kohtudes teostas ta liiklusjärelevalvet koos liikluspolitseinik K.K., jälgides ja mõõtes Raua tänava poolt Eedeni suunas ehk Karlova poolt Annelinna suunas liikuvate sõidukite kiirust Sõpruse sillal, liiklusjärelevalvet tehes kasutas laserkiirusmõõturit TraffiPatrol, millega saab mõõta ühte sõidukit korraga (lk 92 pöördel).

Tunnistaja T.S. ütluste kohaselt vaatab ta kiirusmõõteseadme sihikusse sisse, suunab sihiku sõiduki peale, vajutab päästikut ja seade kuvab tabloole kiiruse ja vahemaa, kui kaugel mõõdetav sõiduk paikneb (lk 92 pöördel all). T.S. ütluste kohaselt olid teised sõidukid esimesel sõidurajal, mootorratas oli teisel sõidurajal ning takistavaid tegureid ja faktoreid, mis oleksid jäänud kiirusmõõturi ja mõõdetava mootorratta vahele, ei olnud; sild on veidi kumer, mootorrattur tuli juba silla harjalt alla (lk 92 pöördel – 93). Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt oli mootorratta kiiruse mõõtmise ajal mootorrattal silla tipp juba ületatud (lk 93).

Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt lähtuvad nad liiklusjärelevalvet tehes eesmärgist, mõõta kiireimat sõidukit ja menetlusalune isik oligi kõige kiirem, esimeses reas sõitjad olid aeglasemad (lk 93). Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt langes nende valik mootorrattale, kuna ta tuli teistest kiiremini; on tavaline, et mõõdetakse seda sõidukit, kes silmale nähtavalt sõidab kiiremini (lk 93). Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt ei ole vahet, kas mõõta mootorratast või sõiduautot, sõidukile suunatakse laserkiir samamoodi ja seade kuvab päästikule vajutades näidu (lk 93, 93 pöördel).

T.S.ütluste kohaselt ei ole võimalik, et ta oleks fikseerinud mõne teise sõiduki näidu kui mootorratta liikumiskiiruse; kiirusmõõturi sihikus on lasertäpp niivõrd väike ja mõõtmisel suunab lasertäpi sõiduki esiossa numbrile, vajutab päästikut ja seade kuvab näidu (lk 93 pöördel). Tunnistaja T.S.välistas ütlusi andes võimaluse, et kiirusmõõturi laserkiir oleks mootorratta liikumiskiiruse mõõtmise ajal hüpanud mõnele teisele sõidukile ja fikseerinud mootorratta asemel mõne teise sõiduki näidu (lk 93 pöördel). T.S. ütluste kohaselt tekib läbi kiirusmõõturi sihiku vaadates binokli efekt, s.t vaadatav sõiduk tundub lähemal olevat (lk 93 pöördel).

Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt salvestab kiirusmõõteseade TraffiPatrol seadme mälusse tehtud kiiruse mõõtmise kohta kuupäeva, kellaaja, kiiruse ja vahemaa, milliseid sai näidatud ka mootorratta juhile (lk 93 pöördel). Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt oli kiirusmõõtur, millega mõõtis mootorratta kiirust, töökorras; igapäevaselt testivad kiirusmõõturit, samuti ka sel päeval, kui mõõtsid; testimisel kontrollitakse kauguse vahemaad, testi teostasid prefektuuri hoovis ja seade oli siis töökorras; kui seade sisse lülitada, siis ilmuvad tabloole näidud; kui kiirusmõõtur ei oleks töökorras, siis tuleks tabloole veateade; sel päeval ühtegi veateadet polnud; veateate korral poleks selle seadmega tööd tegema hakanud (lk 93).

Tunnistaja T.S. ütluste kohaselt ei olnud võimalik, et mõõtis mõnda teist sõidukit, kui F.M-i juhitud mootorratast; on 2008.aastast kiirust mõõtnud; juhile näitas kiirusmõõteseadme näitu, juht sai kõigest aru, kommunikatsioonining keeleprobleeme ei olnud, tõlki ja kaitsjat juht sündmuskohale ei soovinud; kohapeal juht helistas ja kontakteerus kellegagi ning tegi fotosid (lk 93). Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt (lk 93) koostas ta talle näidatud toimikus asuva leheküljel 18 asuva kiirusmõõturi kasutamise protokolli; selles protokollis olevad GPS koordinaadid on politseisõiduki koordinaadid, kuna politseisõidukit ei saanud panna muru peale mõõtmise kohta (lk 93).

Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt erinevad politseisõiduki koordinaadid mõnevõrra mõõtmise asukohast, kus kiirust mõõtis, kuid politseisõidukiga olid lähestikku; politseisõidukit ei olnud võimalik ajada murule, kus mõõtmist teostas (lk 93). Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt oli ta kiiruse mõõtmise ajal nähtav, seisis liiklusmärgi kõrval (lk 93 pöördel). 31.08.2015.a kohtuistungil tähistas tunnistaja T.S.kaitsja Maa-ameti geoportaalist tehtud Sõpruse silla Annelinna poolsele kaardiandmete väljatrükile enda kui mõõtja asukoha (lk 84; vt kaitsja esitatud kaardiandmete väljatrükke Maa-ameti geoportaalist lk 84, 85). 27.04.2015.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis (lk 18) fikseeritud GPS- i järgne asukoht (s.o politseisõiduki asukoht; vt lk 84, 85 – kaardiandmete väljatrükid Maa-ameti geoportaalist) ja tunnistaja T.S.31.08.2015.a kohtuistungil tehtud tähistus enda kui mõõtja asukoha kohta, erinevad mõnevõrra, kuid asuvad teineteisele lähestikku – mõõtja asukoht on silla juures sõidutee vahetus läheduses murualal ning politseisõiduk asub sillalt mahasõiduteede läheduses, kuid oluliselt suurema kaldenurgaga sillalt Annelinna kulgeva kahe sõiduraja suhtes. 31.08.2015.a kohtuistungil ei vaidlustanud tunnistaja T.S.toimikus lehekülgedelt 84 ja 85 asuvatelt geoportaali kaardiandmete väljatrükkidelt nähtuvaid GPS-i järgi kaitsja kantud tähistusi politseisõiduki asukoha kohta.

Geoportaalist tehtud kaardiandmete väljatrükkidelt (lk 84, 85) nähtuvalt ei oleks pruukinud olla võimalik politseisõidukist ning selle vahetust lähedusest liiklusjärelevalvet kiirusmõõturi kasutamisega teha, kuna ette võinuks jääda taimestik – võsa-puud-põõsad. Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt poleks pruukinud olla võimalik politseiautost kiirust mõõta ka seetõttu, et silla piirded võivad ette jääda (lk 93). Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt asus K.K. temast sellel ajal, kui mõõtis mootorratta liikumiskiirust, mõned meetrid eemal;

K.K.jälgis ka liiklust; K.K. oli käes kiirusmõõtur, mis polnud lasertüüpi, ja ka temal kuvas mootorratta kiiruseks sama näidu (lk 93 pöördel). Tunnistaja T.S.ütlustega on kooskõlas tunnistaja K.K.ütlused. Tunnistaja K.K.ütlustega (lk 94 – 95; lk 87: allkirjaleht) on tõendatud, et 2015.a kevadel aprillis täitis ta töökohustusi koos T.S. Tartus, Sõpruse sillal, kui T.S.mõõtis laserkiirusmõõturiga Jõe tänava poolt Kalda tee suunas liikuvate sõidukite kiirust ning mõõtis mootorratta kiiruseks 77 km/h; ilm oli hea, vihma ei sadanud, teekate ei olnud märg, nähtavuse probleeme ei olnud (lk 94).

Tunnistaja K.Kütluste kohaselt mõõtis ta ise samal ajal käe harjutamiseks Stalker-tüüpi kiirusmõõturiga (radartüüpi) ja T.S.mõõtis laserkiirusmõõturiga (lk 94) ning mõlema aparaadiga said mootorratta kiiruseks sama tulemi (lk 94). K.Kütluste kohaselt valiti mõõtmiseks mootorratas, kuna see tegi teistest sõidukitest valjemat häält ja silmaga nähtavalt sõitis teistest kiiremini, eemaldudes enda taga olevatest sõidukitest ning esimesel rajal olevad sõidukid olid juba mootorrattast tagapool; mootorratta ees ei olnud ühtegi sõidukit, mis oleks mõõtmist takistanud (lk 94).

Tunnistaja K.K ütluste kohaselt on läbi kiirusmõõturi objektiivi näha kogu liikluspilt, kuid mõõtmiseks valivad sõiduki, mis sõidab teistest kiiremini (lk 94 pöördel). K.K. ütluste kohaselt on sõidukiiruse mõõtmisel sõidukile suunatav täpp väga väike, selle pisikese täpiga saaks ka jalgratturi kiirust mõõta (lk 94 pöördel). Tunnistaja K.K ütluste kohaselt teostasid nad koos T.S. Sõpruse sillal liiklusjärelevalvet selliselt, et mõlemad jälgisid liiklust, paarimees T.S.hõikas kiiruse ja siis mõõtis selle enda aparaadiga (Stalker) üle (lk 94 pöördel).

K.K. ütluste kohaselt asus politsei patrullauto mõõtmise kohast mõnevõrra eemal; patrullautost ei oleks saanud mõõtmist teha (lk 94 pöördel). 31.08.2015.a kohtuistungil kinnitas tunnistaja K.K., et talle toimiku leheküljel 84 näidatud Maa-ameti geoportaalist tehtud kaardiandmete väljatrükile kantud politseisõiduki asukoht ning T.S.tähistatud mõõtja asukoht on õiged (lk 95). Tunnistaja K.K ütluste kohaselt oli sõidukiiruse mõõtmiskohast hea nähtavus otse sillale ning sillalt tulijale olid nad nähtavad (lk 94 pöördel). K.Kaasiku ütluste kohaselt aeglustas sillal liikunud mootorratas sõitu siis, kui nägi politseinikku teele astumas (lk 94 pöördel). 31.08.2015.a kohtuistungil kinnitas tunnistaja K.K., et sellel korral testis kiirusmõõteseadet T.S. ja seade, mida T.S .sellel päeval kasutas, oli töökorras (lk 94 pöördel).

K.K. ütluste kohaselt koostas kiirusmõõturi kasutamise protokolli T.S.(lk 94 pöördel). Kohtul puudub põhjendatud alus eelkajastatud tunnistajate T.S.ja K.K ütluste tegelikkusele ja tõele vastavuses kahtlemiseks. Tunnistajate ütlused on kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantud andmetega. Kohtulikul uurimisel selgus tunnistajate ütlustest, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (lk 18) kantud GPS-koordinaadid tähistavad politseisõiduki asukohta. Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud võimalik GPS-seadmega varustatud patrullsõidukit mõõtja asukohta murule asetada.

Maakohtu hinnangul on piisav ja Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 18) märgitu selle kohta, et mõõtmise kohaks on kajastatud Tartumaa, Tartu linn, Sõpruse sild, Jõe tn – Kalda tee tn vahel, sõidusuunaga Kalda tee tn poole. Nimetatud määrusega nr 78 vastu võetud nõuete §-s 10 on loetletud andmed, millised tuleb kanda mõõteprotokolli, sealhulgas on kajastatud § 10 lg 1 punktis 3, et protokolli tuleb kanda selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti.

Käesoleval juhul on mõõdetava sõiduki asukoht kiirusmõõturi kasutamise protokollis ammendavalt kajastatud – mõõtmiskoha kohaselt asus mõõdetav sõiduk Tartumaal, Tartu linnas, Sõpruse sillal, Jõe tn – Kalda tee tänava vahel, sõidusuunaga Kalda tee tn poole. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (lk 18) pöördel on veel märgitud, et mõõdetav mootorsõiduk liikus teisel sõidurajal ja lähenes. Asjaolu, et nimetatud määruses kehtestatud nõuetele lisaks on täiendavalt kajastatud ka GPS-koordinaadid X6473581, Y660755, ei välista ülejäänud andmete õigsust mõõtmise koha kohta.

Asjaolu, et sõidukiiruse mõõtmise ajal asus mõõdetav sõiduk Sõpruse sillal ja liikus Karlova poolt Annelinna suunas, ei ole senini keegi vaidlustanud ning selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas. Nimetatud määrusega nr 78 kehtestatud nõuete kohaselt ei ole kohustust, kajastada GPS-koordinaatide täpsusega mõõtmise kohta. Asjaolu, et siiski on märgitud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ka GPS-koordinaadid, ei anna maakohtu hinnangul küllaldaselt põhjendatud alust kahelda selles, et mõõdeti sõidukit, mis sõitis Tartu linnas, Sõpruse sillal Kalda tee tänava suunas, s.o Annelinna poole.

Neil asjaoludel, kuna senini on olnud kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud selle kohta, et mõõdeti sõidukit, mis sõitis Sõpruse sillal suunaga Kalda tee poole, omavahel kooskõlas, ning sellekohased andmed on ammendavalt kajastatud ka kiirusmõõturi kasutamise protokollis, ei ole maakohtul küllaldaselt põhjendatud alust hinnata 27.04.2015.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli ebausaldusväärseks ning lubamatuks tõendiks. Kohtul ei ole küllaldaselt põhjendatud alust 27.04.2015.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli lubatavate tõendite hulgast välja jätmiseks.

Pealegi jääb GPS-koordinaatide kohas asunud patrullauto asukoht sellesse alasse, millega on hõlmatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud: „ “ - Tartu maakond, Tartu linn, Sõpruse sild, Jõe tn - Kalda tee tänavate vaheline ala (vt lk 84, 85). Neil asjaoludel sisulises tähenduses vastuolusid andmete õigsuse osas 27.04.2015.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis ei ole. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kiirusmõõturi ekraanile kuvati mõõtmise tulemusena näit 77 km/h. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolud puuduvad.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et vaidlustab talle näidatud kiirusmõõturi näidu, kuna liikus mitte enam kui 55km/h. Neil asjaoludel on menetlusalune isik olnud vahetult tema juhitud mootorratta sõidukiiruse mõõtmise järgselt teadlik sellest, et mootorratta sõidukiiruseks mõõdeti 77 km/h, +/- 3 km/h. Kohtul pole küllaldaselt põhjendatud alust selle näidu 77 km/h (+/-3 km/h) õigsuses ja tõele vastavuses kahtlemiseks. Käesolevas väärteoasjas on ainukeseks tõendiks, mis ülejäänud tõenditega ei sobitu ning on ülejäänud tõendite kogumiga vastuolus, menetlusaluse isiku F.M-i ütlused.

Samas on menetlusaluse isiku F.M-i kohtulikul uurimisel 31.08.2015.a kohtuistungil antud ütlused muutlikud ning kohati vastuolulised ka tema enda kohtuistungil antud ütlustega. Menetlusaluse isiku F.M-i kohtulikul uurimisel antud ütluste (lk 95-95 pöördel) õigsuses annab aluse kahelda asjaolu, et nende vastuolulisusest tulenevalt välistavaid nad nende ütluste usaldusväärsuse. Nimelt andis F.M kohtulikul uurimisel enda sõidukiiruse kohta Sõpruse sillal muutlikke ütlusi, väites esmalt, et sõitis 55 km/h (lk 95) ja mõne aja pärast, et liikus tipptunni ajal kolonnis, kus kõigil oli kiirus 77 km/h (lk 95 all; kohtunik kuulas enne kohtuistungi protokolli allkirjastamist koos kohtuistungisekretäriga kohtuistungi helisalvestiselt kaks korda üle koha, kus F.M andis istungil ütlusi sõidukite kolonnis 77 km/h liikumise kohta), ning seejärel avaldas, et tema juhitud sõidukil oli kiirus kindlasti alla 60 km/h (lk 95 pöördel).

Seejuures on F.M läbivalt kogu ütluste andmise aja kinnitanud, et ta ei vaadanud üldse kiirust, ei vaadanud spidomeetrile, kuna liikus teistega koos, kolonnis (lk 95, 95 pöördel). F.M avaldas 31.08.2015.a kohtuistungil, et kui ta kogu aeg spidomeetri näidikule vaataks, tekiks avariisituatsioon (lk 95 all). Maakohtul puudub küllaldaselt põhjendatud alus eelistada muutlikke ning kohati ka vastuolulisi ning teineteist välistavaid menetlusaluse isiku F.M-i ütlusi ülejäänud väärteoasjas kogutud ning omavahel loogilises kooskõlas olevatele tõenditele.

Olukorras, kus kohtul puudub põhjendatud alus tunnistajate T.S.ja K.K ütluste usaldusväärsuses ning 27.04.2015.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli õigsuses kahtlemiseks, hindab kohus ebausaldusväärseteks menetlusaluse isiku F.M-i ütlused osas, millises need on vastuolus ülejäänud väärteoasjas kogutud tõenditega ning selles vastuolus olevas osas F.M-i ütlustest ei lähtu. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Käesolevas väärteoasjas

on

tõendatud, et

27.04.2015.a teostas lasertüüpi

kiirusmõõturiga F.M-i juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmist politseiametnik T.S., kes on pädev mõõtja mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses.

Politseiametnik

T.S.pädevus,

teostada

kohtuvälise

menetleja

Politsei-ja

Piirivalveameti läbiviidava liiklusjärelevalve käigus lubatud suurima liikumiskiiruse kontrolli ning osaleda väärteomenetluses, tuleneb kogumis liiklusseaduse ( )

LS § 2

p 24 (kontrollija on seadusega antud pädevuse piires sõidukeid, liiklejaid ja sõitjaid kontrolliv isik, kellel on kaasas oma pädevust tõendav dokument – politseiametniku ametitõend), (liiklusjärelevalve on riiklik järelevalve liikluse ja LS § 2 p 28¹ maastikusõidukite liikumise üle), (liiklusjärelevalvet korraldab LS § 3 lg 3 Siseministeerium – Politsei-ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsusalas), LS § 38 (sätestab juhi kohustused sõiduki peatamisel liiklusjärelevalve teostaja poolt, s.h kohustuse, järgida politseiametniku korraldusi), LS § 193 - § 200 (liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud; liiklusjärelevalve teostaja on muuhulgas kohustatud kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad, teostama mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega; kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid - nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 vastu võetud määrusega nr 78:

„Nõuded

kiirusmõõturi

ja

kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile

ning

mõõtetulemuste töötlemisele“, mis jõustus 01.07.2011 ja on kehtiv), LS § 263 lg 1 (liiklusseaduse §-des 201–261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politseija Piirivalveamet), väärteomenetluse seadustiku ( )

(menetleja

V™S § 8 p 1

on kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja),

(kohtuväline

V™S § 9 p 1

menetleja on seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus), V™S § 10 (kui kohtuvälise menetleja ametnikuks on politseiametnik, tõendab tema pädevust politseiametniku ametitõend; kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse). Liiklusseaduse (LS) § 263 lõikes 1 sätestatu kohaselt on LS § 201 - § 261 sätestatud väärtegude, sealhulgas LS § 227 sätestatud väärtegude, kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet.

Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistusi sätestav LS § 227 jääb LS § 263 lõikes 1 märgitud väärtegude loetellu, s.o LS §-de 201 – 261 vahemikku. LS 14.peatükis liiklusjärelevalve kohta §-des 193 – 200 sätestatu fikseerib üheselt, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, kelleks T.S.oli 27.04.2015.a ning on ka käesoleval ajal. LS § 196² lg 1 punktis 10 sätestatu kohaselt on politseiametnikul muuhulgas õigus teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega. Väärteoasja toimikus on olemas ka kohtuvälise menetleja Politsei-ja Piirivalveameti 03.06.2015.a teatis politseiametnik T.S. pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta 14.05.2008.a (lk 42-43).

Ka tunnistaja T.S. enda 31.08.2015.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta kiirusmõõtjana töötanud 7-8 aastat (lk 93). T.S.oli 27.04.2015.a ja on ka käesoleval ajal Politsei-ja Piirivalveametis töötav politseiametnik. Ka 31.08.2015.a kohtuistungile ilmus tunnistaja T.S. politseivormis (lk 92 pöördel). Neil eelkajastatud asjaoludel ei ole kohtul kahtlust selles, et T.S.oli 27.04.2015.a pädev mõõtja F.M-i juhitud mootorratta liikumiskiiruse mõõtmiseks. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud ka mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõue mõõtmisel kasutatud mõõtevahendil taatluskohustuse täidetavuse kohta – 27.04.2015.a kasutatud kiirusmõõteseade taadeldi 08.10.2014.a (lk 45: taatlustunnistus) ja sellel oli 27.04.2015 kehtiv taatlus.

Käesolevas väärteoasjas on tõendatud ka mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõue selle kohta, et 27.04.2015.a mõõtmise teinud pädev mõõtja politseiametnik T.S. järgis mõõtmist teostades asjakohast mõõtemetoodikat. LS §-s 194 sätestatu kohaselt peab liiklusjärelevalve teostaja tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid, liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme, järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutusjuhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks.

LS § 199 lõikes 6 sätestatu kohaselt tuleb kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid.

Nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele sätestab Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määrus nr 78:

„Nõuded

kiirusmõõturi

ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“, jõustus 01.07.2011 ning oli kehtiv 27.04.2015 ja on kehtiv ka käesoleval ajal.

16.06.2011 vastu võetud ja 01.07.2011.a jõustunud Vabariigi Valitsuse määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ on muuhulgas sätestatud, et kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtes peab ametnik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe (§ 3 lg 1); mõõtmise ettevalmistamisel kontrollitakse taatluse kehtivust ja taatluskleebiste korrasolekut (§ 6 lg 1); kiirusmõõtur seatakse töökorda vastavalt tootja kasutusjuhendile (§ 6 lg 2); iga päev enne mõõtetegevuse alustamist viiakse läbi kiirusmõõturi testimine (§ 6 lg 4); sõidukiirust ei ole lubatud mõõta tunnelis, peeglilt, tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral, ning kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid (§ 8); lasermõõturi kasutamisel suunatakse mõõtur mõõteobjektile sihiku abil ning mõõtesignaali sihtmärgi alas ei tohi olla teisi sõidukeid (§ 9 lg 3); lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus, milline on esitatud määruse lisas 1 (§ 9 lg 5); mõõtetulemus protokollitakse (§ 10), erandiks protokollimise nõudele on § 10 lõikes 2 sätestatu – nõuetekohase salvestise olemasolul ei pea protokollima ja piisab salvestisest. Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” lisas 1 on kajastatud kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused, sealhulgas paigal seisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused, milleks on mõõtetulemusel 20–100 km/h ± 3 km/h.

27.04.2015.a

kiirusmõõturi

kasutamise

protokollis

kajastatu

kohaselt

ongi

kiirusmõõturi lugemist 77 km/h maha võetud laiendmääramatus +/- 3 km/h. 27.04.2015.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatust ning tunnistajate T.S. ja K.K ütlustest nähtuvalt on täidetud kõik 16.06.2011 vastu võetud ja 01.07.2011.a jõustunud määruses nr 78 sätestatud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele – kiirusmõõturi korrasolekut kontrolliti ja testiti 27.04.2015.a kella 13:55 ajal ja seade oli korras, kiirusmõõturi kasutamist takistavaid tegureid ei esinenud, mõõteseadme ja mõõdetava objekti vahel ei olnud takistusi, kiirusmõõturile tagati nõutavad töötingimused, mõõtmist teostati valgel ja hea nähtavusega ajal, mõõtmise ajal oli kattega asulasisene tee kuiv, ilmastik oli sademeteta; mõõtja sõiduk mõõtmise ajal seisis, mõõtmine teostati käes hoitud lasekiirusemõõtjaga, mõõdetav sõiduk liikus teisel sõidurajal teistest sõidukitest eespool, tema ees teisi sõidukeid ei olnud, mis takistanuks mõõtmist; mõõdetav sõiduk möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest; 27.04.2015.a 16:40 ajal mõõdeti F.M-i juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks 77 km/h, millest võeti maha laiendmääramatus +/-3 km/h ja mõõtmistulemuseks jäi 74 km/h tunnis, kui lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval asulasisesel teelõigul oli 50 km/h. Kuna T.S. on läbinud pädeva mõõtja koolituse (lk 42-43) ja T.S. on tema enda ütluste kohaselt kiirusmõõtjana tegutsenud juba aastaid, 7-8 aastat (lk 93), siis pole kohtul vähimatki alust kahelda selles, et 27.04.2015.a oli T.S. Politsei-ja Piirivalveametis töötav politseiametnik, kellel olid olemas nõutaval tasemel teadmised ja oskused lasertüüpi kiirusmõõturiga sõidukite liikumiskiiruse mõõtmiseks ning 27.04.2015.a kasutas politseiametnik T.S. enda teadmisi ja oskusi F.M-i juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega ning kiirusmõõteseadme kasutusjuhendiga (lk 21-41), kontrollides kiirusmõõturi korrasolekut 27.04.2015.a enne liiklusjärelevalve teostamist nii seadme isetestimisega kui ka sihiku-ja nulltestimisega.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuv, sealhulgas 27.04.2015.a kiirusmõõturi kasutamise protokollist, tunnistajate T.S.ja K.K ütlustest nähtuv, ei tekitanud kohtul vähimatki kahtlust 27.04.2015.a teostatud F.M-i juhtimisel olnud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmise õiguspärasuses. Tunnistajate T.S.ja K.K ütlustest nähtuvalt on välistatud ka võimalus, et T.S. mõõtis F.M-i juhitud mootorratta asemel mõne teise sõiduki kiirust.

Tunnistajate

ütluste

ja

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatu kohaselt liikus mõõdetav ja lähenev sõiduk, mille juhiks osutus F.M, teisel sõidurajal teistest sõidukitest eespool ja neist eemaldudes, mootorratta juht tema juhitud sõiduki kiiruse mõõtmist tähele ei pannud, aeglustas kiirust alles siis, kui politseiametnik T.S.astus mootorratta peatamiseks sõiduteele. Maakohtu hinnangul puuduvad väärteoasjas asjaolud, mis annaksid kohtule alust kahelda kiirusmõõtmise läbiviimise nõuetekohasuses ja kiirusmõõteseadme näidu õigsuses. Kohtul ei ole andmeid, millistest oleks põhjendatud järeldada käesolevas väärteoasjas mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamatust. Politsei-ja Piirivalveameti teostatud mootorsõidukite sõidukiiruste mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks piisab mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest ning eraldi akrediteeringud ei ole nõutavad, kuna kontrollija ning menetleja pädevus liiklusjärelevalve teostamiseks, ning vajadusel väärteomenetluse läbiviimiseks, tuleneb seadusest ja nendega kooskõlas olevatest alamastme õigusaktidest, sealhulgas on kiirusmõõturite kasutamise mõõtemetoodika sätestatud Vabariigi Valituse määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Seadustega ning nendega kooskõlas olevate alamastme õigusaktidega, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrustega, sätestatud pädevus ei kuulu täiendavalt akrediteerimisele. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. F.M-i avaldatu kohaselt ei vaadanud ta Sõpruse sillal mootorratast juhtides spidomeetri näitu. F.M-i ütlused tema juhtimisel olnud mootorratta sõidukiiruse kohta on olnud muutlikud, ulatudes 55 km/h kuni 77 km/h, mil ta olevat liikunud koos teiste sõidukitega kolonnis. Kohtu hinnangul ületas F.M lubatud suurimat sõidukiirust, milleks oli

50 km/h, ettevaatamatusest, hooletusest (KarS § 18 lg 3) – tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud välditav lubatud suurima sõidukiiruse

50 km/h ületamine 24 km/h võrra. Väärteoasjas puuduvad F.M-i käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Menetlusaluse isiku F.M-i käitumise õigusvastasust ei välista tema esile toodud asjaolu selle kohta, et talle ei ole senini näidatud fotoning videosalvestisi, millest nähtuks õigusrikkumise toimepanemine. Iga kiirusmõõturi juurde ei kuulu võimalus õigusrikkumise fotoning videosalvestamiseks. 27.04.2015.a kasutatud laserkiirusmõõturil fotoning videosalvestamise võimalus puudus. 27.04.2015.a kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiv õigusnormistik ei kohusta liiklusrikkumisi, sealhulgas lubatud suurima sõidukiiruse ületamisi, fotografeerima ning videosalvestama.

Asjaolu, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamist ei ole fotografeeritud ning videosalvestatud ja seetõttu ei ole olnud võimalik fotosid ning videosalvestist F.M-ile näidata, ei välista F.M-i käitumise õigusvastasust ning ei too tema jaoks kaasa karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Siinkohal on aga oluline täheldada, et F.M-ile näidati, tema enda menetlusaluse isikuna 31.08.2015.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt, koheselt pärast õigusrikkumise toimepanemist kiirusmõõturi displeile kuvatud kiirusmõõteseadmel olevaid näite, sealhulgas lisaks kiirusele 77 km/h ka selle fikseerimise aega (16:40).

F.M kinnitas, et talle astus Sõpruse sillal sõiduteel ligi helkurvestis politseiametnik, andis talle peatumismärguande ja siis näidatigi talle kiirusmõõturi seadme tablool olevaid näite – näidati, et 13 sekundit tagasi 175 meetri kauguselt mõõdetuna liikus tema juhitud sõiduk 77 km/h (lk 95). Maakohtu hinnangul on liikluspolitseinikud liiklusjärelevalve teostamisel täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt, kui näitasid lubatud suurimat sõidukiirust ületanud mootorratta juhile F.M-ile esimesel võimalusel, s.o vahetult pärast mootorratta peatumist, kiirusmõõturi tabloole fikseeritud näite, sealhulgas õiguserikkumise toimepanemise aega ja sõidukiirust 77 km/h ning mõõtmiskaugust 175m.

Menetlusaluse isiku F.M-i käitumise õigusvastasust ei välista ka F.M-i väited selle kohta, et ta ei näinud silla kõrval seisvat politseiautot ning silla juures olevaid politseiametnikke märkas alles siis, kui helkurvestis politseinik sõiduteele astus ja talle peatumismärguande andis. Sillale sõiduteele ning sillalt mahasõiduteedele pargitud politseiauto oleks hakanud liiklust takistama ning looma sellega ühtlasi liiklusohtlikke olukordi ning pealegi on sillal parkimine keelatud. Ei ole põhjendatud teha liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikele etteheiteid, et politseiauto oli jäetud küll silla lähedusse, kuid pargitud kohta, kus see ei takistanud sillalt maha sõitvate sõidukite liiklust (vt lk 84 ja 85 Maa-ameti geportaalist tehtud kaardiandmete väljatrükke, kus on näha ka GPS-koordinaatide järgi fikseeritud politsei patrullsõiduki asukoht).

Kehtiv õigusnormistik ei kohusta liiklusjärelevalve tegemisel lubatud sõidukiiruse kontrollimiseks mõõtmisi tegema täpselt seal kohas, kus asub ja kuhu on pargitud politsei patrullsõiduk. Kuna mõlemad politseiametnikud asusid kiirusmõõteseadmetega liiklusjärelevalvet tehes vahetult silla sõidutee esimese sõiduraja kõrval asuval muruplatsil ja teostasid sealt sillalt neile lähenevate sõidukite kiiruse mõõtmisi, olles ise politseivormis, helkurvestidega, siis oli sillal liikuvatel sõidukite juhtidel, sealhulgas mootorrattajuhil F.M , võimalik näha ja märgata liiklusjärelevalvet teostavaid politseiametnikke.

Politseiametnikud T.S. ja K.K. teostasid neil asjaoludel 27.04.2015.a liiklusjärelevalvet avalikult. Asjaolu, et mootorratta juht F.M ei pannud tähele sõidutee ääres seisvat kahte politseivormis ja helkurvestidega politseiametnikku, ei muuda teostatud avalikku liiklusjärelevalvet varjatud liiklusjärelevalveks. Kuna politseiametnikud seisid liiklusjärelevalvet tehes liiklusmärgi kõrval, siis oleks pidanud liikluses osalenud mootorratta juht märgi juures seisvaid helkurvestides politseiametnikke märkama. Eeltoodud asjaoludel ei ole põhjendatud F.M-i etteheited selle kohta, et politseiautot ei olnud näha kiirusmõõturi kasutamise kohas (esimese sõiduraja kõrval murul) ning politseiauto ei asunud kiirusmõõturi kasutamise kohas (murul esimese sõiduraja kõrval).

Menetlusaluse isiku F.M-i käitumise õigusvastasust ei välista ka F.M-i paljasõnalised väited selle kohta, et politseiametnike tegutsemise eesmärgiks oli tema trahvimine. Menetlusest ei nähtu kuskilt, et politseiametnikud oleksid mingil moel agiteerinud või mõjutanud menetlusalust isikut kohapeal nõustuma kiirmenetlusega, s.o tema suhtes sündmuskohal koostatava trahvimisotsusega. Menetlusest ei nähtu kuskilt, et liiklusjärelevalvet teinud politseiametnikud oleksid sundinud menetlusalust isikut just kiirmenetlust valima ja sellega nõustuma. Pigem vastupidi – tunnistajate ütlustest nähtuvalt võimaldasid liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikud menetlusalusel isikul sündmuskohal vabalt suhelda telefoni teel ja fotografeerida ning pakkusid talle võimalust tõlgi abile ja kaitsja abile, millist abi aga F.M ei soovinud.

Maakohtu

hinnangul

on

põhjendamatud

ka

F.M-i

etteheited

liiklusjärelevalve teostajatele selles osas, et politseivormis helkurvestiga T.S. astus sillale sõiduteele ja andis teisel sõidurajal liikunud mootorratta juhile F.M-ile korralduse sõiduki peatamiseks. Liiklusjärelevalve teostaja üheks töökohustuseks ongi õigusrikkumine lõpetamine – seda politseiametnik T.S. lubatud suurimat sõidukiirust ületanud mootorratta juhile sõiduki peatamise korralduse andmisega ka tegi. Asjaolu, et mootorratta juht F.M ei pannud esimese sõiduraja ääres sillal murul seisvaid politseiametnikke tähele enne, kui neist üks astus sõiduteele ja talle peatumise korralduse andis, ei muuda liiklusjärelevalve teostajate käitumist ebaseaduslikuks. Kuna F.M liikus teisel sõidurajal teistest sõidukitest eespool ja kaugenes tema taha jäävatest sõidukitest ning esimesel sõidurajal liikunud sõidukid liikusid F.M-i juhitud mootorrattast tagapool ning F.M-i sõiduk oli ainukesena see, kes silmale nähtavalt liikus teistest sõidukitest kiiremini, siis oli F.M-ist tagapool liiklejatel küllaldaselt aega selleks, et näha sõiduteele astunud politseivormis politseinikku ja reageerida politseiametniku mootorratta juhile antud korraldusele ning võimaldada mootorrattal sillalt sõiduteelt maha sõita. Kohtu hinnangul tegutses politseiametnik T.S.lubatud suurimat sõidukiirust ületanud mootorratta juhile sõiduteele astumisega peatumise korraldust andes kooskõlas seadusega ning F.M-i väited selle kohta, et selliselt käitudes lõi politseiametnik ise hulgaliselt avariiohtlikke olukordi, ei ole põhjendatud, kuna F.M-ist tagapool liiklejatel oli piisavalt aega teele ilmunud politseiametniku märkamiseks ning tema poolt mootorratta juhile antud korralduse aktsepteerimiseks, võimaldamaks mootorrattal ohutult sillalt maha tee äärde sõita. Tunnistajate ütlustest ei nähtu kuskilt, et F.M-i juhitud mootorrattale peatumise korralduse andmisega oleks loodud liikluses osalenutele ohtlikke olukordi. Kuna käesolevas väärteoasjas on just menetlusalune isik see, kes on andnud kohtulikul uurimisel muutlikke ütlusi, mis on ka oma sisult vastuolulised, siis jääb kohus ka siinkohal käesolevas otsuses juba varasemalt põhistatud seisukohale, et osas, millises menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega, lähtub kohus tunnistajate ütlustest.

Seonduvalt menetlusaluse isiku F.M-i vastulauses avaldatud

etteheidetega talle sillal peatumismärguande andnud politseiametniku aadressil, peab kohus vajalikuks täheldada järgmist. F.M-i vastulausest nähtuv asjaolu, et F.M ei märganud sillalt mahasõitu tehes teisi tema taga liikuvaid sõidukeid, millistest osade sillal liikumine mõjus talle väidetavalt ehmatavalt, ei anna maakohtu hinnangul põhjendatud alust etteheidete tegemiseks töökohustusi täitnud politseiametnike aadressil. Mootorratta juhina oli F.M politseiametnikult peatumise korralduse saamisel jätkuvalt ka edaspidiselt liikluse jälgimise kohustus, ning kohustus, arvestada seejuures ning tähele panna seejuures temast taga liikuvaid sõidukeid.

F.M-i vastulausest jääb mulje, et F.M endal nagu polekski kohustust, pärast politseinikult peatumiskorralduse saamist, liiklust jälgida ning liiklusreegleid ning kaasliiklejaid, sealhulgas tagantpoolt tulevaid kaasliiklejaid, arvestades ohutult sillalt lahkuda. Liiklusseaduse § 15 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 punktis 1 sätestatu kohaselt võib kohaldada liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 47 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. KarS § 47 lg 1 alusel on liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võimalik karistuseks mõista rahatrahv 3 kuni 100 trahviühikut, s.t rahatrahvi keskmine määr jääks 48 trahviühiku juurde [(100 – 3) : 2 = 97 : 2 = 48,5].

F.M jättis 27.04.2015.a kella 16:40 ajal mootorsõidukit juhtides hooletusest täitmata liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõude ja pani sellega toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. V™S § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes F.M-i süü ulatusest – juhtis päevasel ajal (16:40) mootorsõidukit tiheda liiklusega Sõpruse sillal, ületades lubatud suurimat sõidukiirust

50 km/h hooletusest 24 km/h võrra, millega kätkes endast kõrgendatud ohtu sillal viibivatele teistele kaasliiklejatele, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole, puuduvad kohtul F.M-i liiklemisel õiguskuulekusele mõjutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks küllaldaselt põhjendatud alused talle 22.05.2015.a otsusega karistuseks mõistetud rahatrahvi trahviühikut vähendamiseks. Pealegi on F.M isik, keda on 04.02.2015.a karistatud samalaadse õigusrikkumise eest - liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistati rahatrahviga

31 trahviühikut, s.o 124€ riigituludesse (lk 44). See karistus on küll 19.02.2015.a täidetud, kuid on kehtiv ja käesoleva väärteoasja näitel pole see karistus suutnud panna F.M uue samalaadse õigusrikkumise toimepanemisest hoiduma. Neil eelkajastatud asjaoludel kogumis ei pea kohus põhjendatuks F.M-ile 22.05.2015.a otsusega karistuseks mõistetud 45 trahviühikut rahatrahvi, s.o 180 eurot, vähendada. Pealegi jääb 45 trahviühikut niigi sanktsiooni keskmise määra vahetusse lähedusse ning selliseid asjaolusid, sealhulgas karistust kergendavaid asjaolusid, millised tingiksid karistuse mõistmise alla sanktsiooni keskmist määra, kohus ei tuvastanud. Kuna väärteomenetluse lõpetamiseks alust ei ole ning kohtuotsus on süüdimõistev, siis alust menetluskulu, sealhulgas kaitsjatasu, F.M-ile hüvitamiseks ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/